Aidake minu kassi!

Kassi leidsin pimedas kohe üles, oli teine juba kaugelt näha. Lumise ja libedavõitu puu otsa ronimisel tuli aga olla ettevaatlik. Üleval ei saanud algul kuidagi aardetopsi oma peidikust kätte ja siis kui kaan avanes pudenes logirull puu alla lumme. Otsisin mis ma otsisin aga sügavas lumes oli see üsnagi lootusetu tegevus. Logirull jäi leidmata ja seetõttu ka siis mitteleid. Andsin peitjale äpardusest teada ja olin valmis ise uue logirulli aardesse viima aga peitja lubas seda ise teha.

Geokolleegid olid siin just käinud.Ei saanud minagi kassi puu otsast alla :) Eks millalgi uuesti

Kahju kohe kassist aga meist ta sinna puu otsa jäi.

Pean kahjuks kassiomanikule kurvalt tõdema,et seekord me tema lemmikut aidata ei saanud.Lihtsalt ei leidnud.Kas oli asi selles et liiga valge veel või kartsime et tuleb kuri laiutav kõrvalkrundi omanik. Arvatavasti ikka vist õiges kohas olime,sest ühe puu all lebas surnud hiir,jalad taeva poole. Eks ta vist suurest kassihirmust otsad andis.Tuleb proovib kunagi, kui on rohkem pimedust.Tänud siia kutsumast.

Kohale jõudes tuvastasime, et ükski taskulambiks kategoriseeruv ese valgust ei anna. Ilmselt patareid tühjad. Seega pidi kassike seekord kahjuks puu otsa jääma.

 2 

Läksin otsima seda puud, kuhu kass läks ja kuhu mina ei kavatsenud kindlasti ronida. Puu leidsin, aga kuna aare ei paistnud kassi moodigi, siis jäi ta minust sinna rahulikult edasi kükitama. Vastasel juhul oleksin vist, maksku mis maksab, päästeoperatsiooni ette võtnud.
Kunagi pidin abistama oma kassi, kes ronis teadmata põhjusel absoluutselt täiesti sileda pooleksmurdunud puutüve otsa ning jäi sinna siis kükitama ja haledalt näuguma. Ekipaaž tormas majast välja, pika varrega hari käes ning lootis naiivselt, et kass eelistab karedaid okkaid siledale puutüvele. Kass vaatas põlglikult lähenevat põrandaharja, aga kui oli selge, et see tuleb tema juurde, hakkas susisema ja urisema. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui lihtsalt hari ülbelt tema kõhu alla lükata ning ta siis sedasi alla tuua. Kass oli kohutavalt nördinud sellise kohtlemise peale, kus teda harjaga nagu kaltsu puu otsast alla tõstetakse ning ei rääkinud minuga õhtu otsa.
Siiski oli see parem protseduur, kui see, mis tehti tema pojaga. Nimelt kui too puu otsa ronis, jooksid peremehed puu alla maapinnale patju laduma. See nägi ikka veel tobedam välja kui põrandaharja otsas tasakaalu hoidev kass.

Panin oma pere mehed maha Kodasoo rattarajale ja kuna kolmas ratas autole ei mahtunud, siis sõitsin siia, kui lähima mitteleitud aardeni, et veidi ringi vaadata. Logisid olin lugenud küll.
Parkisin auto geoparklasse ja astusin välja. Märkasin, et läheduses asuva maja hoovis on liikumist ja tundsin, et kellegi pilk kõrvetab selga. Minu puhkepäeva plaanidesse ei kuulu pahaste inimestega selgitustöö, kus kellegi maa on, mistõttu kõndisin talle otsa vaatamata teisele poole autot ja võtsin oma koti ning siirdusin jalgsi metsa poole. Vahepeal pead keerates märkasin väga vihast pilku. Nojah.
Läksin metsa ja uurisin veidi seeni ning lähemaid puid... ma ei jõudnud 20 sammugi astuda, kui naabrimees otsustas atv-ga kihutama hakata. Kuna ma mööda metsa ringiga nullile läheneda üritasin, siis nägin täpselt, kuidas ta sealsel nullilähedasel teel vihaselt tiire tegi. Kuigi ma tean, et seal võib käia, on selline kõndimine mulle äärmiselt ebameeldiv. Läksin mõneks ajaks veidi eemale, et ta rahuneks. Naasin siis, kui atv häält enam kuulda polnud. Nulli ma minema ei hakanud - ei soovinud suhelda sellise naabriga.
Aaret mul leida ei õnnestunud. Boonusena saan ära märkida, et olen nüüd palju osavam ronija kui enne. Mitme puu otsa ronisin kohe mitu korda :) Aga kass jäi leidmata. Head lampi mul muidugi polnud nii nagu pimedustki. Vaevalt, et ma pimedas sellisesse naabrusesse ronima tulla soovin.

Sellega läks nüüd kehvasti jah. Jõudsime soovitud parklasse. Parkisime auto ära ja astusime välja. Taskulambid põlema ja natuke eemal kuulsime rohu sahinat...ohoo! kas kass on äkki ise alla saanud? A ei...tuli hoopis poolkuri eramaaomanik ja küsis mida me sealt öösel otsime. Otseselt ei tahtnud öelda millega tegu ja pigem keerutasime, et oleme vist ikka eksinud. Mainisin küll mingit mängu jne, lootuses et äkki ta on teadlik mis asi ta "eramaa" serval peidus on. Tundub, et mitte. Ütles, et seal võib liikuda küll aga mingi mäng küll lubatud ei ole. No ja ei hakanud me siis kassikest reetma igaksjuhuks ja lahkusime. Ei jäänud kuidagi hea maik....võibolla pole eramaa aga no kaarte ma seal uurima ei hakanud ja öösel ei viitsi kohalikega vaielda. Pärast proovisime ka ringiga lähendeda, kuid see polnud eriti lihtne ja nii see leidmata jäi.

Kuna korralikku taskulampi pole, siis võtsin kaks mitte väga korralikku. Ei näinud kass seda valgust ega mina kassi selles valguses. Korralik taskulamp pagana kallis lõbu... eks kunagi tuleb see investeering teha või lund ja leidjaid oodata :).

Tegime ümbruses aega parajaks ja laekusime kassi abistama enam-vähem pimedas. Kas olid lambid nõrgad, või oli kass juba magama keeranud, või olid eelmised ta juba koju aidanud. Lõpuks tüdinesime ära. Nüüd tundub, et valges on ka võimalik, eks püüame siis uuesti abistada. Merily on lootusetu kassisõber, ega me nii seda asja nagunii ei jäta.

Jõudsime kohale umbes kella 1:30 paiku. Väike eelaimdus oli, et esmaleid läinud selleks ajaks. Aga Priit varem ei jõudnud Soomest (muidugi olin mõelnud ka rattaga kohale laekumist juba valges. Aga sinna see mõte kahjuks jäi...). Aarde piirkonnas kedagi teist geopeituritest eest ei leidnud. Suundusime nulli lähedalt puude vahele. Teatud kohtades metsa valgustades oli mõned korrad justkui vaikset näugumist kosta kuskilt eemalt. Kahjuks näugumine (kui see oli ikka õige heli) lõppes ning samades kohtades liikudes ja lambiga vehkides enam sama efekti ei ilmnenud, proovi palju tahad. Lamp oli meil küll ülihea - 1400 luumeniline otsmikulamp - kogu metsa valgustab ära. Aga tulemusi polnud. Kassi ennast visuaalselt ei õnnestunud ka märgata. Kuna Priit oli pärast Soome geotuuri väsinud, lõpetasime selleks korraks otsingud. Kahju, et ei leidnud.... :( Eks kunagi uuele katsele. Eesti suvel seda pimedat aega na vähe... Näis, millal õnnestub...