Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle linnunimelise künka otsas asub üks Ida-Virumaa pärlitest. Nullpunkt on valitud tee äärde, mis viib kloostrist püha allikani(mis on üks kõige puhtaima veega allikas Eestis). Allikast on lähemalt kirjutatud Kristel Vilbaste raamatus Eesti allikad, lk.100. Aaret on soovitav otsida valgel ajal, kuna siis on ka kloostriväravad avatud ja sissepääs vaba. Kloostri ajalugu on olnud kirju. Nii näiteks asus II maailmasõja ajal siin sakslaste koonduslaager, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Praegu elab kloostris üle pooleteistsaja nunna ja noviitsi.
Auto võiks parkida koordinaatidele N 59° 12,080’ ja E 27° 32,141’.
Aare on peidetud 2014.a. advendikalendri üheksateistkümnenda aardena.
Vihje: pole
Lingid: http://www.illuka.ee
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (4), lumega_leitav (2), advendiseeria_2014 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5HYEP
Logiteadete statistika:
171 (99,4%)
1
1
2
1
0
0
Kokku: 176
Suure hooga käisime mööda ja tagasi jalutades saime ka aarde logitud.
Olen Kuremäel ka ennem käinud ja siis jäi kustumatu mulje sellest kohast, eelkõige sellest, et saime sealt pärnaõisi ja siis ka püha allika vett. Seekord kuidagi midagi kutsus siia tagasi... Ja õnnestus tutvuda ka Kuremäe nunnade eluoluga ja seekord jäi sellest kõigest veel uskumatum mulje. Kõik oli väga korralik ja hoolitsetud. Leidsin siit samast ka aarde. Aitäh!
Käisime allikatest tervislikkust ammutamas ja logisime aarde ka ära. Tänud peitjatele.
Kuna kõrvalolevad puud olid maha võetud siis ei olnud väga raske seda leida. Aitäh!
Aare leitud, veetsime seal kompleksis mõnusa tunnikese, tänud peitjale!
Aitäh peitjatele!
Kunagi ammu on kloostris käidud ja ei hakanud täna enam sinna minema ning piirdusin logimisega. Leidmisega oli kerge tõrge, sest topsi nipuka küljes polnud. Kartsin küll kõige hullemat, kuid õnneks oli tops maha vedelema jäetud. Nii sai see uuesti oksa külge kinnitatud ja peitjat teavitatud.
Kiire leid. Käisime ka allika juures, mis oli hetkel päris popp koht ning veevõtjaid jagus. Seetõttu oli ka vesi veits samblasegune juba. Edasi siis kloostisse, õigemini värava juurde- silt näitas, et lühikeste riietega vist väga väravast sisse astuda ei või, seega auto juurde ning nii endale kui ka plikale midagi pikemat selga. Kirikus oli käimas jumalateenistus, käisime korraks ka sees ära. Plika ei tahtnud väga ära tulla- tirisin siiski välja- kasvagu veel veidi ja siis otsustagu, kas soovib nunnaks hakata ning paikseks jääda :D Peitjale tänud!
Siin kloostri juures olime varem käinud, kuid täna näitasime sõpradele ka Ida-Viru vaatamisväärsusi. Tänud!
Aare leitud kärmelt. Tegime kohalikus kohvikus lõunapausi ning külastasime ka kloostrit. Aitäh. Arvatavasti läks logiraamatusse kogemata vale kuupäev.
Siin ei pidanud pikalt otsima, sest aare oli täpselt seal, kus eelmisel korral eeldasin selle olevat. Nüüd kui aare ka tegelikult seal oli, saime nimed kirja panna ja edasi liikuda. Kloostrit sai uudistatud samuti eelneval korral. Aitäh!
Kloostriga käisime põhjalikult tutvumas mõned aastad tagasi, seega täna piirdusime vaid väikese peatuse ja aarde logimisega. Aitäh!
Kauksi - Penijõe matkatee. 2.päev ja teine aare. Leid lihtne. Külastasime ka kloostrit. Viimati sai siin käidud ikka üsna ammu. Kohviku juures tegutses üks supervõimetega mutike kes täitis nii suveniirimüüja, giid-reisijuhi, kohvikusse sisseviskaja kui ka ettekandja kohustusi. Oli päris omapärane kogemus tema küüsi sattuda. Tänud!
Varasemast logimata jäänud aare, leitud ülikooli geoekskursiooni vahepalana:)
Kuna leidsime aarde maast siis tervitasime peitjat ning ajutiselt on aare mitte just seal kus ta olemas peaks olema. Tänud peitjatele
Läbisõidul noppisime aarde. Kuremäe klooster tasub kindlasti vaatamist ja ka allikavee maitsesime ära, aitäh!
Aare tuli lihtsalt aga aega kulus Kuremäel ringi vaadates juba rohkem . Õnneks olid koroona piirangud maha võetud ja lubati ka kloostrisse ja kirikusse uudistama.
Täpselt ei mäleta, aga viimati külastasin seda kohta kusagil 40 aastat tagasi.Täna siis uuesti ja enne edasisõitu sai ka allikaveega janu kustutatud.Aitäh.
Sel ajal kui teiste gps neid mujale suunas, sain mina rahus õigesse kohta minna ning logima asuda, aitäh! :)
Evelilt kiire leid, ega sellised aarded tema leiabki kiirelt. Aitäh!
Koht näis põnev ja mul tekkis hulk põnevaid mõtteid nähtud kohaviitadest, kuid allikas jäi meil täna nägemata ja vesi katsetamata. Panime logi kirja, kiikasime pisut ringi ja astusime läbi surnuaia tagasi parkla poole. Aitäh.
auto jätsin kohviku juurde ja 125 m jalutamist ja leitud, kiire leid
Tänane tee viis mööda Kuremäe kloostrist. Panime logi kirja. Aitäh!
Kuremäel olen päris palju käinud,seekord piirdusime logimisega ja edasi.Aitäh!
Vahetul enne Kuremäed tegime arutelu peatuse, kui vihm hakkas järjest valjemalt vastu esiklaasi peksma. 2/3 seltskonnast arvas, et sellise vihmaga on Puhatu rabasse minek veidi halb tegevus ja prooviks veidi lihtsamaid alternatiive ehk siis külastame parem kloostrit. Kloostri territoorium oli õnneks avatud ja saime oma uudistamistiiru sooritatud. Näljastele ja ka mitte nii näljastele otsijate-peitjatele julgen soovitada apteegis asuvat kohvikut. Olles söögi tellinud ja andmas sisse magusa saia soovi, selgus tõsiasi, et 5 minuti pärast tulevad ahjust moonisaiad. Senine saia tellimus sai kiirelt tühistatud ja asutud agressiivselt ootama kuumasid moonisaiasid. Väike ootamine oli seda väärt nagu ka soe toit. Saiade laekumisel heldisid kõik ja varsti oli laud saia täis. Hiljem selgus järgmine tõik, et ahjust on kohe kohe tulemas kaneelisaiad, seega võtsime tempo maha ja ootasime ära ka selle kulinaarse naudingu. Tegelikult aarde otsimise plaan selgus alles autoni jõudes, kui trehvasin aardekaarti vaatama :) Saia ja omletti täis kõhuga tekkis nullis kerge segadus, et kust mida otsima peab aga segadus sai klaaritud ning nimi korrektselt kirja.
Teel allika poole läks natuke liiga kaua selle leidmisega, kuid kirja sai.
Ammutasime allikast vett ning kuna aare jäi lihtsalt tee äärde siis "noppisime" ka selle. Tänud!
Natuke nikerdamist ja saimegi nimed kirja. Ükski nunn ei näinud kui me kloostri taga metsas Siimuga kohtusime.
Parkisime auto nulli ning otsisime aarde üles. Edasi läksime nägu pesema ning täitsime pudelid püha veega. Läksime ka kloostri väravate juurde, aga koroona tõttu oli koht suletud. Ühte nunna siiski eemalt nägime. Koht oli väga ilus, kõik majad oleksid justkui hiljuti restaureeritud. Mu arust võiks ka allika juures aare olla, sest praegusega võivad tegelikult huvitavad kohad nägemata jääda.
Vihmane ilm hoidis nähtavsti mugusid eemal ja sellevõrra oli meil lihtsam. Tänud peitjale!
Vaatasime kiriku üle, pistsime näpud allikasse ja kirjutasin nimed logiraamatusse. Tänud!
Tsekkasime asjad üle kas vaibad ilusti klopitud ja puud riita laotud ;). Tänus siia taaskord kutsumast
Ida-Virumaa tripi üks omanäolisemaid paiku arhitektuurilises mõttes.
Leitud meie Ida-Virumaa tripil. Aitähh paika laiemalt tutvustamast.
See piirkond on nii puhas ja korras nagu muinasjutus. Eks nunnad hooldavad seda hommikuti peale päikesetõusu. Selle aarde tõttu nägin, et mäenõlval on neil ka surnuaed. Kloostri valdustega olen eelnevalt tutvunud aga siiapoole ei olnud sattunud.
Tänud!
Seltsis segasem otsida. Aitäh kaaslastele ja peitjale!
Aitäh, koovitaja ja Meryt, väga lõbus oli teiega koos aardeid otsida! Teie osavus ja innukus Serviti juures abivahendi valmistamisel oli muljetavaldav. Ka Linnukünkal läks aarde leidmine ludinal. Pärast seda suundusime meie kloostriga tutvuma. Eks ole siin varemgi käinud, kuid viimasest külaskäigust on päris palju aastaid möödas. Nägime surnuaeda, milles oli väga hoolikalt säilitatud muistne hiiepuu, kloostriõue täies õieilus ja pühalikkuses. Püha allika juures varjusime vihma eest suplushoone katuse alla ja saime osa seina taga laulu saatel toimuvast riitusest. Täname siia juhatamast.
Suundusime ka selle aarde järele kambakesi, leid tuli kiirelt, misjärel läksid meie teed Karu ja Lõviga lahku. Me käisime kohalikus kohvikus kõhtusid ja telefoni laadimas.
Pole eriti neid kohti, kuhu ei oleks orienteerumise ja geopeitusega sattunud, aga see kant oli täiesti käimata. Tänud peitjale.
Allikalt tulijate-minejate möödumine tuli ära oodata, siis sai julgemalt tegutseda. Tänud peitjale.
See koht oli selle päeva naelaks. Ma pole Kuremäel kunagi varem käinud, seega Aigar tundis end nagu kala vees ja tutvustas ümbrust.
Kloostri juures seisatasin mõtlikult keelumärkide juures, kus hoiatati aeda sisenemast suitsu, koera, joogipudeli ja riietusega, mida ma oleks kirjeldanud pildil päevitusriietena, aga tegelikult hõlmas vist igasuguseid lühikesi riideesemeid. Ei jõudnud veel eriti reageerida, kui hakkasin järsku tähele panema, et mingi vene vanamees seletab juba pikemat aega midagi mu kõrval. Kui hakkasin kuulama, siis selgus, et ta seletab mulle märkide tähendust. Minu juhmi näoilmet nähes seletas ta neid märke korda kolm, enne kui saabus tema naine (vist), kes küsis juba eemalt, et "misasja sa seal jälle seletad" (puhtas vene keeles muidugi). Ja vaadates minu riietust (allapõlve püksid ja T-särk) teatas mehele, et need ju lihtsalt turistid, ehk ei aeta ikka aiast minema. Naine soovitas naerusuiselt meil ikka aeda minna ning vedas ka oma mehe minema.
Nii ehk naa, väga kaugele ma ukseväravast siiski ei läinud. Imetlesin korralikkust ja puhtust ning lipsasin välja tagasi, kus Aigar ootas, kuna tema riietus oli kindlasti absoluutselt sobimatu nunnade keskkonnas.
Aga kloostrist ja kabelist kõige imetlusväärsem oli minu jaoks allikas. Kujutasin ette situatsiooni, kus Muhus Üügu pangal on "silmatervendusallikale" putka peale ehitatud ning jagatakse vett voolikuga pudelitesse, mida saab osta kohapealt või kaasa tuua. Ma ikka istusin tükk aega suu lahti ja vaatasin seda veejagamist pealt. Kõigele lisaks oli kõrvale tehtud mingi kümblusmaja, mille ukse taga seisi hiiglamapikk järjekord. Vähemalt ma oletan, et see oli selline maja, kuna seest kostus sulistamist ja lõbusaid kilkeid. Oletan, et millegi riivatuga seal ei tegeletud, kuigi natuke kerkisid silme ette küll Vana-Kreeka saunakombed.
Kloostri ja allika vahepeal sai ka aare üles otsitud, aga üldiselt see kahvatus kõige muu kõrval. Siiski, ilma selleta poleks ma sinna sattunud, seega suurimad tänud.
Allikal käidud, aare leitud ja seljanka söödud: võib edasi liikuda. Kloostriga olen palju kordi varasemalt tutvunud, tänase sõidu eesmärk rohkem toode passida.
Mingil põhjusel on see mullu logimata jäänud. Prantslanna tahtis kangesti kloostrit näha, seda ja toredas kohas olnud aarde leidmise rõõmu ka talle pakkusin. Suurim tänu peitjatele!
Perega päev Ida-Virus. Siin oli kõvasti üle 30 kraadi lõõskava päikesega ja see matk kloostri ümbruses suutis meid kõiki korralikult ära küpsetada. Aga mõnus oli ja täname.
Siim: Mis sa siin kloostris elad?
Õde Ursula: Vanemad panid, pattude pärast.
Siim: Mis... patud need olid?
Õde Ursula: Kallista mind natuke, küll sa siis näed!
Siim: See mõni patt!
Tänud aarde eest :)
Eile õhtul tekkis koos rootslastega plaan päev Peipsi ääres veeta. Et päevas natuke ikka turistikat ka oleks, võtsime kõigepealt ette peatuse kloostris. Pisut jalutasime kõik koos ja mingil hetkel tegime väikse kõrvalepõike, panime nime siia logiraamatusse ka kirja. Aitäh peitjale.
Minu kaart näitas aardeni 2m, kui Erki teatas, et ta leidis. Josten küsis: "Kas see või?" Mina vastasin: "Mhm!" ja nii me põõsa varju mingi suvalise torujupiga läksime. Olime ametis selle juraka lahti kruttimisega, kui Erki saabus päris konteineriga. Panime torujupi leitud pesasse tagasi ja logisime aarde. Aitäh ;)
Kloostrit sai ehk umbes kümme aastat tagasi külastatud. Nagu tookord oli ka praegu siin päris palju rahvast. Väikene jalutuskäik ning saime oma nimed kirja. Aitäh peitjatele.
Otsisime aarde üles, täitsime pühast allikast pudelid ning läksime seeonmerilini logist soovituse saanud kohvikusse seljankat sööma. Kui auto juurde tagasi saime, kohtusime soovitaja endaga, kes samuti seljanka manu suundus. Aitäh aarde eest! Igati väärt koht selle jaoks.
On meilgi see klooster ning allikas elu jooksul varem külastatud, mitu korda. Täna siis selline väike peatus siin. Täname.
Kloostri juures on käidud erinevatel aegadel mitmeid kordi. Allika juures ühe korra. Tänud siia taas kutsumast.
Üsna drive-in aare ja väikese otsimise peale ka leitud. Tagapool olev "Karuonu koobas" ootas veel oma aega
Kooliajal olen siin käinud, käisime kiikamas kloostrit. Seekord piirdusime vaid aarde logimisega.
Sai minul ka see aare logitud ja surnuaias jalutatud. Kellaaeg oli juba hiline, sellep. Jäi kloostris käimata. Tänud juhatamast.
Karl oli hommik läbi yr.no lubatud vihmapilve eest hoiatanud ja Kuremäel sai see pilv meid lõpuks kätte. Esimesed poolteist tundi ei kurtnud, sest Kuremäe seljanka oli imehea ja jäts sinnaotsa, aga kui ma kaardimängus juba tuhandendat korda pähe sain, ihkasin üha enam tagasi teele pääseda. Teise tunni lõpuks läks pilv ära, saime kloostri üle vaadata ja edasi veereda. Aitäh aarde eest!
Ennem Kuremäele sisse pööramist leidsime karja lehmadeks maskeerinuid lambaid. Seejärel tuli vastu rõõmsameelne ja sõbralik nunn, kes uuris kuhu meie matk viimas on. Järgmiseks panime nime logiraamatusse kirja ja ennem põhivaatamisväärsuse juurde minemist otsustasime külastada kohvikut. Võtsime ülimaitsva tummise seljanka ja ühe jätsi. Söömise ajal hakkas pihta see mitu tundi tagasi alama pidanud tugev vihm. Veel perfektsemat ajastust ei saanud olla. Panime lebolaagri püsti ja ootasime vihma järelejäämist. Sõime, jõime, mängisime kaarte. Kokku chillisime seal vähemalt 2 tundi. Cherry kohviku hoovis oli eriti armas mälestus nimikangelastele. Teenindaja oli ka meie vastu sõbralik. Kui vihm jäi järgi, siis tegime kloostri hoovi väikese jalutuskäigu. Merilin sel päeval veel vabatahtlikult nunnaks ei jäänud ja jätkas minuga matkamist.
Aitäh!
Tegin Kaile väikse Ida-Viru kiirtutvustuse ja klooster oli esimene peatus. Vaatasime enne ringi ja ostsime püha šokolaadi, siis tulime alla ja logisime. Parkla juures sai veel kuuma piirakat ostetud, täielik nostalgia.
Leiule aitas seekord maa-ameti kaart. Nii püha pinna peal ei tahtnud gps kuidagi otsustada ära, kuhu mind juhatada. Vägev koht, väärt nii külastust kui aaret, aitäh!
Patt oleks lausa, kui see ilus klooster siin aardeta seisaks. Õnneks Pagarid 2014. aasta advendika ajal panid :). Aga muidu…. sinnamaani oli koht alates 2001 aastast saati päriselt karbita?!
Kloostri juurde jõudsime õhtul nii hilja, et parkla oli juba tühi ja kõik ümbruses suletud. Seda muguvabamalt saime õnneks aarde juures tegutseda :) Peale leidu näitasime lastele eemalt ka kloostrit. Tänud peitjatele!
Vat siis kus võib aaretega ootamatult kohtuda. Pargid auto - vaatad äppi ja ennäe aardeni 400 m :) Väga hea et sellisesse kohta on midagi peidetud - tänu sellele avastasime kalmistu, mis kõikidel eelmistel kordadel on kahe silma vahele jäänud. Aitähh
Kloostrit külastama ei hakanud, sest polnud sobivalt riides, piilusime ainult väravast sisse. Seejärel noppisime aarde.
Klooster ülevaadatud, seadsime sammud püha allika poole. Ilm oli vihmane, mugusid ei olnud ainult töömehed trimmerdasid teeraja kõrval. Jäin seltskonnast veidi maha ja peagi oli aare leitud. Vahva, et ka siin on aare kuhu oma külastuskäik kirja panna. Tänud.
Üks puu all pingil istuv tädike küll üritas otsimist segada, aga õnneks ei olnud ta kõige pühendunum mugu ja vaatas vahepeal mujale ka. Vahelduseks üks kiirem leid, mis tegi tuju paremaks. Tänud!
No siin nägime vaeva , aga mis seal ikka - käisime vahepeal uudistamise natuke kloostrit ka , mina olen paar aastat tagasi siin käinud ja põhjalikumalt uurinud , noored väga ei tahtnud, kes kartis , et äkki ei saa enam tulema :D aga eks meil hakkas kiire ka Jõhvi jõudmisega, seega pühendusime seekord aardele ja leitud ta saime ning nimed ka kirja. Aitäh :)
Hilinenud sünnipäevakink "Tunne oma kodumaad" tõi mind kloostri väravate taha. Ma ei tea, kas loodeti, et minus tärkab mingi kummaline soov sinna asuda?
Mina kutsumust veel ei tundnud ning piirdusin jalutuskäiguga ja aarde otsimisega. ;)
Allikavee nõiduslikku mõju ka seekord ei katsetanud, jätsin soojemasse ajastusse.
Küll aga sain tõelise nostalgialaksu seal. Kohtasin täpselt sellist kassi, nagu mul kunagi ammu lapsepõlves oli. Armusin täiega ja sinna jäi minu südamest tükike. Või kaks...
Aitäh aarde eest selles kaunis kohas!
PS: logirull täis, oma sissekirjutuse sehkendasin kuskile tunki nime juurde.
Algamas oli laupäevaõhtune palvus või teenistus. Kirikukellad mängisid pikalt mitmel eri viisil. Allikal täitsime autos olnud pudeli püha veega.
Täna hakkas juba pimedaks kiskuma ja mäele jalutama ei tõtanud. Olem siin ennegi korduvalt ringi käinud ja koha erilist aurat tunnetanud. Mööda sõites astume ikka siia sisse.
Aarde leidsime kiirelt. Logisime ja siis läksime kloostrielu kaema. Väga ilus ja hästi hooldatud kompleks. Tänud peitjatele!
Siin sai veidi kino kah. Kõigepealt otsisime parkla kaugema nurga kus veidi suppi vaaritada. Siis ilmus kuskilt üks onu, pani teeotsa torbikud ette ja tuli parklast autosid minema kamandama. Helikopter pidavat kohe tulema, keegi on metsa kadunud. Kolisime siis auto teeäärde ja ise põllule. Niikaua kuni D suppi tegi käisime meie allikal veevarusid täiendamas ja müügiletiga tutvumas. Siis teatas onu, et HK ei tulegi. Sõime supi ära ja läksime hoopis mäe otsa parklasse. Tutvusime kloostriga ja ... sealt tagasi tulles kui olime otsustanud seda aaret logima hakata tuli põrr-pot-pot-vurr see "teraslinnuke" ja maandus just täpselt sinna kus me ennist supitanud olime. Nii, et saime ikka kino kah boonuseks. Täname!
Kõige pikema aja võttis aardetopsikust logiraamatu välja kangutamine. See nimelt oli topsiku põhjas nutsu surutud. Üritasime paigutada vähe paremini. Muidu kõik korras.
Leitud! Kloostris käisime muidugi ka, mina polnudki siia varem jõudnud. Allika juures asuva vettekastmise majakese ukse taga oli lausa järjekord. Joogivett sai õnneks lihtsamalt võtta. Aitäh!
Kõigepealt tiir kloostri territooriumil ja siis vut-vut allika poole, tee peal see aare Galinale näppu jäigi.
Esimest korda sealkandis. Tore... Käisime kloostris ja allikas, Kuulsime kella 18st algava missa kellamängu, ning märkisime aarde. Tänud.
Leitud mugusaarlastele Ida-Eestit tutvustava tuuri käigus. Tänan
Kiire leid ja panime nimed kirja, pärast jõime lähedal kohvikus kohvi.
Siin kloostris ja allika juures käisin ma üsna hiljuti. Siis ei teadnud ma midagi, et ma peaaegu mingi aarde otsas kõnnin. Täna tulin siis ainult aarde järgi. Küll oli ikka palju rahvast, allika juures parkla oli autosid täis, kloostri ümbrus samuti. Tänud peitjale!
Kloostris varem käidud, allikastki vett ammutatud. Täna jätsime selle osa vahele, oli ilma meietagi ilusa päeva puhul külastajaid palju. Aare oli peidetud Kristeli "lemmikteemasse", kuid mina nägin essana. Mida imet!
Ka see on tuttav koht. Olen siin korduvalt käinud. See kord otsisime ainult aaret, kloostrisse ei hakanud minema. Mul liiga palju patte hingel, seal oleks kindlasti tunde läinud, enne kui kõik oleks hingelt saanud. :D
Leid tuli kiirelt, logisime ja edasi plaanisime minna Kloostri aaret otsima.
Tänud peitjale!
Kloostris on kunagi juba käidud ja uusi patte pole loodetavasti vahepeal tekkinud (või siis vastupidi, nii et siin ei aita enam miski). Igal juhul piirdusin seekord vaid jalutuskäiguga aardeni. Ilus ja rahulik oli õhtuvaikuses. Aitäh!
Kuremäe kloostris on kõik meist käinud mitmeid kordi, kuid siis siin geoaaret ei olnud. Eelmisel aastal käisin siin Ameerika üliõpilastega, kes õppisid Narva kolledźis vene keelt. Mind üllatas nende ettevalmistus ja häälestus kloostri külastamiseks. Neiud vahetasid bussis oma matkariided pikkade seelikute vastu ning katsid pea ja õlad suurte rätikutega. Meie enne kloostrisse tulemist riideid ei vahetanud. Tegime aarde kõrval olevas kohvikus väikese eine ja välja tulles avastasime, et hakkas juba hämarduma. Pildistamiseks oli juba pime, seetõttu üks pilt varasemast ajast ja kasetohust roos kõrvaloleva kohviku vaasist (ära ei müüdud, kuid pildistada lubati).
Aarde 0 meie GPS järgi tekitas segadust, sest lähikonnas oli lausa 3 küngast, tuiasime kaootiliselt igaüks oma ringil. Kui kohvi mõjuma hakkas ja söök vere kiiremini käima pani, taipas Marlen, et kõik kokku ongi üks suur kureküngas ja otsida tuleb tõenäoliselt okaspuudest. Osad meist olid juba loobumas, sest okaspuude kompimise norm tundus olema täis. Enne kui jõusime asja arutada, oli Marlenil aare pihus. Leid andis positiivse laengu kõigile, nii et olime valmis sukelduma järgmise aarde otsingule pimedusele vaatamata. Aitäh aarde eest!
Jõhvist ida suunas ülalpool Peipsi järve polnud ma veel kunagi Eestimaa pinnale astunud. Mis ühtlasi tähendab, et ka see ehitis oli elusuuruses täitsa nägemata. Noh, on kenake ju vaadata küll, sihuke läikima löödud pärl.
Kultuuride vahe on muidugi tajutav. Siin õigeuskliku jumalakoja ümber askeldab muljetavaldav nunnade armee kõiksuguseid heakorratöid teha. Üks tädike näiteks kammis hoolega pisikest murulapikest ja kui selle otsani jõudis, alustas aga uuesti algusest peale, sest vahepeal oli jälle 2 lehekest maha langenud :D Samas kloostrist veidike eemale minnes hakkavad juba silma torkama pisut pilpaküla stiilis kokku klopsitud elamised ja õuel vedelevad hunnikud, mille kogenematu silm prahiks kvalifitseerib.
Põliseestlane seevastu on pigem harjunud hoolitsema just oma kodu ning sealse aialapi eest. Mistahes sorti võõrad jumalused, kelle tõde kuulutatakse kuskil kõrge torniga majas, on täiesti teisejärgulised - kui sedagi.
Ma ei mõista kedagi hukka, lihtsalt väikese Eesti Läänemaad Idamaaga kõrvutades annab kultuurikontrast selgelt tunda. Nende hulka kuulun küll, kes arvavad, et pole mõtet 3000 km kauguselt lõunast veel suuremat kontrasti importida.
Olime ärganud Peipsi äärsel Raadna RMK alal kl 07 ja siinseks juba kolm aaret üles otsinud. Seega nüüd oli kõht juba hele ning hommikukohvgi nõudis joomist. Selleks sobis aardele lähim kohvik kenasti. Maitsvad, kodused ja tugevad hommikupraed said sisse keeratud ning kohviga alla loputatud. Alles seejärel võisime aaret otsima asuda - mis geopeiturid me küll oleme, kui suudame napilt 60 m aardest rahulikult einestada ;-)
Aare ilmutas end igati ilmalikust asukohast. Logisime oma maise logi sinna ära ning võisimegi edasi Dimhesse keerulisemate aarete poole kulgeda.
Aitäh peitjatele künkakarbikese eest! Aare kuiv ja korras, evej.
sai harjutatud ümberpööramist hoolega ja lõpuks õige küngas ja leid :)
Kloostrit ei külastanud igaks juhuks, see teema pole päris meile. Aare tuli kiirelt jalutavate inimeste vahelisel hetkel peidukast välja ja sai sinna samamoodi tagasi ka pandud.
Külastasin kloostrid ja see aare jäi nii ligi minu teekonnale et leidsin ja logisin. Aitäh peitjale!
Sellised peidukad on juba käpas, kiirelt ja kergelt käes. Aitäh!
Väga ilus koht. Siia tuleb kindlasti tagasi tulla. Aare leitud kiiresti. Tänud peitjale.
Aare kiirelt leitud.Kuna olin esimest korda seal sai veidi ligemale mindud aga sisse trügima ei hakkanud.Merit mässis end suures nunna nägemise hirmus end poole meetrisesse roosasse salli aga keegi ei teinud teda märkama.Tänud peitjale.
GPS ei tahtnud koostööd teha, muudkui jooksutas. Ja mugusi oli palju.
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
Nagu arvata läks siin logimisega ruttu. Tehtud ka "kohustuslik" kloostrikülastus, kuna eelmine jäi 30+ a minevikku siis loomulikult kulus siingi üksjagu aega
Selle aardega läks meeldivalt kiiresti. Et selline küngas siin siis :) Aitäh peitjale.
Siin ma sõitsin täitsa häbematul kombel nulli ja sain isegi aardega väga ruttu hakkama:) Mingi anomaalia järelikult.
Tegime siin kiire peatuse teel Narva-Jõesuusse. Kloostrit olen juba külastanud, niisiis nimi kirja ja edasi. Aitäh!
Tuttav küngas, aga sekond suutis see aardenimi päris üllatada :) Käisime logisime ning salvestasime mällu siinse kohvikute rohkuse, et pärast mungakloostri lähistel matkamist taas nunnade juurde tagasi sööma tulla. Tänud aarde eest toredas kohas!
Päeva esimene aardeotsing ja leid peale Varesmetsas tuttava juures eelmisest georetkest väljapuhkamist. Koht ilusti korda tehtud. Eelmise korraga võrreldes tundmatuseni muutunud. Tänud!
Aarde leidsime kiiresti. Aitäh kohta tutvustamast! Hästi maitsesid aarde lähedal kohvikus soolased kiluvõileivad ja rabarberikook koos tee ja kohviga. :)
Kui eile tulime võistlustelt koju ringiga lääne poolt, siis täna oli ida kord. Noh, et nädalavahetus balanksi saada. Esimene aare, mille ette jätsime, oli Linnukünka. Ma olen siin künkal käinud mitmeid kordi, mistõttu täna päev läbi kestnud vihmaga käisin autost väljas vaid logimas. Siim ei hakanud väljumagi. Üht nunna nägime kiirelt kloostri poole nühkimas, aga muidu ei olnud kedagi peale mingi purkidega müüginaise paistmas ei lähedal ega kaugel. Kloostri väravad olid kah miskipärast kinni, kuigi kell näitas alles kolme. Aitäh aarde eest! EVEJ
Õhtusöögiks ostsin liivataignast pähklitega küpsise 2 minutit enne poe sulgemist muidugi, täpsemalt kell 18.13. Müüja andis mõista, et varsti läheb buss ja kauem kui 18.15ni ta putkat lahti ei hoia. Väga äge koht!
Klooster oli ka muidugi huvitav. Polnud siia varem sattunud. Tänud näitamast!
GP1343/C1584
Ilmselgelt kõiki teeääri igapäevaselt puhtaks riisuvad nunnad sinna põõsasse oma väikeste töökate kätega ei jõua. Ja nii priskete mustade triipudega Georgi linte pole ma mujal näinud kui kloostri ukse ees.
Panime auto aarde juurde parklasse ning logisime aarde. Pärast seda läks kes pildistama ja kes süüa otsima. Kohalik kiosk on väga omapäraste lahtiolekuaegadega, 10.15-18.15. Aga kuna kell oli 18:05 ning kõik teised kohad suleti kell 18:00, oli sellest täitsa kasu. Pärast uudistasime ja kloostrit. Siia pole ma ka varem sattunud. Aitäh!
Leitud. Läksin autosse logima, tagasi viies olid mugud peiduka lähedal. Käisin tiiru allika juures ning siis sai konteineri tagasi panna.
Teel aarde poole sai põldudel hanesid ka kurgi vahitud ja siis äkki laksas aarde nimi ka lahti. Kohapeal oligi kiire leid. Jää või eelmiseid logisid uskuma.
Pealegi, oleks teadnud, et siin meie 2700. kodumaine aardeleid aset leiab, oleks vähemalt küünla altarile pannud.
Teel aardeni sai ka esipink aardenimest lõpuks sotti :D. Jätsime Kirsikese parklasse ja jalutasime . Nullis mängisime ühe kohalikuga peitust, kuid kui ta vudinal mäest üles oli jõudnud ja silmist kadus tiriseime tünni päevavalgele. Tagasitee oli märksa kergem. Tänud peitjale!
Pimeda peale jäime, aga kuidagi kett oli maas ja kahtlesime ilmselgetes asjades - natuke imelik oli seal lambiga vehkida.Aga tehtud ta saime ja nimed on kirjas. Kloostrisse olen paar korda elus sattunud, järgmise korrani las kulub nüüd natuke aega. Tänud näitamast ikka!
Kiire peatus ja kiire leid.
Tänud peitjale :)
Mihklil ja Priidul kiirelt leitud enne, kui nad meid Annega nägijateks juhendasid.
Küngas oli, linde mitte, meie olime, tänud!
Jõulutuuri esimene. Ilm ja maa olid valged, aare sai minu nähes tumedama katte. Aitäh!
Kuigi teed olid kahtlaselt libedad, võtsime teekonna ette. Pealegi häbiväärt, kui kodu lähedalt aaret otsima ei jõua. Kui kohale jõudsime, ütlesin Marile, et otsi kuskilt siit. Vaevalt sain lause lõpetada, kui kõlas: "Leidsin!" Aitäh peitjatele.
Mõned kuud ei ole saanud eri põhjustel aardeid tülitada. Tänane kena ilm (mis nüüdseks on asendunud väiksemat sorti lumetormiga akna taga) soosis mõningast liikumist vabas õhus. Esiteks tekkis tahmine üle vaadata, et mis värk siis on selle advendiaardega - kas tõesti on ida-viru nii nõrgalt esindatud et ikka veel mitme päeva tagune aare leidmata. Kohapeal aega ei kulunud. Mina parkisin küll veidi eemale, kuid põhimõtteliselt võib autost välja astuda ja mõne sammu pärast jääbki konteiner veidi tähelepanelikumal vaatlemisel silma. Julgeks tumedamat värvi soovitada, ehk veidi jäigemat kinnitust ka… Samas muidugi ega üldiselt inimesed ei käi ja vahi sellise geopeituri pilguga ringi. Aaret avades selgus, et ei ole me nii nõrgad midagi, mitu logi juba kirjas. Lisasin oma sirgelduse ka. Tänud!
Selle aarde leidmine oli minu jaoks nüüd küll üks ilus juhuste kokkulangemine. Oma peas olin juba üsna kindlal veendumusel, et advendiseeriaga on selleks aastaks kõik, kuna Tartusse ju enam midagi ilmselt tulemas pole.
Ometi pidin ma just sellel päeval sõitma Narva, et inimestele natuke haridust jagada ja suur oli minu üllatus, kui hommikul uut aaret nähes jäi see sama hästi kui tee peale. No kurja, siis ei saa ju kuidagi siit mitte läbi sõita, vaja ju vaid minimaalne muudatus trajektooris teha. See muudatus oli küll natuke hirmus, sest tee Jõuga järvede juurest Kuremäele oli enamuses üsna sile vesine jää, kuhu oli sisse sõidetud kolm sõidujälge ja kus üsna aktiivselt voorisid vastu suured veokid, aga õnneks jõudis intsidendivabalt kohale.
Parklast aarde juurde oli üks tore jäine tõus, kus minu sileda tallaga jalanõud just ei säranud, aga teisalt tõmbas näo tagasi naerule tõsiasi, et värske lumekirme peal ei paistnud ühtegi teist jäljerida. Õnneks on Ida-Virumaa natuke normaalsem selle koha pealt kui mõned meie suuremad linnad, kus 10 minutit hilinemist võib tähendad seda, et napilt mahud esilehele oma nime kirjutama :D
Aarde peidukoha suhtes ei olnud eriti küsimust, null oli ka täitsa täpne. Nime sain esimesen raamatusse mõni minut pärast kella kahte päeval.
Kloostrisse ei olnud kahjuks sellel korral mahti minna, aga õnneks olen seda kohta varem külastanud ja on ilus küll :)
Aitäh!