Nagu eelmised logid mainisid, siis laud oli meie saabumiseks tõepoolest kaetud. Voodi tehtud ja vannivesi soe. Sussid ja saapad ilusasti esikus reas. Ainult elanikke ei olnud kusagilt leida. Ju oli pere tööl ja koolis. Nii palju, kui sündsustunne ligimese elamisse sisse tungida laskis, ei olnud märki ka aardest. Samas, kui otsida uusi tutvusi, on paik kokkuvõttes vägagi aktiivne.

Plats oli hetkel tühi aga kuna laud peaaegu kaetud ja kaaslane polnud huvitatud kohaga lähimalt tutvust tegemast, loobusin ja tulen ehk kunagi tulevikus (ehk talvel, kui elanikke pole) tagasi.

See aare jäi nüüd küll leidmata, polnud majale veel õieti lähedalegi jõudnud, kui järsku kargas kuskilt välja üks kurja näoga tädi ja teatas, et tegu on eravaldusega. Eks me siis vabandasime ja tegime kiiresti minekut, sinna see asi ka jäi.

 1 

Mõtlesime Raadile 1:0 teha, aga ei saanud Safecrackerile ligigi minna. Mingi tädi ja palja ülakehaga onu istusid suht nulli ukse ees, libistasid õlut ja tegid suitsu. Ei tea, kas need on need otsapealse toa residendid? Ülinunnu noor punane kass oli ka seal. Mina oleksin ta kohe kinni haaranud ja koju viinud, aga võimalik, et tegu oli nende elunautijate koduloomaga. Kedagi nad seal hellitavalt kutsusid: "Peetrike, kus sa läksid?" Igal juhul tuleme siis mõni teine päev tagasi.

Teel põhjast lõunasse külastasime siis uuesti seda aaret. Kõik on nagu olemas ja õiges kohas, aga nu ei saa logi kuidagi kirja. Täna panime siis natuke ka asju kirja, aga midagi jääb siin puudu. Paistab, et selleks on mõistus. Eks tuleb seda siis juurde hankida.

Leidsime kummalise seifi moodi asja, mis selgelt kuskilt otsast lahti ei käinud. otsisime edasi. Ilus kiisu. aga leidmata jäi nii õige ruum kui ka logides märgitud seif, rääkimata aardest endast. Küll aga kiirendas meie lahkumist lähenev pimedus ja tore nahkhiire poiss/tüdruk.

Otsisime aaret ca 15 minutid ja siis lõime käega. Õnneks ei äratanud kõrval toas olevaid elanikke üles.

Aarde lähistel olid kodutud ühe ruumi hõivanud. Kuna meil veerand tunniga ühtegi tarka mõtet pähe ei tulnud siis väntasime edasi.

Šeifi leidsime. kuid koodikaart jäi koju. Tänud peitjale.

Seifi leidsime, aga muukida me ei osanud. Nii et murdvarga ametit ei saa valida, ma rohkem sepetsialiseerunud puutöö peale. Tänud peitjale

Ei ole mina kodus selliste asjadega.Minu jaoks on see juba mõistatus aare.no jäi avamata.

 1 

Päeva alguses mõtlesin, et teen lühikese aardetuuri eelkõige Tartulinnas, aga bussist maha tulles otsustasin minna suhteliselt uusi Raadiraja aardeid logima. Suurt rolli mängis ka see aare, sest tahtsin teada mis imeasi see Safecracker on. Tulin suhteliselt otse läbi lumise metsa selle mahajäetud majani. Tundus, et kodutud on ühe toa seal okupeerinud. Maja juures tundsin tuttavad saapajäljed ära. Ega need jäljed mind rohkem aidanudki.

Kas ma seifi üldse leidsin, see küsitav. Lahti ma igatahes midagi ei saanud, seega mu nime logiraamatus pole.

Üks pea on ikka üks pea ning küll see geotarkus tuleb kunagi hiljem. :D

 1 

Meil oli täna veel natuke aega, enne jooksu ja nii me siia tulime. Eest leidsime Airi ja Marguse. Neil olid kavalad näod peas, nagu oleks salaja komme söömas käinud, sest nemad olid aarde leidnud või vähemalt osa sellest. Nüüd tõmbasid nemad autosse kohvitama ja meie hakkasime objekti läbi kammima. Ühel hetkel hüüdis Neti, et tema leidis midagi. Läksin vaatama, aga nu ei ole. Läksin asja kontrollima teise nurga alt ja juhuuu. Edasi läks meie jaoks asi kiireks, katsetasime proovisme natuke, aga kuna meie pool tundi sai otsa, pidime meie minema tuiskama. Teritused kaasotsiatele, eks tuleme jälle tagasi kui siia sattume.

 1 

Leidsime seifi üles. Oli teine igati töökorras ja tegi, mida üks õige seif tegema peabki- hoidis võõrad näpud sisust eemal.

Vaatasime ja uurisime ,kuid ei leidnud.

Otsisime ja turnisime ja tiirutasime siin ja seal. Leidsime küll ühe huvitava eseme ja kellegi eluaseme. Lõpuks otsustasime siiski, et kogume veel häid mõtteid heade mõtete linnas ja tuleme tagasi.

Tegime objektil esmase vaatluse ja kuna kohe mingeid suurepäraseid mõtteid pähe ei tulnud, otsustasime veidi soojema ilmaga tagasi tulla.

 1 

mhhhh:(

 1 

Nojaa.. ehh tavaline aare.. ajurakud ragisesid ikka kõvasti üle tunni. Mõned mõtted tekkisid, kuid need leidmiseni ei viinud. Ikka lõhkeainet on vist vaja :)

Ei tea, ei oska enam midagi vaadata ega katsuda.

Midagi leidsime, aga oleks võinud rohkem.

Ausalt öeldes, ega ma ei lootnudki positiivse tulemusega sealt pääseda, aga üritada ju ikka võib. Käisin vaatasin algul üksi koha üle, uurisin, näppisin, nuputasin, tuiasin ringi...ei miskit. Läksin siis otsisin linnapealt kaks nooremat tüdrukut, et ehk vaatavad avatuma pilguga ja taipu rohkem...aga ka ei miskit. Nende tähelepanu köitis hoopis ei kusagilt ilmunud tsiklimees, kes põllule vagusid tegi. Tänu sellele oli tagasipääs auto juurde nagu takistusraja läbimine, mudamülkaid täis. Jäi see aare seekord saamata.

 3 

Käisin nullis mõtteid mõlgutamas. Tõenäoliselt kui Tartus elaksin, istuksin iga päev seifi kõrval ja mõtleksin, kuidas seda õhku lasta. Naisterahval, kes seal koeraga sama tee peal muudkui edas-tagasi jooksis, oli kindlasti väga huvitav näha mind kõigepealt ühe, siis teise maja varemete kallal töötamas. Tavalise rahva asemel, keda seal ilmselt rohkem kohtab, nägin ilmselt liiga esinduslik välja. Nojahsiis, aare ootab igatahes järgmist Tartu reisi.

Teen diskreetselt - oeh. Alguses mõtlesin sügavalt selle üle, kas sinna üldse minna, kuna kaks väga näruse ja mõrtsukaliku välimusega tegelast suundusid nulli. Õnneks läksid nad sealt läbi ja siirdusid mu pettumuseks maja taha mingeid marju korjama. Mul fantaasia läks juba käima, et paari kuu pärast leitakse mind hullult mõrvatuna ühest punkrist, kuid hoopis need marjulised hakkasid mind kartma ja tegid sääred. Ju ma siis jätsin neile endast sama mulje kui nemad mulle.

 1 

Seifimuukijat minust ka ei saa…:D. Liigitan hetkel selle kräkkeri ka elektipaketi-seda-karpi-pole-siin-lahrisse, saab näha, kui mitu tiiru siia veel teha saab… Oi, mulle meeldivad tavalised aarded, varsti tulen siis jälle :).

 8 

Pole varem sellise olukorda veel olnud, kus minul kui varemleidnul jäi ka ikkagi aare leidmata :) Kuna uue versiooni kohta oli palju kiitvat kuuldud, siis tahtsin kindlasti ka seda ise veel näha. Eelmine meeldis ja leid tuli kiirelt. Seekord...ohjah...ootasin kerget muutust :) See aga ju täiesti uus aare. Kohe täitsa kahju, et see nt. v2 nime all või kuidagi nii välja ei tulnud. Kuigi mul jäi see leidmata, soovitan kõigil esimese versiooni leidjatel ka seda otsima minna :) Pimedus ja väsimus murdis meid ära ja tahtsime metsast lahkuda. Pimeduses oli plaanis veel kesklinnast jalutades ports aarded korjata ja nii see pooleli jäi. Oli küll plaan pühapäeval tagasi tulla, kuid etteruttavalt võin öelda, et kahjuks Tartusse selle korraga tagasi ei jõudnud. Aga igatahes väga põnev kui mitte midagi ju aru ei saa :) Tänud peitjale toreda mitteleiu eest!

Peale 21 km rullitamist mõtlesime, et korjan ka mõne aarde. Aga peale paari kätekõverduse tegemise ja ilusa seifi leidmise ei õnnestunud meil aaret leida. Eks tuleb siia uuesti uudistama tulla. Tänud.

Oli nii meeldiv ja põnev koht et tahan seal uuesti külastada.

Kuidagi sattusime siia ja viibisime siin ka päris pikalt. Uhke värk, tuleme tagasi kui nutikamad oleme. Aitäh!

 5 

Kange tahtmine oli see seif vastu taevast lasta, aga hoone eelmised omanikud olid kogu oma varustuse viimseni kaasa võtnud. Eks siis tuleb kunagi siia tagasi tulla, kas siis suurema geokogemusega või väikse trotüüli laenguga. :D

Täitsa põneva asja nägime ära, aga logimiseni veel ei jõudnud. Huvi tekkis, seega võib-olla homme tagasi :)

Sel korral ei leidnud seifigi, logiraamatuni jõudmisest rääkimata.

 2 

Konteiner leitud, aga jah, avamisega jäime jänni. Maskeering aga super. Väga viis!

 3 

Konteiner leitud, kuid avamisega on raskused!

 1 

Safe sai leitud, aga cracker mitte. Järgmise korrani.

 6 

Selle aarde pärast ma tegelikult õhtul Tartusse tagasi ronisingi, aga nüüd saan oma esmaleitud aarde uhkusega mitteleituks tunnistada!

Esimene katse: läheneme õigele kohale, tee ääres pargib 5! autot. Mõtleme, et nüüd saame pool geokommuuni teolt tabada, võtan veel joogi ja pitsalõigu kaasa, et hea kõrvalt vaadata ja itsitada. Jõuame kohale ja vaatame nõutult tõtt täiesti võõraste nägudega...

"Tervist, mis teete siin?"

--"Pildistame"

"Aaa..."

Teine katse: sõidame mööda, samad autod samas kohas, hoones vilksatavad välklambid. Tagasi Jaani ja Juliuse manu.

Kolmas katse: pool tundi enne keskööd. Lõpuks õhk puhas. Fotosessioonist on maha jäänud suur kogus laiali laotatud jahu, mis on osaliselt segatud/kaetud erinevate värvainetega. Jahu seest võib leida paljaid jalajälgi. Veel leiame mitmeid värskeid prügikotte ja mõned kahtlased loigud. WTF??? Ligi tunni uurisime seest, väljast, ümbrusest ja isegi katuselt, leidsime nii mõndagi kahtlast, aga aare on küll nii hästi peidus, et tuleb taas tunnistada, et Tanel on meile uhkelt mütsi silmini pähe tõmmanud. Ma eeldan, et logi kirjutamise hetkel (1:16) Leiutaja itsitab unes. Aitäh! :D

 2 

Juhuslikult sinnakanti sattudes ei saanud ju jätta kuulsa Seifimurdja juurest läbi keeramata. Kuna kohapeal esimene idee eeldas riideid määrivat tegevust, meil aga olid ülejäänud päeva plaanis puhtaid riideid eeldavad tegevused, siis ei hakanud proovimagi. Maastiku raskusaste küll vihjas, et meie esimene idee ei pruugi õige olla, aga kuna kiiruga muid ideid ei tulnud, siis jäi seekordne külastus lühikeseks. Ju proovib mõni teine kord.

Mediteerisime mis me mediteerisime,aga ei suutnud tuvastada mida eelkõnelejad on leidnud ja muukinud.Proovime valges teinekord uuesti.

Diskreetselt või mitte - ei leidnud.

 1 

Ei tea, kuidas peitmise ajal, kuid praegu on sõna otseses mõttes tegu peldikuga. Süda läks enne pahaks, kui logiraamatuni jõudsime. Tänase geopäeva moto: aare leitud, mitte logitud. Siiralt soovitan peitjal parem ja puhtam peidukoht leida.

 2 

Olen logiteates diskreetne - me ei leidnud si***gi. Aitäh peitjale sellegi eest!

https://www.youtube.com/watch?v=g4OBUupicWg

Objektil käisid ehitus- või lammutustööd, ei pääsenud ligi.

 6 

Viisime äiaga auto hooldusse ja meil oli 3,5 kuni 4h aega lukkseppadele antud, et me jõuaks kell 14.30 algavale Faluni meeste teatesõitu vaatama. Kodus. 110km Tartust. Lukksepad tegid tööd täiega ja meie otsisime aaret. Kohe kaua otsisime. Minul said ideed peale poolt tundi otsa. Äi ei vandunud alla. Mul hakkas juba külm ja käisin ennast autos soojendamas aga äi oli ikka lahendamisega ametis. Meelitasin siis teda toiduga - lähme võtame mõne prae kaubamaja Vanemuise vaatega kohvikus - ei huvita, pusib ikka aarde kallal. Päästis kõne hooldemeestelt. Ja nii sain minagi lõpuks kõhu täis.

Seekord sai seegi aare ette võetud ning väravapostide vahelt läbi minnes ei tundunud asi hull. Isegi mõnda koerajalutajat märkasime. Kohale jõudes vaatasid meile hoonest vastu kellegi tumedad silmad ning kräsused juuksed (ukse vahelt tuli nõrka suitsu). Selle peale oli ainus sõna, mida öelda suutsin "joodik" (vabandan, kui keegi majja logima otsustas minna) ning seejärel "liiguta". Eliise ei saanud algul aru, miks ma tal liigutada käskisin, sest tema võttis samal ajal ette retke üle mõne eseme. Ausalt öeldes mulle sellised kohad isegi sobivad, kuid eelistan neid siiski sellisest ühiskonna astmest tühjana. Pole muud öelda kui tuleb tagasi tulla ning loota, et maja kedagi siis ei võõrusta. Loodan, et jutt liiga aaret-paljastav polnud.

 1 

Valentinipäeva esimesed tunnid möödusid meeleolukalt, kuid lõppesid lüüasaamisega. Konteineri leidmisega probleeme polnud, kuid edasine valmistas ebareaalseid raskuseid. Kui inspiratsioon ootamatult enne järgmist katset ei saabu, tuleb karmimad meetmed appi võtta :P

 6 

3.0, päriselt või?

Külm hakkas, praegugi siin logi kirjutades näpud vaevalt liiguvad. Lamp hakkas ka tuhmuma.

Tuli seekord taganeda. Järgmine kord dünamiidiga uuesti.