Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kose on alevik Harju maakonnas, Kose vallas, Pirita jõe orus. Esimest korda juba 1241. aastal mainimist leidnud asula on Kose valla keskus ning ühtlasi suurim viiest vallas paiknevast alevikust Ardu, Habaja, Kose-Uuemõisa ja Ravila kõrval.
Kose kirik on üks vanemaid kirikuid Harjumaal ja Eestis. Alevikus tegutsevad gümnaasium, raamatukogu, lasteaed, kunstikool ja muusikakool.
Rahvastikuregistri andmetel elas Kosel 2014. aasta 1. jaanuaril 2034 inimest.
Aare asub Kose keskuses jalakäijate silla all.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5F72Y
Logiteadete statistika:
180 (90,5%)
19
5
2
2
0
0
Kokku: 208
Ei leidnud kahjuks seda aaret. Otsisime mõlemalt poolt silda nulli lähedal loogilised kohad läbi, aga tühjus mis tühjus.
Otsisime tükk aega, silla all ja silla peal. Kahjuks jäi leidmata
Ei leidnud üles ja vaatasime igalt poolt. Võttes arvesse ka eelnevate kommentaaride vihjeid. Kas aare on ikka alles?
Läksime Yksk6ikide logist ajendatuna kohale. Varemleidja Miki vaatas siit ja sealt, aga jäi leidmata, ei paistnud olevat ka seal, kust tema selle kunagi leidnud oli.
Enne sai ka otsitud ja siis alles kommentaare loetud, ei leidnud...
Tegelikult eriti ei otsinud kah. Rahvast liikus liiga palju. Käisin ainult korra üle silla.
Päevasel ajal oli liiga palju mugusid liikvel ja ma lõin veidi araks ka. Tulen tagasi.
Tööpäeva hommikul juhtusin siit mööda sõitma ja lootsin, et inimesi on seetõttu vähem. No ei olnud, bussi ootas minu saabumise hetkeks kaks ja lahkumise hetkeks kuus inimest. Ja neist kellegi ei olnud muud teha kui minu liikumist pingsalt jälgida. Lõpuks sai mul Pirita jõe "pildistamisest" villand, aeg hakkas ka peale suruma. Sõitsin minema, inimesed jäid minust maha oma bussi ootama. Tulen teinekord tagasi.
Otsisime ühte pidi ja teistpidi, ülevalt ja alt. Aaret ei leidnud. Suvel võib uuesti proovida. Praegu olid betoonpinnad libedad ning turnimine ohtlikum kui muidu.
Sillalt oli hea vaade aga kahjuks oli mugusid liiga palju, ei saanud eriti otsida.
Jõudsin sillale ja kohe oli platsis jalgrattur. Astus rattalt maha ja võttis koha sisse koos avatud pudeliga silla lähistel. Kui rattur oli lõpetanud, tuli selle asemele auto. Sealt valgus seltskond hoogsa sammuga nulli suunas ja olid seal kaootiliselt ja lõpuks tegid sillal pilte. Aga kaks tädi, kes vahetult enne neid olid sillale jutlema tulnud, ei kavatsenud lähiajal lahkuda. Lahkus seltskond autoga ja mina peale neid. Tädid jäid.