2 

Veel enne arhiveerimist ja kadumist käisin plätudes saapa jahil. Halba aimamata õiges vormis olin taaskord tagasi. c:geo poolest tundus kõik hästi olema ja arhiveerimisest ei teadnud ma midagi. Õiges kohas olles oli äratundmisrõõm suur aga karpi ei leia kuskilt. Väikse uurimistöö tulemusena selgus ka põhjus lõpuks. Nina norus naasesin tööle. Vähemalt saan nüüd lõpuks õige saapa paljastada, või kas ikka on õige!

Käisime kohal, leid oli küllaltki kiire. Paraku leidsime vaid saapa.

Kõne omanikule ja selgus, et vist on rändama läinud.

 1 

Tegelikult polnud saapajahti seekord plaaniski, aga et tee viis mööda, otsustasin ikka veidi aega sellele pühenduda. Nojah, kui aus olla, siis pöörasin siia kanti tulekuks tsiviliseeritult puhtaks roogitud teedelt kõrvale ja sukeldusin lumisesse metsa. Mõnus vaikus ja valgus ümbritsemas, hakkas varsti eemalt midagi huvitavat paistma, mis peidukaks täitsa sobivat tundus. Kohapeal avastasingi päris sürri koosluse. Tõmbasin laigulise torusalli kaitsvalt näo peale, nii et ainult silmad jäid välja paistma. Ikka selle mõttega, et kui nüüd kellegagi seal kokku juhtuma peaks, siis saaks tema ka mind nähes end korralikult ära ehmatada. Ja siis saigi objekti sukeldutud. Praegu logisid lugedes olen üsna kindel, et olin õiges kohas. Üsna mugav oleks olnud aaret leida ka, sest kedagi peale minu ei paistnud seekord seal olevat. Peab küll tõdema, et väga põhjalikult ei süvenenud igale poole ja eks see vist asja otsustaski. Pealegi hakkas mul kahju, et tiimikaaslast kaasas pole ja nii läkski see aare ootenimekirja tagasi. Elamus oli aga saadud ja Astangu kant on mul siiani üsna avastamata ka, nii et saab mõnuga tagasi tulla.

Arvatavasti pool tundi kahe objekti üle vaatamisest jääb väheks. Ei teagi kas üldse õigeid objekte läbi kammisin. Võib olla on metsas veel mõni objekt. Ronima ja eluga riskima ei hakanud, pisikesi saapaid nägin, suurt ei leidnud. Tagasi teel oleks peaaegu kurja taksi hommikusöögiks saanud.

Sai pooltunnikest seal ringi tuterdatud ja koledaid asju nähtud, aga aaret ei leidnud seekordki.

Ei leidnud saabast, ei tea kas isegi õigest kohast otsisime, aga kuna Carmeni arvates oli see paik liiga õudne ja hirmus, siis pikalt seal ei peatunud..

You couldn't find [Unknown Cache] Suure saapa/ The big boot cache
Panen kirja mitteleiu. Sõitsime nulli, politsei tuli kohe sappa. Tegid asja aga nende autost polnud asja otse liini alt lõikamiseks. Vaatasime nullis ringi, kaks ringi, kolm ringi. Käisime ära miski maja juures ja heameelega oleks läinud ka korstnani, mis tõenäoliselt on siiski rohkem kui paarisaja meetri kaugusel. Selle aarde otsimine on vist nagu 5-6-7-10m ringide tegemine tavaliste aarete nulli ümber ehk vaid selle erinevusega, et siin on umbmäärane number ja ring peaks olema kordi suurem. Ühesõnaga ei hauganud läbi milleks .....

Jõudsin siis ka lõpuks alguspunkti. Algusest liikusin edasi ning võimalik, et olin isegi õiges kohas, aga fantaasiat jäi väheks. Igatahes pärast mõningast ringivaatamist lasin jalga. Pealegi politsei valvas ümbruskonda ja minu paiknemine mõningate ehitiste juures tundus kahtlane. Mõne ilusama ilmaga tagasi kui seal nii kõhe ringi liikuda pole.

Pimedus, kerge udu ja metsa serval lällav seltskond väga pikalt meid seal ei hoidnud, aga esimesest suunast leidsime enam-vähem õigelt kauguselt hea kujutlusvõime juures saapa moodi objekti küll. Otsisime seal hea 10 minutit, aga seekord ei leidnud. Eks lähme valges tagasi ning võib-olla jääb saapam saabas ette järgmine kord. Õhtu õnnetuks lõpuks Liina kukkus, nii et järgmisel päeval katkiste põlvedega Astangule asja ei olnud :(

Logisid lugenud, läksin oma arvates õigesse paika. Samas ei jäänud seal ühtegi saabast silma - jäi aga silma miski sokikudumise silt. Üsna trööstitu paik, kus siiski ka teatud liiki kunstinautimine võimalik. Ja ega ma teagi, kas koht õige oli - kuna koertega seal ringi kolasin, siis pidin pidevalt vaatama, et nad oma käppasid seal miski sodi otsas ära ei lõhu. Pean veidi veel eeltööd tegema... ei oska seda saabast näha kuidagi.

Tegelikult oli plaan rattaga hoopis üht kaugemat multiaaret otsima minna aga vahelduva nõmedusega ilma tõttu muutsin lennult plaani ja tulin hoopis kohta mille suhtes paar päeva tagasi kahtlus tekkis. No oli kahtlane koht tõesti, lausa nii kahtlane, et veidi enne kohale jõudmist võtsin ratta õlale. Väga põhjalikult seekord ei otsinud ja saabast ei leidnud ka. Teinekord peab vist mitmekesi tulema.

 1 

Käisime nullis kontrollimas, kuidas meil saapanägemisega lood on. Sokivärvi äraarvamisele oleme ju vahel pihta saanud. Aga saabastega on hetkel olukord väga lootusetu :(

 1 

Objektile saabudes õues juba hämardus. Valgustuseks oli paarieurone vilkuv led lambike, mis jalgratta küljes võimaldaks politseinikuga vähemalt mingit diskussioonialget arendada valgusallikate olemasolu kohta - valgust eritab ta piisaval määral, et on võimalik vahet teha et kas ta on sisse lülitatud või mitte (kui õues just liiga valge ei ole, sellisel juhul võib eristamine raske olla). Algul olin surmkindel et jätame selle otsimise järgmiseks korraks. Aga nagu konna keedetakse - kraad haaval temperatuuri tõstes, konnale märkamatult - nii ka mina samm haaval uudistades avastasin ennast ühel hetkel juba saapa juurest. Algul ei paistnud karbike ära, aga kobamine aitas. Konteinerisse oleks kindlasti ka kirjutusvahend mahutunud, aga seda seal ei olnud. Kuna mina polnud kodust väljunud mitte geopeituse vaid tervisespordi plaanidega, siis polnud mul ka kaasas...
Muudetud mitteleiuks. Põhjus - puudub logi logiraamatus

Mõnusa rattasõidu lõpetuseks otsustasime ka saapa üles otsida. Koht on ikka kõhedust tekitav küll:) Saabas täitsa olemas ja aaregi paigas. Kahjuks ei olnud meil kirjutusvahendit kaasas ja nii jäi logiraamatusse sissekanne tegemata. Tänud peitjale!
Muudetud mitteleiuks. Põhjus - puudub logi logiraamatus

Leidsin suure saapa, aga aaret mitte.

Ei saanud hakkama.

 1 

Jalutasime veidi ringi erinevate objektide vahel kuniks sai saabas tuvastatud. Otsisime mis me otsisime aga meie ei leidnud. Läheduses ühtki teist saabast ei paistnud ning meile midagi kätte ega silma ei jäänud. Tegime kontrollkõne eelleidnule aga telefoni võttis hoopis vastu peitja ;) Selgitasime oma kohta ja olukorda ning saime kinnituse, et koht õige. Otsustasime veel ringi vaadata, kuid tulemuseta.

 5 

Seekord tuli siis teine mitteleid. Aga mitte sellest ei taha ma siin praegu rääkida. Rääkida tahan selle aarde kontseptsioonist. Aarde kirjelduses on öeldud, et nullis seistes jääb aare sinust umbes 200 meetri kaugusele. Mina saan sellest aru nii, et käin gepsuga ümber nulli ja jälgin, et nullini oleks pidevalt siis miski 190-210 meetrit. Ja sellelt alalt proovin siis “saabast” leida. Idee on muidu tore, aga sellesse 200 meetrise raadiusega ringi jääb nii mõndagi ebameeldivat, isegi tervisele ohtlikku (ma ei mõtle siinjuures elektriga seonduvat). Esiteks on üks osa sellest alast nagu prügimägi. Ma ei räägi siin mõnest üksikust maha visatud topsikust või kommipaberist. Siit leiab diivaneid, toole, ehitusmaterjali, vanarauda jmt. Ühesõnaga, see on koht, kuhu nagu niisama ligi ei tõmba. Teiseks, tervis saab tõenäoliselt ohtu seatud siis, kui minna aaret otsima õhtu poole ja kindlasti ka öösel. Sest seal 200 meetri peal liigub igasugu rahvast ringi. Ma kujutan ette mis saab siis, kui mõni üksik geopeitur satub seal ühte kohta ja talt küsitakse mitte eesti keeles “mis otsid siit?”

Ma loodan siiralt, et aare on peidetud normaalsesse kohta ja keegi ei pea minema prügi sisse koperdama ega ka enda eluga riskima. Kuid kahjuks aarde kirjeldusest tulenevalt tuleb seda aaret siiski ka nendest ebameeldivatest kohtadest otsida.

Kuna meil jäi üks tsiviliseeritud koht põhjalikult läbi vaatamata, siis ignoorlisti ma seda aaret veel ei pane. Aga kui seal ei ole, siis paraku mina selle aarde otsimisega enam tegeleda ei taha. Aga tollest pole midagi, kõik aarded ei olegi kõigi jaoks sobivad.

Ja minu logi ei maksa võtta virisemisena, vaid mõeldud on see pigem hoiatusena teistele.

 3 

Koht on justkui tuttav, pole justkui mujale minna, aga kus on saabas? Lahe, kui ukse all on aare, mis kevadõhtuteks tegevust pakub. Kas saame enne kätte, kui sääsed valmivad?

 8 

Hakkab juba nagu reegliks kujunema, et uute aarete puhul saab vähemalt 2 korda kohal käidud, sellega siis sama lugu.

Läksime kohale ja parkisime auto. Võtsime gepsu ja meie üllatuseks olime nullist paarisaja meetri kaugusel. Selge, tuleb otsima hakata.

Kõigepealt, autost väljumata, panime tähele, et meil on saabas. Kohe 2 tükki, noorgeopeituri jalas. Teab mis suured need just ei ole, veel vähem hiiglaslikud. Otsustasime nalja pärast siiski sisse vaadata. Meile vaatas vastu aga tühjus, või noh, logiraamatut vähemalt ei olnud. Seega pidime autost väljuma ja otsima järgmist saabast. Kuna aga silmapiiril rohkem saapaid ei paistnud, siis otsustasime nullis ka ära käia, äkki jääb seal midagi saapa moodi asja silma. Samal ajal proovis noorgeopeitur [tunki] moodi mõtlema hakata, et teaks kuhu poole sammud seada. Tegi siis paar tiiru ümber oma telje ja jäi näoga ühe objekti poole seisma. Sinna! No see ei näinud just saapa moodi välja, aga hiiglaslik oli küll. Kahjuks tuli aga sealt poolt natuke suitsu ja varsti oli seal ka liikumist näha. Geopeiturid? Nii kaua on juba otsinud, et vaja ennast lõkke ääres soojendada? Otsustasime siiski sinna mitte oma nina toppida. Läksime siis hoopis edasi, saapa kujutis kogu aeg silme ees, et mingil juhul õige objekt nägemata ei jääks. Mingil hetkel tuli mul lõpp äge saapa plaan ja me käisime seda isegi kontrollimas, jäi teine ilusti sinna 200 meetri kanti. Lähemale jõudes saime aru, et sinna ei saaks ju eriti midagi peita, liiga avalik värk.

Sai siis otsustatud, et kuna ühtegi saabast silma ei torka, endi omades logiraamatud pole ja aeg hakkab ka otsa saama, siis jätame selle saapa laagerduma. Kuna leidmata saabas on meile üsna lähedal, siis võime seda kasvõi iga päev otsimas käia.

Järgmise korrani, mõistatuslik hiidsaabas!