Kaksikud

Kindel koht Eesti skulptuuripildis on Voldemar Mellikul, kes Jaan Koorti, Juhan Raudsepa ja “Pallase” koolkonna juhtivate skulptorite kõrval kujunes paari aastakümne üheks arvestavamaks jõuks eesti skulptuuris. Voldemar Mellik sündis Püssi vallas Purtse külas. Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis. Üheks tema tuntumaks tööks on “Põlevkivikaevur”(1937.a.), mis Pariisi maailmanäitusel suure tunnustuse osaliseks sai. Ära tuleb märkida mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja ausammast üle kogu Eesti. Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti Viru väljaku haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945).

Tudulinna kalmistule valmistas Mellik Vabadussõja ausamba – mees mõõga ja kilbiga. Samba õnnistamine toimus 16.septembril 1923.aastal. 1940 lasti sammas õhku. 1990ndatel aastate algul leiti kaevamiste käigus samba aluse tekstiga osa. Kujur Riho Kuld võttis enesele ülesande mälestussammas pildi järgi taastada. Taasavamine toimus 6.oktoobril 1990.aastal.
Huvitaval kombel ei ole see aga ainus selline sammas. Põltsamaal oleva Vabadussõjas langenute mälestussamba kavand telliti Mellikult, ehitajad on aga teadmata. Sammas avati 17.augustil 1924. 1940.a. oktoobris tõmmati sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti alus. Kilp leopardidega jäi terveks ja selle peitis Ed. Epro maasse. 1942.a. kaevati kilp välja ja pandi endise samba asukohta ja pühitseti 1942.a. Pärast II maailmasõda jäi kilp kadunuks. Sammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12.augustil 1989. 23.aprilliks 1990 asendati kipskuju dolomiidist kujuga.
On ka kolmas kuju, see Põltsamaa kipsist kuju. Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Põltsamaale Vabadussõja ausamba taastamiseks. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal sisekaitse akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”

Aarde leidmiseks tuleb kuju Tudulinna kalmistult üles otsida. Tudulinna kalmistu eripäraks on külaseppade valmistatud ristide rohkus. Vanemad ristid pärinevad 18.sajandi lõpust. Tudulinna kalmistu risti teeb eriliseks sõõrikukujuliste ristide rohkus. Ainulaadne on rist, kus tüve ülaosas asub veidi kokku vajutatud ovaali sisse kinnitatud aastaarv.

Null on kalmistu väravas. Kui oled kuju üles leidnud, mõtle ennast sambal seisva mehe asemele. Vasakust silmanurgast näed nüüd ühte puuderivi, mille algusse saigi aare peidetud. Kumba, mitte ei mäleta.