Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Raudemetsa mänd (ka Raademetsa mänd) on LOODUSKAITSEALUNE põlispuu Järvamaal Türi vallas Pala külas. Põlismänd asub Türi–Väätsa tee ääres, väikese voore kõrval, Raudemetsa talu õueväravas.
Männi võra on seenekübarakujuline, läbimõõt 1,4 m, ümbermõõt on umbes 3,3 m, kõrgus 12 m, vanus üle 380 aasta. Selle männi ümbrusest on leitud palju Põhjasõja aegseid rahasid. Nendest alles on üks, Peeter I 1797.
"Räägitakse, et see mänd olevat seotud needusega: tema alla olevat maetud Rootsi kuningas ja teda ei tohtivat kunagi raiuda. Korra asunud keegi külamees kirvega puu kallale: raiunud ühe söömavahe, siis kukkunud kange kõhuvaluga maha ja surnud.
Teise jutu järgi olevat Raudemetsa mändi vanadel mõisakaartidel märgitud sõjalipu-puuna: Põhjasõja ajal, kui ümbruskonnas lahinguid peetud, lehvinud selle otsas sõjalipp ning külarahvas polevat tohtinud puu ligidale minna".
LOODUSKAITSEALL OLEVAT OBJEKTI PUUTUDA EI TOHI JA SEAL AARET EI OLE!!!
Raudemetsa mänd on küll suur ja uhke, kuid kõrval leidub teisigi ilusaid mände...
Vihje: Eks ma sellega nüüd puusse panin!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://toru.ee/view/4515e8ae2cff?utm_source=embedded_player&utm_medium=embedded_player
Aarde sildid:
soovitan (42), lahe_teostus (40), 2015_aasta_aarde_kandidaat (17), vaatamisväärsus (8)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC617TW
Logiteadete statistika:
172 (86,4%)
27
2
1
0
0
0
Kokku: 202
Siin suutis Nuffi meid ikkagi ülekavaldada ja leidmata see aare jäigi.
Oli see alles nüüd peidukas. Ei suutnud ma seal ühtegi aaret tuvastada. Eks mitteleide peab ka ikka olema :) Võimalus veel seda otsima tulla.
Minu jaoks on alati ületamatult raske ülesanne otsida aaret varemleidnu silma all. Nii ka seekord - jäi leidmata.
Otsisime seni kuni külm hakkas. Seega tuleb parema kliimaga aastaajal uuesti tulla.
Tulin nüüd siis juba kolmas kord siia männi juurde.Esimene kord kui tulin, siis sain vist ainult 5 min. ringi vaadata kui minu auto taha parkis samuti mingi seltskond ja hakkasid seal asjatama. Geopeiturid nad igatahes ei olnud.Mingi perekondlik väljasõit vististi toimus.Pereisa tuli välja ja hakkas suitsetama, pereema oma telefoni näppima ja lapsed jooksma ümber männi ja teisele poole teed infotahvli manu.Sedasi kestis see trall tükk aega ja kui see seltskond veel otsustad sööma hakata, siis tulin tulema. Teine kord jõudsin ilusasti kohale ja vaatasin seal korra ringi, ning käisin veel teiselpool teed seda infot lugemas, kui tuli üks kepikõndija daam ja kukkus seletama maast ja ilmast.Peale mõningast jutuajamist vabandasin ja ütlesin, et on kiire.Seekord siis ei saanud jälle otsida. Nüüd sellel korral õnneks segavat faktorit ei olnud ja sai otsimisele keskenduda. Aga mida ei olnud, seda ei olnud.Oleks kasvõi mõni aardepojukene kusagilt paistnud. Sai kõik männid üle vaadatud, aga mitte miskit.Käisin isegi neid pajusi uudistamas, aga mitte midagi. Teadsin juba eelnevalt logisi lugedes, et niisama lihtsalt see asi ei lähe.Seisin seal nullis, ja midagi mõistlikkui pähe ei turgatanud. Teadsin, et ta on seal aga kus.Kõige hullem, et kui sa ei tea mida otsida ja peale 30 minutit otsustasin, et siin täna aitab. Tuleb ikka kodutöö korralikult ära teha ja tagasi tulla. Istusin autosse ja sõitsin edasii. To be continued...
Kell hakkas juba 9 saama, aga mina polnud ikka veel Paidesse jõudnud. Muidugi läks männi juures ka mingi tunnike, kuni lõpuks loobusin. Oletasin peidukohta, kuid sellele vaatamata ei suutnud tuvastada midagi, mis minu oletusi kinnitaks. Eks mõned aarded võib ka järgmiseks korraks jätta.
Väga lahe kurepesa oli sealsamas, kus tundus elavat umbes 5 kurge. Vahepeal plagistasid kõik üksteise võidu nokka, mis kõlas kui trummipõrin. Minu lahkumisel üritas üks nooruke kurg pessa lennata, kuid arvestas natuke valesti ja maandus täie raginaga alla maltsa sisse, kus ta siis tükk aega ringi siples ja väljapääsu otsis. Nii et omamoodi elamused sain sealt ikka. :)
Tammusime ümber puude ikka pool tundi vist aga pagana külm oli, ei jaksanud kauem otsida. (Karlssonid lendasid ka viu ja viu üle peade.) Seda osa täna ei olnud. Tulime tulema, peidukas 4 polegi kõigile. :)
Sai päris hulk aega ära veedetud seal, aga küll me veel tagasi tuleme.
Juba teist korda silitasin ja näppisin ja vahtisin, aga ju ma veel tulen!
Peale pikka geopuhkust, kippus täna tulema üpris nulliring. Ei näe, ei kuule, ei saa millestki aru. Mida ei tohi, seda ei näpi, mida näppida võiks, see midagi välja ei anna. Kui külm juba liiga pealetükkivaks muutus ja mänd kaikaga piki pead andis, nii, et hambad keelde kargasid ja silmist tuld välkus, siis arvasin, et see on kena koht küll, kuhu tagasi tulla... Kunagi...
Ei leidnud muud kui kinnituse, et viinamarjad on ikkagi hapud, kasvagu nad siis mis puu otsas tahes. Tagasisõit Tartu maanteed mööda tuletas meelde Türgi piltnike kombeid - teevad pildi ja pärast tuleb sul see välja osta. Sealjuures on türklaste teenus ilus värviline, taldrikule vormistatud ja maksab siiski vähem kui meie teeäärsete pildipostide must-valge toodang. Nüüd on oodata ühe sellise eest arvet. Mänd saab korduskülastuse kunagi.
Viibisin kella poole kaheksa ajal korraks nullis, aga kuna hämaras nägemine pole mu tugev külg, siis loobusin pimeduses otsimisest hoopis. Teine kord proovin valgemal hetkel siia jõuda.
Nii valges, kui ka pimedas sai käidud. Ei saanud nägijaks. :D Aga mänd on igati võimas ja ilus. Tänud peitjale, et juhatasid meid siia. :)
No ei olnud lootustki, et hammustaks läbi :) Käisime päeva jooksul kaks korda seal silmi teritamas ja ajusid ragistamas, aga ei miskit. Täitsa huvitab kohe, et mitu mitteleidmise logi selle aarde kohta õnnestub meil kirjutada :D
Jõudsi veidi enne hämardumist kohale. Kammisin veidi okkalisi, väga kaua ei saanud seda teha, kuna tuul oli läbilõikavalt jahe. Hetkel veel logi kirja ei saanud. Aga tulen tagasi, kindlasti tulen, kuna süda enne rahu enne, kui teada saan, mis vidinaga mind siin haneks tõmmatakse :D.
Vaatasin ka mände ja süvendasin georadasid. Poole tunni pärast ületas kaelasadav vesi minu taluvuspiiri, aare jäi järgmist külastuskorda ootama.
Kombates näppude alla ei jäänud, silmadele ei looda juba ammu enam.
Läksime speedy soovituse peale. Tammusime ümber puude ikka pool tundi vist aga pagana külm oli, ei jaksanud kauem otsida. Karlssonid lendasid ka viu ja viu üle peade. Tulime tulema, peidukas 4 polegi kõigile. :)
Peidukoht jäi sel korral avastamata. Sain korralikult vaadeldud, silitatud ja kallistatud. Ehk järgmisel korral.
No otsisin mis ma otsisin, aga leidmata ta jäi. Väga hästi peidetud.
Pimesiku-geotuuri teine aare. U kaks tundi ukerdasin seal ringi aga nägijaks ei saanud. Okkad lugesin ka kokku - veidi üle 2 miljoni oli neid, aga kõik olid ilusti looduslikud ja aaret ei peitnud. Ükski asi mõistlikult sikutades kusagilt küljest ära ei tulnud :). Nutifon kurivaim ka maaameti kaarti lahti ei kedranud ning seal võssis GPS loobib nulli ringi ning ma jooksin seal ühest kohast teise nagu kass, kes lõngakera taga ajab. Aga muidu oli koht ju ilus ja suur puu ka imetlemist väärt. Eks ka mitteleid ole kogemus, iseasi, mis selle kogemusega peale hakata :). Üldiselt oli see hüppe mitteleiule loogiliseks jätkuks...
SNF on vist ka ju hea tulemus? :P Tuuseldasin seal ikka jupp aega. Okste murdmiseni ei laskunud aga sikutasin läbi küll suure osa neist. Ilmselgelt see aare on inimestele kes naudivad nõela otsimist heinakuhjast - millega muidu ikka võrrelda aaret mis on ilmselgelt täiuslikult maskeeritud ja asetatud võpsikusse kus on sadu võimalikke kahtlasi kohti. Või oli tegu minupoolse vähesest kogemusest tingitud geopimedusega ja ma peaks piirduma maksimaalselt 3.0, parem isegi kui 2.5 reitinguga aaretega... Sinna ma igatahes ennem tagasi ei lähe kui logidest on ehk rohkem vihjeid võimalik välja lugeda.
Meie olime kindlasti ühed, kes Hannesele tallermaad tekitasid. Tahaks ju liblika kombel otse aardeni hõljuda, aga kui ikka silmad on hägused ja mõistus ei võta, peavad jalad tööd tegema. Aga eks tuleb tõdeda, et kui peitja "Templirüütlite jälg" oma 1.0 peidukaga oli meie jaoks päris raske, siis 4.0 pakub otsimisrõõmu aastateks :D Lõpuks läks pimedaks ja pidime koju tagasi suunduma. Esimene mitteleid on ju ka saavutus :) Aitäh aju krussi tõmbamast!