MMM 3: Pingviinid

Allolev vitraazh kujutab pingviiniisa pojaga miinus 37 kraadises polaaröös. Nad on roninud jäämäe kõrgeimasse tippu, imetlevad täiskuud ja üksikut horisondil helendavat tähte. Külm ei häiri põrmugi, isa kiikab aeg-ajalt igatsevalt silmapiirile, veel kinni jäätumata mere poole, kus tema paariline parasjagu pikemal jahiretkel viibib. Pisike jääb varsti korraks tukkuma ja näeb unes kuidas tiivakesed teda kõrgustesse kannavad – tillukese tähekese juurde, nii et sellega saab mängida.

Pingviinid on küll lennuvõimetud linnud ning ka maapinnal liikudes üsna kohmakad, aga loivataolised tiivad võimaldavad neil üliosavalt vees manöörverdada. Keiserpingviin kasvab 115 cm pikkuseks ja suudab sukelduda koguni poole kilomeetri sügavusse kuni 22 minutiks. Väikseim liik on keskmiselt 30-40 cm pikkune ning 1 kg kaaluga kääbuspingviin.
Umbes pool aega veedavad pingviinid vees ja teise poole veest väljas. Maapinnal aitab sooja hoida tihe sulestik, vees aga paks rasvakiht. Sugugi mitte kõik liigid ei ela külmas kliimas, näiteks Galápagose pingviini elupaik jääb lausa ekvaatorile. Tõsi küll, tänu Peruu hoovusele on sealne vesi siiski võrdlemisi jahe ja kalarikas.
Pingviinid ei lange kunagi sügavasse pikka unne vaid tukastavad sageli kergelt paariks minutiks, siis kui kõht täis ja ohtu pole. Mitmeid kuid kestvatel mererännakutel magatakse samuti veepinnal korgina hulpides. Joogikõlbuliku vee saamiseks on neil silmade juures spetsiaalsed näärmed ja liigne sool väljub ninasõõrmete kaudu.
Täiskasvanud pingviinil on looduslikke vaenlasi vähe – peamiselt merileopardid. Elades suurte kolooniatena (kuni sadu tuhandeid isendeid koos), toimib naabrivalve ja ollakse üldse väga seltskondlikud. Toiduhankimismissioonilt naasnud pingviin leiab oma pereliikmed häälitsuste abil.

Loengu lõpetuseks väike tunnikontroll boonusküsimuse näol. Vastuse võid lisada oma leiulogile internetis – vali allpool toodud variantide hulgast või kirjuta enda oma.
Miks jääkarud pingviine ei söö?
A. Nad ei saa lindudelt sulgi maha.
B. Pingviinid lendavad minema.
C. Pingviinid on vastiku maitsega.
D. Jääkarud kardavad pingviine.

MMM ehk maamõõtja mõistatuste sarja aarded on üldiselt lahendatavad kaardi abil, mõned paigad võivad paista kaardil ka huvipakkuvamad kui tegelikult kohapeal.