Vasknarva muuli

Ida-Virumaa kaguosa on eestimaalastele vähetuntud ja geoaaretest tühi. Aarde- ja avastusreis sobib nendele, kes armastavad matkata ja kes otsivad väheke vaiksemat puhkamis-, ujumis- ja kalastuskohta, kui seda on ülejäänud osa Peipsi põhjarannikust. 2013.a. seisuga on juurdepääsuteed nii Jõhvi kui ka Kauksi poolt asfalteeritud.

Vasknarva (vene Сыренец, alamsaksa Nyslott) on küla Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal. Küla tekkis 14. sajandil Vana-Liivimaa kirdepiirile rajatud ordulinnuse juurde. Esimene ORDULINNUS rajati Vasknarva 1349. aastal. Aastatel 1427–1442 ehitati uus linnus (Vastne-Narva), millest sai Liivimaa ordu Vasknarva foogtkonna keskus. Linnus purustati Liivimaa sõjas (1558–1583). Tänapäeval on linnusest alles vaid osa 3 meetri paksustest müüridest, peamiselt majalinnuse põhjaküljel.

Vasknarva külas on paadisadam, piirivalvekordon, ordulinnuse varemed ning Vasknarva prohvet Eeliase kirik, kalmistu ja väike nunnaklooster. Suveperioodil on külas väike kauplus, mis on avatud vaid reedel, laupäeval ja pühapäeval. Oma arhitektuurilt on Vasknarva tüüpiline peipsivenelaste tänavküla, kus ühekorruselised puithooned asetsevad külg-külje kõrval viiluotsaga vastu tänavat. Vasknarva puitmajadest küla on kolm korda kannatanud tulekahjudes (1892 , 1901 ja 1941), kuid on ikka üles ehitatud. Max elanike arv on olnud ~1000 elanikku (1932.a.), käesoleval ajal ~40 elanikku (2011).

Prohvet Eliase KINDLUSKIRIK ehitati 1873.a. kaupmeeste annetuste abil. II maailmasõja ajal kirik hävis. Kiriku ja kirikuaia taastamist alustati 1974.a. armastatud (ja ravivõimetega) preestri Vassili Borini (1917- 1994) ja Kuremäe kloostri abiga. Preester Vassili juures käis väga palju inimesi, nende majutamiseks rajati kiriku juurde mitu külalistemaja. 2002.a. sai külalistemajadest Kuremäe kloostri erakla, kus elab püsivalt 12- 16 nunna.

Vasknarvas olid sagedased üleujutused.1929 alusti MUULIDE ja BUUNIDE (põikimuulide) rajamist. Muulid ja buunid väldivad Narva jõesuudme ummistumist ja küla üleujutusi. Narva jõe lähtesse ehitati neli muuli: 1,5 km pikkune idakallasse ja kolm põikimuuli ehk buuni läänekaldasse – 651 m ja 240 m pikad. Läänekalda buunide vaheline ala on praeguseks soostunud, kaetud tarna- ja pillirooga, mille vahel on avaveealad. Tagimise muuli (buuni) ette on kuhjunud kolmnurkse kujuga setteala, mille järvepoolsesse ossa kujunesid liivaluited. Luitestunud ala on kohalike populaarne puhke- ja kalastuskoht.

Autoparkla asub Vasknarva kiriku/ kloostri kõrval (58◦59´51.7´´N, 27◦44´04,8´´E). Parklast ~200 m kaugusel (kirdesse) on ka avalik kaev, muulile lähemal joogivett ei ole. Aare on peidetud tagumise muuli otsa. Matkarada (~1,5 km) kulgeb parklast edelasse suures osas mööda liiva ja kive, jalgrattaga ligipääs raskendatud. Enne muuli viib matkarada üle silla. Kuna muuli otsas kivide vahel võib olla kalastajate mahajäetud varustust (karpe ja topse), siis on aare peidetud veidi ettepoole liivaranna piirialale vana remmelga (pajupuu) maapinnast veidi kõrgemal olevasse õõnsusesse. Aardekonteiner on hõbedases pakendis ja maskeeritud. Koordinaadid on võetud nutitelefoniga. NB mobiiltelefon võib minna vene võrku!

Head avastamist ja positiivseid elamusi!