Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe ürgorus oli kärestiku langus 9,3 meetrit. Elektrijaama paigaldati üks 250 hj FRANCIS-turbiin, mis käitas hammasülekande ja kahe rihmülekande kaudu kahte 105 kW ja 650 kW SIEMENS & HALSKE alalisvoolugeneraatorit. Elektriseadmed valmistati Šveitsis, turbiin aga Riias. Elektrijaam toitis lisaks vabrikule ka õhuliini kaudu sadama kraanat ja Lontova asula elektrivalgustust. Aare on mikrokonteineris,logimiseks kaasa võtta oma kirjutuspulk.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (20), vaatamisväärsus (7), ilus_vaade (7), lahe_teostus (6), ettevaatus_vajalik (6), pliiats_kaasa (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5KM0V
Logiteadete statistika:
173 (90,6%)
18
23
3
2
1
0
Kokku: 220
otsesõnu öeldes, ei leidnud. Aga tegelikult võiks kohe pikalt kirjutada, et kust ja kuidas ja miks sai otsitud. Igatahes tärkas huvi, et kus ja kuidas see aare seal siis üleüldse on, kui pole nagu kohtagi kus olla. Plaan paigas, kuulan maad, kui maa vähegi räägib ja tulen tagasi. Fakt.
Vaatamata pikalt otsimisele ei leidnud. Paneme siia ikka ausalt kirja, äkki on jooksu pannud.
Tükk aega passisin siin juhmi näoga ringi, no mitte ühtegi asja ei jäänud silma, kuhu midagi peita saab… valvekaameraid ei hakanud igaks juhuks maha kruvima…
Väga hea peidukas! No kohe nii hea, et ega meie ei leidnud ka :D Ei saanud rahulikult otsida, sest Indy hull tiris seal igas suunas ja no pole selline koht kus tahaks väga koperdada rihma taha või mis iganes muud. Natuke siis uudistasime ja eks kunagi tagasi. Koht ise väga lahe!
Noh, niii nõme on mitte leida kui oled kõigi kaartide järgi õiges kohas ja jupi aega veetnud, toppides nāppe kõikvõimalikesse kohtadesse.. Aga püüdsin üle olla ja siirdusin mujale.. Koht oli aga võimas, natuke hirmutav muidugi ka. Kunda on minu jaoks ka olnud "tolmune" mitteatraktiivne koht, ilma geopeituseta siia niisama poleks tulnud..ja tuleb vist feel tulla..
Umbes pool aastat tagasi otsisime siin tulutult mitu head tundi. Täna tulime paari päris hea ideega, kuid kahjuks need ikkagi ei toiminud. No mida me siin sillal ei näe? Tuleme veel ...
Vaatamisväärsus oli äge, aga aaret tuvastada ei õnnestunud. Ega muidugi 15 miinuskraadi ja juba loojuv päike sellele ka kaasa aidanud.
Ei leidnud. Ju siis nupp ei nokkinud nii nagu vaja :)
Väga ilus koht, aga kahjuks aaret ei leidnud.
Blücheri juurest elektrijaama poole läks ülevalt kaldalt päris kena rajake, mis ühtäkki kellegi aiamaaks muutus. Siis mökitas mulle kits, kes perenaise käsul lauta ei tahtnud minna, vaid mind uudistas. Lõpuks ka silla peale jõudes, oli seal ees juba keegi seismas ja seisis ja seisis.. ja ära ei läinud. Vaatasin natuke ringi ja otsustasin edasi minna, silma järgmiseks korraks treenima. Huvitav koht, kuhu vast muidu poleks sattunudki.
Olen siin käinud mitmeid kordi, viimati varakevadel. Mõni suvi tagasi kasvasid siin karuputked, mis olid elektrijaama hoonest kõrgemad. Noored arutasid jällegi, kas ja millal nad siin käinud on? Aaret ei leidnud,kuigi kammisime läbi kõikvõimalikud kohad nii alt kui ka ülevalt, nii nulli ümbruses kui ka kaugemal. Ühel meist oli tark telefon, kust sai lugeda varasemaid logisid, geokõnet pole me veel kordagi teinud. logide põhjal kahtlustasin ühte kõrgemat kohta, kuid see jäi kättesaamatuks. Siis algas äike ja paduvihm (~19.00) ning jätsime otsimise katki, ka Blücheri ja Kunda jõe kohina jätsime teiseks korraks.
Tänud siia kutsumast ja suvist Kundat tutvustamast!
Kolasime ja vaatasime veidi ringi, kui aga tuli välja, et aardes kirjarelva pole, jätsime seekord asja katki, tuleme uuesti parema varustusega.
Siin imelises kohas said kokku kõik minu foobiad. Et on hirmus kole ja kõrge...
Et elava loomuga laps alla kuskilt pudeneb...
Et mees oma niigi viletsa tasakaalu kaotab...
Nii olingi rohkem mures teiste kui enda pärast. Olin kohe päris pahane nende peale, et otsida ma nagu ei saanudki. Ühes kohas käisin ma aga üksi, kamandades teised ootama. Liikumatult. :D
Aga aaret ma ikka ei leidnud. :D
Ronisin treppidest taas üles, jalad tudisemas.
Ja nüüd ma vist aiman, mis mul nägemata jäi... pagan küll.
Seega, kunagi tagasi. Õudne küll, aga samas äge!
Seega aitäh!
Tund või rohkemgi otsisime veekohina saatel aaret. Korraks hakkas lausa hirm, kui ma nägin kuidas ja kuhu Ain ennast upitas, et võimalikku peidukohta leida, aga ei miskit. Otsustasime vahepeal naaberaaret külastada, kus ei läinud ka muuseas üldse libedalt ja siis siia veelkord tagasi tulla. Logidest olime teada saanud, et vahva peidukas pidavat olema, sellepärast ei jätnud me veel järele. Otsisime siis veel pea tunnikese, aga kahjuks ei leidnudki. Mis oli see mida me ei osanud siin eristada? Tahame kindlasti millalgi tagasi tulla.