Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Looduses on mõnus ringi käia. Kolada mööda metsi ja puhata jõekäärus, kuulata ja vaadata ümbritsevat.. Selle aarde leidmiseks võite seda kõike teha, või kiirelt skoorida, valik on teie...
Nullist edasiliikumiseks on sul kaks võimalust.
1) jaluta mööda matkarada Ähijärve suunas, kuni jõuad järgmise RMK lõkkekohani.
2)(ajutiselt ei ole kasutusel) Kui soovid autoga edasi liikuda ,siis otsi nulli lähedalt RMK matkatee silti . Sellel on kolm arvu. Kõige väiksemale arvule liida kõikide numbrite summa, saad vajamineva asimuudi (kasuta siin arvutamiseks nulli koordinaate).
Leia sildilt kaks suuremat arvu , leia mõlema arvu ristsummad. Korruta need omavahel. Tulemusele liida sildilt leitud väikseima arvu korrutis üheksaga.
Jõuad kohta, kus on järgmine infotahvel. Siin leia tekstist kaks arvu, mis ei ole ajaga seotud. Lahuta suuremast väiksem ja tulemusest omakorda 26. Saad uue asimuudi, seda kasutades jõuad RMK lõkkekohani.
Lõkkekohas on vahva katusealune, kus on mõnus koht puhkamiseks . Minge ja vaadake teiegi. Lisaks mõnusale puhkekohale sai sinna ka üks karbike poetatud.
Tegemist on 2014. aasta advendikalendri 4.detsembri aardega .
Vihje: 10m raadiuses tuleasemest
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (13), lahe_teostus (9), välimõistatus (1), advendiseeria_2014 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5H7YN
Logiteadete statistika:
54 (78,3%)
15
7
1
0
1
0
Kokku: 78
Natuke jäi puudu 5a, mitte midagi enam ei ole...palju hakkab olema, ei tea...jälgime, lihtne laupäevane aarde kontroll, mipo võib põõnata rahus.
Uus katse seda aaret otsida, nüüd vist juba kolmas kord. Kui peale kõigi objektide poleerimist midagi silma ei hakanud, siis küsisin abi ja sain targemaks, et olin otsinud totaalselt valest kohast. Õigesse kohta jõudes aga polnud seal enam seda objekti mis eelmiste otsijate puhul olemas oli. RMK on kogu platsi puhtaks koristanud.
Tänase otsija piltide põhjal tundub, et koht pole enam selline kui aarde peitmise ajal.Korra olen kirjelduse juba ümber teinud kuna lõpp oli veel olemas, hetkel tundub ka see läinud olevat. Ilmselt läheb arhiivi, aga ennem tahaks ise kohapeal asja kaeda.Aitäh Ovele piltide eest!
Seda aaret käisime kunagi Tarpsiga koos ratastega kiibitsemas, aga mugud olid ees ja polnud sel päeval tuju uusi sõpru leida. Nüüd sai valitud parem aastaaeg, kohapeal oli vaikne ja otsijaid piisavalt palju, et aardel polnud lootustki peitu jääda. Aitäh!
Kevadel matkasime siin rajal natuke pikemalt, seekord tulime kambaga otse aaret jahtima. Nüüd sain varsti nägijaks, ei teagi, mida me eelmine kord siin imetlesime. Selgus, et teisedki olid juba sama kohta kahtlustavalt patsutanud, vormistasime siis lõplikult ära. Tänud peitjale.
Sellega läx kll libedalt. vähemalt minu jaks kll. Kes oli siin juba korra v6i mitu otsimas käinud ja yhe v6i teise koha juba välistanud. Autos veel s6idu pealtki korrigeeriti jooksvalt marsuuti. Nyyd ei olnud muud kui lume alt tuleaset tuvastama hakata, kui see paigas siis hargnesime kohe igayhs eri suunas. Samal ajal kui valedest kohtadest uudistasin kuulsin juba r66muh6iskeid. Peidukas tahtis jh nac mehelikumat lähenemist ja ka tagasi pannes pani Silver selle otsustava punkti :D. Väga lahe peidukas ja tänud tiimikaaslastele kes olid juba enamus eelt88st ära teinud. Cheers
Ma olin seda aaret korra juba sügisel otsimas käinud. Tookord lõppes see aga sellega, et leidsin mingi putukahotelli jäänused ja pidasin seda rüüstatud aarde riismeteks. Igatahase tookord läks otsimine lappama ja tegin vehkat. Seekord siis kambaga tagasi. Kohe alguses oli hämming, siin nullis ma polnud ju veel üldse käinudki! Peagi olime kuuma pudrukausi ümber tiirutamas aga esimese hooga paistis nagu oleks jälle vales kohas. Alles siis kui meist juba mitmele üks ja sama asi häirima hakkas, ilmutas ka aare ennast pärast toore jõu rakendamist. Hea et oli ikka aare, muidu oleks pidanud veel tööriistadega tagasi tulema.
Väga kaval värk, tänud.
Aare ei vaja hooldust, autoga sõidu punkti puudumine ei takista aarde otsimist ja leidmist. Paluks hooldusvajadus maha võtta, tean ja arvestan sellega , et matkatee tahvel lõhutud.
Näen, et kirjeldust on muudetud, seega tõesti ei vaja hooldust hetkel.
RMK silt autoga liikujate jaoks on koos vihjega ära lõhutud. Post on alles ja vihje saaks ka postile kirjutada. Saatsin RMK-le ka info lõhutud sildi kohta.
Järgmises puhkekohas olid vorstil grillimas ja piknik täies hoos, seega otsida nagu väga ei saanud. NB! RMK silt autoga liikujate jaoks on koos vihjega ära lõhutud. Peab muguvabamal ajal näiteks öösel tagasi tulema.
Naaberaarde juures läks nii hästi, et jõudsime veel jätkata oma matka siia. Valisime loomulikult selle, mida aardekirjelduse algus mainib. Kolasime, puhkasime, kuulasime, vaatasime, mõnus oli, mis sellest, et ei leidnud.. Veidi ebameeldiv üllatus oli, kui palju prügi oli kõigi siin nähtud puhkekohtade juures, käime üsna tihti rmk-teel ja telkimiskohtades, tavaliselt leiame eest ja jätame maha korras ning puhtad platsid.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Olukord nullis minust olenematutel põhjustel muutunud. Võtan mõttepausi kas ja kuidas edasi, kuna algne mõte on kadunud. Lõpp on loodetavasti alles.
Mis siin salata, käisin läbi kolm varjualust. Sinna rajale on vahepeal tekkinud üks veel. Silm vist ei ole veel harjunud kavalaid peidukohti leidma.
Mina olin siin kolmandat korda, hetkel siis matkamas RMK matkateel. Perakülapoolt saabudes ootab ees ikka paras rohusein küll, õnneks on seda korra mingi masina (näiteks ATVga) läbisõidetud, aga ikka tunnen kaasa neile kes rattaseljas seda lõiku peavad läbima. Nüüd tekkis lõpuks mõte kuhu tuleks vaadata, siiski küsisin ka kinnitust ja sain lõpuks logitud. Küll võib ikka mõikord juhmard oma mõtlemises olla. Siit edasi läks muidugi ka matkatee tunduvalt paremini kõnnitavaks, isegi omapärane ujumiskoht oli tekkimas Nojah niipalju seda ilu siin ja seda kolmel eri aastaajal pakkuda - FP on lausa kohustuslik
23
Nullis oli suur laager üles löödud, kuid kaarti sai ikka uudistada. Lõkkeplatsi kohta ei olnud seal küll ühtki märget, kuid varemleidnud juhatasid õigesse kohta. Aare on valvuriks saanud sõjaka vaablase. Leidmine õnnestus siiski kuidagi. Aitäh.
Oli see vast pähkel! Nii mõnigi kord mõtlesime, kas oleme kaotanud oma "geosilma", loogilise mõtlemise või mõlemad. Ka logide lugemine ei aidanud esmapilgul edasi, ainult külvas segadust. Lõpuks siiski sai aare leitud ja eelnevad logid tundusid mõistuspärased. Väga ilus koht ja vahva aare! Head otsimist, ärge kaotage kannatust ;)
Logide järgi tundus paras pähkel olevat, aga mis meil kaotada, ainult võita. Läksime nulli, leidsime kaardi. Läks ainult mõni minut juurdlemist, et aru saada, et paigutasime ennast algusest peale valesse punkti. Kui see selgeks tehtud, tuvastasime pikslianalüüsiga tõenäolise lõpu, mis kattus ka taskus oleva abimehe arvamusega. Kuna oli külm ja pime, lootsime natuke lähemale saada. Otsetee katsega jooksime ummikusse ja siis parkisin meid põhja peale. Halvad mälestused hakkasid juba esile kerkima, aga nelikvedu, kindel edu.
Järgmise lähenemisega sattusime ühe länkari otsa, millel tuled põlesid, mootor töötas ja parkis otse meid huvitava tee ees. Parkisime sinnasamma ja suundusime kuhugi edasi. Leidsime mingi koha. Vägagi omanäoline ja põhimõtteliselt vastas kirjeldusele, aga samas ei vastanud päris ettekujutusele. Uurisime veel ümbruskonda. Leidsime teise koha, mis vastas paremini ettekujutusele ja kaardipildile, aga natuke vähem kirjeldusele.
Jõudsime üsna ühiselt järeldusele, et seda aaret on vist igas mõttes parem otsida valges ja ilusama ilmaga. Loobusime praeguseks. Tagasi auto juures uuris länkarist ilmunud mees, et kes me oleme, mida tegemas käisime ja mida leidsime. Vist jäi hästi ümmarguste vastuste peale rahule. Küll Valved tulevad igas suuruses ja kujus. Igatahes, koht tundub põnev ja aare seda enam. Proovime õigetes oludes uuesti, küllap siis on hoopis nauditavam ka. Aitäh!
Infotahvli kaart on tõesti kehvalt loetav.Tundub üldse selline fookusest väljas olev pilt olema,mõõtkava samuti ei märganud. Aga see selleks,lähima lõkkekoha sain kuidagi välja zuumitud :)
Asusin siis matkarajale ning peagi olin kohas mis platseerus lõkkekohaks.Otsisin mis ma otsisin,aga kuidagi ei tahtnud miskit huvipakkuvat silma jääda.Mingil hetkel tekkis juba kahtlus,et kas üldse on õige koht.Peale geokõnet sain siiski kinnitust õiges kohas viibimisest ja väikse vihjeabi takkapihta.No nüüd ei läinud enam pikalt,on ikka hea lahendus valmis meisterdatud. Hakkasin poolpiduse taskulambi valguses logima ,kui kuulsin eemalt mootorsõiduki müra ning valgusvihk tuli mulle järjest lähemale.Lõpuks auto peatus ja uudishimulik kodanik tuli katusealust uudistama.Tüüp võis päris ära ehmatada,et pimedas istub siin keegi omaette.Tervitasin võõrast.Tuli välja,et venekeelne sõbraliku olemisega maasturimees tundis huvi olemasoleva kompleksi vastu.Vahetasime veel mõned laused,mugu lahkus ja panin konteineri peitu tagasi.
Tänud jõeäärset tutvustamast!
Infotahvlil paiknev kaart on nii kole uduseks moondunud, et kõik tähised on nagu ühtemoodu laiaksistutud kärbsed. Kõigepealt ma otsisin nullist. Sest et seal oli lõkkekoht. Siis ma tuletasin kaardi kaudu ühe teise võimaliku koha, mis näis hoopis tõenäolisem variant. Minnes jäi tee peale veel üks puhkekoht, kus oli ka tuld tehtud, aga selle ma jätsin vahele. Aga selles punktis, mida ma õigeks pidasin ei tulnud vaimu kuidagi peale ning aardele jäi see viimane ja otsustav puudutus ikkagi tegemata. Järelikult tuleb siis protsessi kunagi korrata. Rada ise oli küll päris vahva ja nagu selgus, siis ma polnud seal tol päeval sugugi mitte ainus kulgeja. Tõsi küll, teised olid jalgsi, mitte rattaga.
Ainult noorte võitlusvaim ja väike kõrvaline abi annavad voimaluse see logi siiski kirja panna.
Eelmise aarde juures mõtlesin kas suundun edasi või kodu poole. Otsustasin kodule lähemale. See et infotahvli juures juba eelmistest aaretest tuttavad jäljed ees, oli hea enne, kuigi nukralt vaatasin, et jäljed rajale ei suundunud. Lugesin nullist vajaliku info ja nautisin lumist päikselist jalutuskäiku matkarajal. Jõudnud vajaliku kohani ehmatasin seal nii ennast kui sealviibijat, sest ei saanud kohe aru kas tõesti mingi kahtlane hull või joodik kohmitseb poolenisti laua all, aga et sellisel ajal ja sellises kohas.. Olen kunagi vanalinnas märganud hullu, kel lambikuppel peakatteks, aga siin tundus, et sel isikul oli siiski lihtsalt kiiver peas. Kuigi olin tuhinaga kohast möödunud, pöördusin tagasi ja selleks ajaks oli „joodik“ ka üles tõusnud ja jalad alla saanud ning selgus, et täitsa kaine Mihkel oli, kel rattakiiver peas ja oli juba pea kõik valed kohad läbi otsinud. Nüüd jäi siis veel see õige ka üle vaadata. Logid kirjas läks Mihkel edasi teisele poole uutele jahimaadele, aga mulle tundus, et minu värske õhu annus on käes, geopäev Mihkli jälgedes on korda läinud, boonusena jäljeomanik ise ka teolt tabatud ja võib koduteele asuda. Aga see, et Mihkel jalgrattaga lumistel teedel nii pika tuuri tegi, on tubli julgustükk! Siit siis selge ka, miks saapajäljed rajale ei läinud. Minu tuur jäi hulga lühemaks. Tänud matkarajale juhatamast!
Võtsin nullist info ja veeresin lõppu. Sain seal pikalt otsida. Ühel hetkel, kui olin lõpus otsimas, kõndis keegi järsku varjualusest mööda. Üritasin võimalikult normaalne välja näha, aga mu asend oli väga ebaloomulik mugu kohta. Selgus, et möödamineja oli ka geopeitur(nimi läks meelest) :D. Hakkasime koos otsima ja ühel hetkel ma leidsingi aarde üles. Siin läksid meie teed lahku. Aitäh!
Matkamiseks infosildi juurest aardeni ol see tore koht aga aarest ennast me sel korral ei leidnud.
Möödasõites jäi gps-i pealt silma, et siin peaks aare olema. Tutvusime kohapeal aardekirjelduse ja olukorraga. Otsisime siis valest kohast, seejärel suundusime õigesse ja midagi kavalat jäi päris ruttu silma. Vahva paik ja korralik teostus. Tänud!
Lõpp oli eelmisest korrast meeles, aga toona ei saanud peitust piisavalt kaua mängida, et ma logimiseni jõudnud oleks. Nüüd vähemalt laekudes olin jälle omaette. Aarde leidmiseks kulus seekord vaid 5 minutit, sain just konteineri kätte ja muhelesin vaimustunult kui äkki kellegi aevastus ehmatas kõhust õõnsaks. Tõmbusin nullist eemale ja märkasin eemalt lähenevat noormeest koeraga, endal nina telefonis (noormehel siis, mitte koeral ega mul :o). Oli selge, et päris teolt tabatud ma õnneks ei saanud. Minuni jõudes tõstis poiss pilgu ning tervitas. Tervitasin vastu, arvates endamisi, et ehk on mulle nägupidi tundmatu geopeitur. Aga kui oligi, siis hoidis madalat profiili. Igatahes läks ta edasi, jälle nina telefonis. Trajektoor tundus tiba ebastandardne ega klappinud kuidagi koera omaga. Suur tugev koer. Nii nad seal siis tirisid teineteist, üks jahtis pokemone(?) ja teine püüdis iga 10 m tagant mõne põõsa peale ... "logida" - nii vist nimetatakse säärast infoedastusviisi koerte maailmas.
Sai alguses pikalt nullis ringi vaadatud ja hiljem sai ka õigesse kohta jõutud, aga aaret ei leidnud.
Millegipärast jäi see aare õigel ajal logimata siin lehel. Nüüd mäletan vaid seda, et kuna me polnud keegi kirjeldust korralikult lugenud, siis me seda aaret esialgu ei leidnud. Alles peale aardekirjelduse lugemist saime aru, mida tegema peab :) Aitäh peitjale vahva aarde eest!
Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, kolmas päev, 53km(248km-st). Jääb meelde rataste nügimine luhal kõrges heinas, enne kui nulli jõudsime. Kitse nägime ka. Nullis oli ilus ja ei taibanud me kohe kirjeldust lugeda. Edasi oli juba lihtne. Tänud peitjale.
Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Siiani jõudmine mööda matkateed oli paras tahtejõu proovilepanek. Kulges see pikalt jõeäärsel luhal, raskusastme tõstmiseks olid ATV-d pehmel ajal sõitnud rajale parajad roopad. Nii oligi kogu sõit zongleerimine kahe roopa vahel või siis tallatud jäljes silmitsi ohuga pedaali pidi kinni jääda. Tuli ka ratast käe kõrval lükata.
Nullis puhkasime ja kirjeldust lugemata asusime otsima. Kirjeldused on ju nõrkadele. Avastasime hulga ilusaid peidukohti aga mitte aaret. Heh, aeg oli välja võtta prinditud aardekirjeldus ja mida me näeme - see on mõistatusaare. Panime selle õnne arvele mis meid üle tulvas kui luhalt väjusime ja kardetud parmurünnakut väga ei toimunudki.
Lahendasime mõistatuse ja leidsime ennast jällegi ilusast kohast. Loomulikult asusin mina ebatõenäolisemaid peidukohti läbi kammima kui teised ühel hetkel kavalate nägudega mulle otsa vaatasid ja teatasid vahvast peidukast. Natuke vaatlemist ja käes ta oli. Väärt aare! Sisimas rõõmustasin, et on endalgi mõni sarnane karbike tehtud, ja et olen käsitöös väärikatele peitjatele tubli õpilane.
Lahe aare!
Tee peal saab ka saunavihad tehtud , aga tegelikult, ilmselt kui ei oleks kohalik, ei oleks nii kergelt leidnud õiget kohta.
Võibolla käisin isegi umbes lõpus. Vahest vaatasin ka peaaegu õigete kohtade poole. Edasi aga laekusid mingid mugud, mispeale ma tõmbasin varju. Paraku paistis, et nad hakkavad ennast liiga mõnusasti sisse sättima, mispeale ma tõmbasin uttu. Tegelikult vana tuttav mõnus kant ja siia pole sugugi kahju teinekord-kolmaskord uuesti proovima tulla.
Äge! Vat selliste asjade pärast mängitaksegi geopeitust. Tore koht ja mõttega tehtud aare. Keegi oli muidugi kogu selle koha kenasti ära läbustanud alkoholitaara , ühekordsete nõude ja muu sodiga - aga ega inimeste lollusele kätt ette ei pane - see on kinni ainult oma peast ja IQ tasemest. Aare oli täpselt selline nagu üks aare olema peab - ei hakka mainimagi palju selle otsimiseks aega kulus , aga leitud ta sai - lõpuks. Ja rõõm ongi seda suurem. Aitähh. Väärt aare. Soovitame.
Eelpunktis oli suuremat sorti mugude kogunemine. Õnneks infotahvli uurimine ülearu kahtlane tegevus pole. Panime kaardil eeldatava koha paika ja läksime asja uurima. Paraku selgus, et null oli hõivatud grilliva mugu poolt ja ta ei olnud üldse seda nägu, et ta lähemal ajal lahkuda kavatseb. Taandusime selleks korraks. Pärast Koolme mitteleidu uuel katsel oli plats puhas ja sai ka asi ära vormistatud. Aitäh peitjale.
Leitud teisel katsel. Väga tugevalt oli kinni, arvasin vahepeal, et see ei käigi ära. Mõnus koht grillimiseks.
Liiga kiirelt see ei läinud. Matkanud olen siin ennegi. Täna uiske polnud, nii et kontrollisin kaarti ja siirdusin lõppu. Kahtlustasin õiget asja ja siis valesid asju ja lõpuks leidsin teisel ringil aarde ka üles. Aitäh, mulle väga meeldis!
Kuna varasemast juba tuttav piirkond, sai mindud kohale ning ära vormistatud. Tore, et hingega on oldud asja kallal ;)
Minu Jõekääru päevik on jõudnud kolmanda sissekandeni. Tundub olevat paras aeg alustada täiesti nullist. Maad oli võtnud pimedus ja taskulambi valgusvihul uurisin lõkkekoha asukohta. Markeerisin telefonis kui ka autonavis koha paika. Tee parklasse oli muutunud viimase korraga väga veidraks ja parklast endast oli saanud mudamülgas. Esmalt tegin kaks tiiru parklas veendumaks, et ma sinna kinni ei jääks. Pärast autost väljumist kihutas matkarajalt vastu sääreväristajaga sell. Tundus veider koht kus sõita. Jalutades märkasin peagi, et olin siiamaani vist hoopistükis valest kohast otsinud. Õigest kohast leidsin eest aga mugud. Üpris pettunud kõndisin natukene edasi ja siis pöörasin otsa ringi, et autoga koju sõita. Aga siis, nagu võluväel, tehti plats puhtaks. Põgenesid ära nii, et isegi väike tuli jäeti mulle põlema. Tänama ei hakanud. Võtsin suitsukalalõhnalise lõkkeplatsi oma valdusesse. Ilma pikalt süvenemata püüdis mu pilgu ebakõla ja oligi aare. Kokkuvõtteks võib öelda, et teinekord tuleks kaarti kohe alguses põhjalikumalt vaadata. Samas ma ei kurda, kuna eelmise lõkkeaseme väga põhjaliku konstruktsiooni uurimine mööda külge maha ei jookse. Tänud peitjale!
Otsustasime perega täna väikse jalutuskäigu teha. Selleks sobis hästi RMK Üksnurme matkarada. Kui olime ära käinud juba enamuse rajast, tegime väikse söögipausi koos lõkkega. Kui olime kõhud lõkkes küpsetaud viinereid ja vahukomme täis söönud, võtsime ette ühe kohaliku aarde. Otsisime mis me otsisime, aga need ebakõlad, mis teised logides kirjeldasid jäid meile leidmata. Kuna hakkas juba hämarduma jätsime selleks korraks otsimise pooleli. Peale seda, kui olime natuke maad jälle jalutanud, avasatsime end uue lõkkekoha juurest ja nagu muuseas jäi ka kohe ebakõla kohe silma. Aare käes ja logitud ja meie matkatee võis jätkuda. Tänud.
Kuna otsustasin nullist autoga lähemale sõita, siis lähenesin teiselt poolt ning nii jäi mu teele kõigepealt triibuline iglu. Vaatasin ja takseerisin iglu igatepidi, et kas see võiks ikka olla õige lõkkekoht? Kaardi järgi umbes siin ta olema peaks. Tuulasin koha korralikult läbi ja kuna siit midagi leida ei olnud hakkasin logisid lugema. Nujah tuli välja, et õige koht oli suts edasi ja sealt tuli leid hetkega.
Seekord teisel katsel ja lähenesin otsitavale veidikene teistmoodi. Üks kahtlane objekt jäi kohe silma. Kätte võtsin ühed mõnusalt läbiligunenud kilekaaned. Vahel oli pilt jänesest, väljailmutatud foto ja tegevuskäsk. Tagasipanek oli veel raskem kui kätte saamine. Lihtsalt ei tahtnud see märg A4 paber kuju hoida ja samamoodi tagasi kaante vahele mahtuda. Mõtlesin, et no veidi imelik on aga ju siis peab see kõik nii olema. Kuna teadsin kus fotol kujutatud koht asub, siis tormasin hooga sinna. Avastasin, et ei olnudki päris õige, kuid leidsin veidi aega hiljem ka kujutatu. Siis sain aru, et on juba midagi kahtlast. Teibiga olid järjekordsed kilekaaned lihtsalt infotahvli külge kinnitatud. Uudishimulikult uurisin siiski sisse ka. Jälle pilt jänesest, foto ja 2 ülesande kirjeldust. Nüüd olin aga 100% kindel, et tegemist on hoopis mingi muu ühekordse orienteerumis mänguga, kust pole enda järelt vist ära koristatud. Kuna fotol kujutatud koht läks vastuollu geopeituse 160 meetri reegliga, siis see pidi midagi muud olema. Lõpuni ei hakanud seda tegema, kuid mõni teine võib proovida soovi korral. Asub umbes 3 meetri kaugusel tuleasemest põhja suunas. Enne lahkumist viskasin korra pilgu veel õige objekti juures. Päike oli aga loojunud nüüdseks ja tundus päris lootusetu see üritus. Eks ongi tulevikus põhjust siia uuesti tulla.
Täna jõudis see teinekord kätte. Tegime peale tööpäeva väikese tiirukese ratastel. Saku Pruulikojas tegime ühe kosutava peatuse ja maiustasime jäätisekokteilidega. Lahkudes astusin peitjale peaaegu otsa :) Aardega läks täna kõik ilusasti. Mugud olid oma grillimise isu täis saanud. Tänan!
Meelis jõudis kiiremini märgata kui mina. Mõnus teostus, ei olnud täna esimesed. :) Aitäh
Olin kohe kindlasti õiges kohas aga tulemuseni ei jõudnud. Tuleaseme ümbrus oli igausu tavaari täis tassitud. Enamus vist ootas, et keegi tule alla teeks ja lisaks lõkkesse. Siiski üle poole tunni proovisin. Igatahes ei suutnud näha või tuvastada aaret sealt kus oli ruumi otsimiseks. Asju ümber ei hakanud tõstma. Pärast jaanipäeva proovin tagasi tulla, siis kindel värk, et pole üleliigset tulematerjali enam alles.
Nägin kaarti juba enne. Esimene kahtlustatud koht osutus õigeks, aga käisin siiski nullis ära. Õiges kohas oli ikka veidi aega otsimist. Lõpuks, kui ehituskonstruktsioonid olid selged, hakkas ebakõla silma. Et siis milleks SEE on vajalik? Eriliselt kaval. Pakuks ka peiduka raskusastmeks rohkem, näiteks 3.0. Tänud peitjale vahvasse kohta juhatamast!
Üks on liiga lähedal, teine pole õige asi ja kolmas on hoopis eravalduses. Jälle saime karvavõrra targemaks, kuidas kaarti lugeda. Tänud, et vähemalt vette ei pidanud minema. Koht on tore ja tuleme varsti tagasi. Aitäh!
Puistasime laagriplatsi ikka mõnda aega, aga tulutult. Koht ise on mõnus ja ehk kunagi tagasi.
Põikasime rattasõidul siia kanti ka, kuid mugud olid aardepaiga vallutanud. Ei hakanud neid minema ajama. Tulen mõni teine kord jälle :)
Jätsime selle aarde advendiajal skoorimata ja saime nüüd esimese märtsi puhul mõnusalt kevadise jalutuskäigu teha. Matkarada oli kohati veel jäine, õhk aga linnulaulu ja värskeid lõhnu täis. Väga tore aare, aitäh! Läheb minu lemmikutesse.
Alustasime muidugi nullist ja läksime ringiga lõppu. Lõpus sai mõnda aega ringi vaadatud ning siis oli asi selge. Konteineri saime kätte, aga logimise ajal läks kiireks – mugud lähenesid mööda teerada. Jõudsime vaevalt aarde tagasi panna, kui nad olidki kohal. Vinge peidik!
Mõtlesin üle pika aja väikse geojalutuskäigu teha. Läksin Kasemetsas maha ja vaatasin, et aega on 1,5 tundi. Peaks nagu piisama. Aga nagu mul kombeks on, siis ma mõtlen väga palju ja saan seejuures väga vähe aru ja seetõttu sain aarde juurest alles siis minema, kui rong juba peatusest ära sõitis. Geosilm on töntsiks jäänud. Seega jalutasin aarde juurest Sakku välja, kust sain bussi peale. Mõnus tuulutus ja fantastiline aare. Aitäh!
Teise punkti asukoha saime kiirelt tuvastatud, aga aarde leidmiseks müdistasime pimedas metsas üsna tublisti. Peale leidu tundus asi päris loogiline ja peidukas vahva. Tänud
Mõnus jalutuskäik lumises metsas. Tõesti väga ilus oli. Aare ise oli ka väga lahe. Logimise ajal sain aardeümbrisega piki pead :) Aitäh aarde eest!
Päev peitja seltsis andis veendumuse, et siinkohal saab nüüd keegi millestki valesti aru. Meie muidugi kahtlustasime peitjat, peitjal loomulikult vastupidised mõtted. Alex osutus juhuslikult süütuks kõrvaltvaatajaks ja seekord lähtusime tema mõtetest. Aaret otsides oli Alexil puht juhuslikult koduväljaku eelis ja sai rahulikult peitja pakutud lihapirukaid nosida. Muhedalt muheledes, muidugi. Meil võttis aga leidmine endiselt megalt aega. Ei aitand isegi see, et kõik pirukad pintslisse pistsime. Lõpuks tuli leid ikka ränga töö ja vaevaga. Väärt mõtted peitja poolt. Kiidame!
Lisame omalt poolt ühe naerunäo. Aare heas korras. Oleme siia onnikesse varemgi sattunud, mõnus koht jala sirutamiseks. Täname!
Rikume selle ilusa pildi nüüd ära ja raporteerime mitteleiust.
Tänase eduka geoõdaku viimane plaanisolev aardeotsing-leid enne tagasiteele suundumist. Õigemini jäi jõekäär NPM-ist tulles juba koduteele. Järjekordselt olin ma oma lõputus tarkuses võimaliku asupaiga enda arvates välja peilinud. See tegevus aga kaotas mu gepsust nullpunkti ära. Olime igatahes Marje c:geo järgi nulli kandis asuva lõkkekoha ja katusealuse juures ning tutvusime infotahvliga. Vargsi otsisime ka aaret. Vahepeal nägime jänest silkamas, aga kuna lõke polnud veel leigegi, ei hakanud oda-varrast valmis sättima. Seejärel otsisime veel natukene ja juba võiski Marje võidutantsu vihtuda. Ma ei kuulanud tänitamist ega targutamist, tegin ise veel mõned liigutused taskulambiga ja juba võisimegi peenelt peidusolevat aaret logida.
Aitäh laheda koha eest! Siin tee või mõni vahva sündmus. Meeldivalt privaatne ja mõnus koht. Aare korras, evej. Plusspunktid.
Otsijad võiksid jalad ja mööbli puhtaks pühkida, et aardekirjelduses mainitud mõnus koht puhkamiseks säiliks puhta ja kasutatavana. Oma kodus ju ka saabastega igale poole ei roni, ega me Ameerikamaal ole. Praegune olukord ei kutsu seal just meeldivalt einestama. Aitäh!
Siin tabasime ühe mehe otsimistuhinas. Ta küll päris kohe ei tahtnud meile tunnistada, mida otsib või et üldse otsib. Kuid lõpuks pidi tunnistama, et sai teolt tabatud. Siis ühendasime oma jõud ja üsna kiirelt sai kaval peidukas avastatud. Peitja aarded lähevad aina paremaks, ootame järgmist :) Täname!
Ilm hakkas ilusaks minema, nii et kange tahtmine oli kuhugi loodusesse minna. Selleks ajaks kui plaani paika sain ja aardenimekirja tehtud, hakkas suurema ringi tegemise isu ära kaduma. Lõpuks jäigi nimekirja vaid Jõekääru. Haarasin kassi kaenlasse ning suundusin nulli, mis oli väga hästi teada, kuna suvi läbi olin käinud seal kassi jalutamas. Vaatasime lõkkeplatsi järele ning suundusime otsinguile. Aare sai leitud päris kiiresti, ju siis on silm selliste peidikute jaoks juba treenitud või lihtsalt väga hea päev. Hoopis logiraamatu leidmine oli keeruline. :) Täna olin kolmas leidja. Varsti pärast vormistamist saabus platsile perekond, kes tegi ettevalmistusi grillimiseks, siis oli meil aeg lahkuda. Tänud vahva aarde eest, sai korraks kodust välja.
Täna hommikul täielikus tuulevaikuses oli igati mõnus seda aaret otsida. Autoga sõitsin nulli ja sealt jala aardeni. Kohapeal läks ikka mituteist minutit enne, kui õige asi näppu jäi. Täitsa timm asi. Tagasi auto poole kõmpides tulid vastu jahimehed, kes uurisid, et ega ma kahte põtra näinud polnud. Ei olnud ma mitte. Tänud peitjale vahva lahendusega aarde ja mõnusa jalutuskäigu eest!
Jälle sedasorti päev, kus geopeitus oma põhifunktsiooni täitma pidi, ehk siis kahest rängast koosolekust krussis juhtmed lahti harutama. Seda enam, et peitja oli otsimaahvatlemiseks suisa päikesegi valla päästnud. Vaatasin seda kirjeldust, ja otsustasin end nulli minekust säästa. Ja tore oli, sest kõigepealt leidsin hoopis triibulise vigvami ja terve hulga huvitava kujuga pinke tuleplatsi ääres. Kuna seal midagi mõistlikku silma ei hakanud, tuli liikuda õigesse kohta, kuigi, ega seal vales kohas otsimisel ka midagi eriti viga ei olnud. Ag tuleb ausalt tunnistada, koosolekud olid mõistuse ikka väga ära räsinud, kohe kuidagi ei hakanud geosilm tööle. See-eest hargnesid juhtmed tasapisi. No ja lõpuks jõudsid protsessid tasakaaluasendisse, ja edasine läks juba kiiresti. Mõnus asi, ma tänan!
Tänase päeva lõppeesmärk. Kahjuks infotahvli juurde jõudsime juba pimedas aga kuna eelnevate logide põhjal on ainult väike mõnus jalutuskäik jalutada siis võtsime selle ikka ette. Väga hea ideega ja veel vahvamalt teostatud aare. Kõigepealt sai aardele küüned taha muidugi Priit. Kiidame peitjat! Aare muidugi korras.
Aarde leidmine ei olnudki nii lihtme.
Pisut kontide väänamist õiges kohas ja käes ta oligi.
Tänud peitjale :)
Olin Laagri kandis ning vaadates seda, kes avaldatava aarde peitis, tekkis mõte kesköö paiku Statoili parklas valmis olla. Üks auto oli juba seismas seal, aga ei pannud alguses tähele, et Reigo seal sees istus. Vahetult enne keskööd sõitis Reigo kõrvale ja äratundmisrõõm oli suur - ka eelmise aasta jõuluseeria ajal sai sealt samast parklast kord koos minema sõidetud. Reigo ees, mina järgi, kuni jõudsime kohale. Kohe veeresid ka Carolys ja Taavi kohale ning asusime otsima. Algul küll vales kohas, kuid saime sellest peagi aru ja asusime õiges suunas teele. Mõnus öine jalutuskäik kuuvalgel. Lõpus läks omajagu aega, kuni Reigo teatas, et tema nüüd vist võiks suitsu tegema hakata - ehk siis oli aarde asukoha välja nuhkinud. Natukene lasti ka meil praadida end, kuniks ka mina aarde üles leidsin. Panime logi kirja, jalutasime masinateni tagasi ning hakkasin jälle Reigot jälitama. Peab tunnistama, et vahel geopeitust mängides ei ole mul õrna aimugi, kus asun :D Aitäh aarde toreda teostuse eest!
FTF 00:50 Alles astusin uksest sisse kui oli aeg juba Geopeituse avalehte uuendada. "See on ju siinsamas, tule kontrolli üle" Ja nii oligi aeg uuesti sammud õue seada. Autos näitas kell 00:25, telefoni kell 00:15 - oleksin peaaegu rabanduse saanud, kuidas saabaste jalgapanemisega saab kaotada 20 minutit... Kohale jõudes märkasin kõigepealt Madist, ahah, FTF kiirreageerimismeeskond otse Tallinnast on juba kohal, seekord ta küll Laagri Statoilist siia jalutanud polnud... Olime ühiselt nullis kuniks Reigo meid õigele teele juhatas. Matkarada oli ilus ja õnneks mitte nii libe kui autoparkla. Kohapeal said ilmselt kõik asjad korduvalt üle kontrollitud kuniks esmalt leidis Reigo ning seejärel Madis. Mõistatus oli sama mõnus kui kirjelduses mainitud katusealune. Aitäh kaasotsijatele ja peitjale! Advendikuu alles algas, kohtumiseni!
Hilisõhtune Aviopära külastus tehtud oli kell parasjagu nii palju, et võtta ligi üks mõnus kohvi ja oodata, mis uus päev toob, st minna üle pika aja FTF-i jahile. Kell 23:45, eelmist leidu logides, ilmus Laagri Statoili tuttava näoga auto, roolis hasardist pakatav noorsand. Sättis ennast vaikselt parkla nurka ja oli vagusi. Tõenäoliselt refreshis järjest tihemini GP lehte. Kui kell tiksus ööpäeva vahetust ajasin oma käru samale stardijoonele ja teadustasin Madisele oma võistlusele registreerimisest. Aare ilmuski oodatud ajal, kiire asukoha tuvastus ja minek. Nulli juurde parkides selgus, et kuskil on veel start antud, sest kohe saabus meile kaaslasi. Aga aardest. Mõnus lihtne mõistatus ja mõnusas kohas. Alguses tekitasime endale väikese segaduse, kuid saime sellest kiirelt üle. Kokkuvõttes tore jalutuskäik käänulise jõe ääres.;) Karp teada tuntud headuses hästi ära pandud ja selle leidmiseks kulus minut minuti järel. Siblimist seega oli. Lõpuks saabus mulle leiurõõm, seejärel said teised veel mõnda aega objekte uurida. Esmaleidjate nimede juurde läks kellaajaks 00:50. Tänud, mõnus tunnike kuuvalgel sai veedetud.