Sleeping with birds

Hendrik paar korda siin ise aaret otsimas käinud, paraku liiga nõrga lambiga. Seekord siras marker kauguses selgelt. Kohapeal pidime nentima, et kummastki pole seekord lindude öörahu häirijat.

Positiivse poole pealt - silla poolt ja ümber torni on nüüd korralik laudtee

Pärast merepäevadel Estonian Voicesi imelist kontserti asusime selle aarde poole teele. (Isegi korraliku taskulambi laenasin oma vanaemalt selleks.) Kõhe oli, aga pidasin vastu. Kaugelt kostus laulu ja tümpsu, mis vahel tundus liigagi lähedal olevat. Kõndisime ja otsisime. Mina muidugi iga pisema piiksatuse peale Hendriku selja taha hüppamas. Õiget teeotsa me lõpuks ei leidnudki ning mina olin väga seda meelt, et ruttu pimedast minema saada. Oleksin kasvõi otse kellegi aia tagant läbi jooksinud, kui Hendrik poleks peatanud. Ei tea, mida ma lootsin: mina ja ööaaret otsima :D Ma ei julge öösel tualettigi minna. No nii meie teekond siis lõppeski. Võibolla kunagi olen ka nii hea, et saan nagu Anne kõik ööaarded valges leitud.

See oli see aare mis oli juba 3mas yle kriitilise. Akut oli vaid 3% ja logisid ei saanud lugeda. Ja muidugi oli see just see ainuke kord, kui jätsin taskulambi maha. Improviseerisin, mis ma improviseerisin, kuid ilma abivahenditeta pean selle järgmist korda ootama jätma :)

Külastasime paika päeval. Üks taskulamp oli küll kaasas, ent sellega polnud suurt midagi teha. Proovisime ka huupi otsida, ent ei leidnud. Eks peab kunagi öösel uuesti proovima.

Kuna saime peitjalt juhiseid, kus ja mida otsida siis käisime luurel. Ütleks, et kui tead, mida otsima pead ja kust, siis on vajalik märk ikka väga nähtaval. Aga tõenäoliselt käisime olukorda inspekteerimas enne kui peitja herilasi väljatõstmas kuna meie külastuse ajal oli veel herilased aarde peidupaika pidamas enda koduks.

 13 

23:45 paistis aknast, et on piisavalt pime, et proovima minna. Läheneda kavatsesin golfiväljakult. Igal pool paistis aga ühtlane tihe võsa ees olevat, vähemasti mu silmad taskulambi abil ei seletanud midagi. Proovisin mitmest kohast ja lõpuks seadsin ennast lihtsalt kõige ligemasse kohta laudtee suhtes ja ründasin võsa. Vahepeal oli üks kellegi ajutine kodu koos prügimäega ja siis tuli juba jalgrada mis viis laudteeni. Tornist avanev vaade oli hoopis teine mis maapinnalt. Polnudki enam pime ja taskulamp ei tuvastanud ühtegi markerit. Tegin siis vähe sohki ja liginesin, seejärel oligi tuvastatud. Kiiresti leidsin ka õige koha üles ja mõtlesin, et kas ongi nii lihtne? Tegin siis ukse lahti, et ulatuda logiraamatu järgi. Järgnevalt oleksin peaaegu ehmatusest pikali kukkunud. Aardepurgi küljes herilasepesa. Seetõttu jäi nüüd logimine tegemata. Ei olnud mul sellist julgust, et purgil kaant maha keerata. Järgnevalt võtsin vastu otsuse, et neist tuleb vabaneda. Esmalt tuvastasin tugevate koptustega populatsiooni suuruse, milleks oli 20-30 isendit. Keegi aru ei saanud mis toimus. See andis mulle julgust juurde. Võtsin maast ühe jämeda taime ja proovisin sellega eraldada purki pesast. Herilased said pahaseks ja hakkasid taime ründama. Ikka olin ma väljaspool ohtu. Taime suutsin panna niimoodi, et see jäi ust lahti hoidma. Edasi võtsin ma pika peenikese lepa oksa ja lõplikult eraldasin pesa purgist. Sellest paistis neil täiesti poogen olevat. Siis hakkasin pesa ka välisest konteinerist eemaldama, selle peale nad said pahaseks ja hakkasid patrullima. Nüüd pidin tegema ka juba laveerimisi ja põgenemisi. Kogu see protsess meenutas väga lapsepõlve, kus samuti tuli herilase pesasid kuskilt kuurist või katuseräästast eemaldada ja alati lõppes see varem või hiljem nõelata saamisega. Kuna see meenus ja nõela soovi polnud, siis jätsin asja sinnapaika ehk pesa lõhutud ja uks lahti. Kui nad ise ära ei lenda uude kohta, siis tulevad vähemasti linnud, kes teevad neile otsa peale. Kogu pull kestis peaaegu tund aega. Päeval lähen vaatan mis saanud on, võibolla tuleb putukatõrje ka kaasa võtta.

Taim, purk ja pesa

Teistkordsel käigul ja seekord pimedas, oli väga lihtne. Marker oli kohe näha, kuid kahjuks oli kättesaadav ainult nänni purk. Logiraamatu purgi külge oli tekkinud herilasepesa, niiet purgi kättesaamisel oleks pesa pooleks kärisenud ja nägu ilmselt paistes olnud. Ootame mesinikke, kes putukatel kolida aitaks.

Logide lugemine on nõrkadele ehk ainult aarde kirjeldusest ei piisanud leidmiseks. Läksime keskööl, varustatuna kolme (enda arvates 3 korraliku) taskulambiga otsima. Peale pikaajalisemat otsimist andsime alla. Vahepeal tekkisid meil arutelud teemal, nt. mis on marker ja kas see võiks olla helkur nt. Ja kui palju mõjutavad otsimist puude lehed ja maapinnal udu. Plaanis on kauges tulevikus naasta.

Linnuvaatlustorni olid vallutanud alkolembesed noored.Eks millalgi uuesti.