Vaatlesin oma pool tundi mustreid, aga ei leidnud midagi

Seekord jäin tühjade pihkudega. Ikka juhtub.

Tehniliselt ei ole küll tegemist mitteleiuga kuna otsida ei olnud nullis istuvate mugude tõttu võimalik.

Alustasin enda tänast teekonda Keilast. Väga lahe koht! Polnudki siin veel käinud ega seda laululava näinud. Ei teagi nüüd öelda, kas asi oli selles, et ma olen nii aeglane ja lasin muguvaba hetke mööda või hoopis selles, et ma mitu korda läksin ratast püsti tõstma, mis tänase tuulega kuidagi seista ei tahtnud oma pisikese jala najal. Igatahes, kui suutsin leida aarde siis oli mugude perekond platsis ega olnud seda moodigi, et nad plaaniks varsti lahkuda. Maastik mulle ka päris kaks ei tundunud olema aga eks ma seda juba uurin järgmisel korral lähemalt, kui selleks võimalus antakse :) Tulen varsti tagasi - luban!

Isegi ligi mind ei lastud. Chris harjutas häält õhtuseks kontserdiks ja ei tahtnud, et keegi näeb või kuuleb. Kuigi ma kuulsin ju sinna kohta täitsa hästi, kus ma turvamehega läbirääkimisi pidasin. Aga kasu polnud. Ikka ei lubatud. Vihast vilistades siirdusin Soneria 2 poole.

Algul oli muguperekond pinkidel, ei hakanud otsima minema. Tagasi tulles oli noored mugud ajamustri juures istumas, lootusetu. Eks tulen kunagi hiljem.

Ei leidnud mitte kusaltki.

Mari ja Liinaga sai juba teist korda antud aaret otsimas käidud, kindluse mõttes logidest lisavihjeid otsitud ja kõikvõimalikesse peidukohtadesse vaadatud. Raskusastet ja tõenäolisi peidukohti arvesse võttes tuleb ilmselt tõdeda, et aare on (tõenäoliselt vastu tahtmist) kodust lahkunud ja oma teed läinud.

 1 

On tugev kahtlus, et aare on ära jalutanud. Ainukeses võimalikus kohas teda polnud. Peale pikki ponnistusi õnnestus meil sealt välja urgitseda üks kokku pressitud õllepurk, mida me juba rõõmsalt aardeks pidasime. :(

Ühte kohta vaatasin, seal polnud. Kuna kõik ümbrus oli kelgutajamugusid ja nende emasid, vanaemasid täis, siis ei hakanud aaret ohtu seadma ja jätsin järgmiseks korraks.