Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saare lääneosas paiknev paekiviklibune rand peidab endas rikkalikult kivistisi. Et rannik on avatud suurelt merelt tulevatele tormilainetele, muudab siin meri pidevalt rannajoont ja kuna pinnas kogu aeg liigub, on mereäärne taimestik pidevas tekkimis- ja kujunemisfaasis. Randa ilmestab 1864.a. ehitatud majakas, merest kaugemal asuvad lubjarikkad õhukese mullakihiga noored loopealsed. See on üks mõnusamaid kohti saarel. Kes tahab erilist romantikat, siis võib talvel sobiliku jää korral tuletorni valguses tritsutada.
Aarde naabrite soovil on konteiner teisaldatud uude kohta: 59° 01' 28.92" 23° 07' 3.21". Kindlasti jalutage tuletornini ja kui see on avatud, siis kasutage juhust üles minna. Täiskasvanu on 2 eurot ja koolilapsed 1 euro. Veel on Vormsi Tuletorni Linnaku MTÜ poolt väga tore väike muuseum rajatud, soovitame.
Vihje: pole
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/vormsi-maastikukaitseala/1252
Aarde sildid:
soovitan (4), lahe_teostus (4), ilus_vaade (3), drive-in (2), väikesaar (1), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), rästikud (1), piknikukoht (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5AW8W
Logiteadete statistika:
157 (95,7%)
7
3
0
0
0
0
Kokku: 167
Ei suutnudki leida. Ilm oli ikka väga raju, kuna hakkas ka sadama siis olime sunnitud peale 30minutilist otsimist loobuma. :(
Aare jäi meie eest peitu. See-eest külastasime tuletorni ja käisime ujumas. Võib olla kunagi tagasi.
No vot selle aardega oli nii, et kui me kohale jõudime, siis õhtu oli juba oma tegemistega täies hoos. Loodus sättis ennast juba magama, päike oli seda juba teinud. Meie seltskond ukerdas kividel ja nautis vee loksumist.
Me Liisiga aga ei saanud rahu. Aare oli vaja üles leida. No nii ma siis käisingi gepsuga ümber nulli, vaatasin siit ja vaatasin sealt. Väga palju ei tahtnud käsi igale poole toppida. Ja eks ta õige oli, sest ühel hetkel ma kergitasin ühte kivi ja … sekundi murdosa jooksul oli kivi sama koha peal tagasi. Ehmatasime mõlemad, nii mina, kui ka kivi alla magama sättiv rästik. Noh ütleme, et rohkem ei soovinud ma loodust häirida ja see aare jäi meil leidmata.
Olime juba eelnevalt teiselt kambalt kuulnud, et nemad olid 45 minutit kohta uurinud, helistanud mitmele inimesele ja jäänud tühjade kätega. Seega juba sinna minnes oli meil kahtlus, et egas meiegi leia. Kahjuks ka nii läks. Uurisime ka paika, ka laiemalt. Janar helistas kellelegi ja sai ka kinnitust, et seal kus aare peaks olema, seda pole. Seega peale mõnekümneminutilist otsimist loobusime ka.
Selle aarde juurde tulles teadsime, et meid ootavad ees tühjad pihud, kuna eelmine seltskond informeeris oma tulemusest meid, aga ikka oli väike lootus, et äkki siiski. Poleerisime, mis me poleerisime, helistasime, mis me helistasime, aga tulemuseks on ikka null.
Enne meid otsiti juba 45 minutit kogenud geopeiturite poolt, sh helistati varemleidnutele. Meie otsisime omakorda veel 20 minutit, sh helistasime varemleidnutele. Ei leidnud, ei meie ega teine geoseltskond. Jääb minu ainsaks kollaseks täpiks Vormsil, küll on kahju.