Kiri administraatoritele
Tündre
Peitis 13.08.15 Ain, Kairi ja Margit [maky]
| Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lihtne kahepunktiline multiaare juhatab teid Sakala kõrgustiku lõunaosas asuva kauni Tündre (Tondre, Tõndre, Tõõdre) järve kallastele. Veekogu on loode-kagu suunas piklik, loodeots ulatub Läti Vabariigi piirile, tema nõgu on tõenäoliselt kujunenud jääaja lõpul jääsulamisvete äravooluteena. Järve pikkus on 2,5 km, laius 350 m ja suurim sügavus 10,6 m.
Antud koordinaatidelt leiate Tündre Suurekivi lõkkekoha, mis on nime saanud kaldal lebava suure kivi järgi. Seda kasutavad istumiseks nii puhkajad kui kalamehed, siit on hea ka paati vette lasta. Põhilised kalad veekogus on latikas, koha, haug, särg, ahven ja kiisk, varasematel aegadel on järv olnud keskmiselt vähirikas. Ümberringi on väga head marja – ja seenemetsad.
Head otsimist!
Vihje: 
RMK
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (6), ujumiskoht (5), soovitan (3), lõkkeplats (3), telkimiskoht (2), lahe_teostus (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC627NT
Logiteadete statistika:
63 (95,5%) 
3
4
1
1
0
0
Kokku: 72
23 aprill 2017 ei leidnud Janar [matkymbereesti]Tegelikult polnud mul plaanis matakaga siia sattuda, aga mida samm edasi seda rohkem tuli tunne, et vajan täna sooja tuld. Seega ragistasin läbi hullu padriku, sumasin üle oja ja selle ümber oleva vetevälja ja lõpuks peale lõkketule nautimist, sättisin ennast siia unne. Hommikul, kui oma pesas silmad avasin, tuli mõte. Äkki on siin ka mõni aare peidetud ja ülla ülla ongi aare. Peala karkude alla saamist, torkasin hambaharja suhu ja vut vut nulli. Nüüd kui koordinaadid käes läks aju ja jalgade vahel vaidluseks. Kas minna või mitte minna, see on küsimus. Aju on küll suur geosõltlane, aga sellel korral jäi ta jalgadele alla, neid ikkagi kaks. Peale eelnevate päevade 37 km ja tänase päeva oletatavat 21 km, keeldusid nad kategooriliselt igasugusest koostööst. Seega tuleb siia kanti uuesti tulla.
Minu pesa.
7 mai 2016 ei leidnud Aimi ja Tormi [aimike]Seda kohta olin juba ammu sihtinud, aga oma masinaga siia sõitma hakata ei tihanud. Seekord keerutasime siis rõõmsalt siiani välja. Algpunktis olid end sisse seadnud mugud, aga õnneks koordinaatde leidmiseks nende juurde minema ei pidanud. Koordinaadid leidsin hetkega ja tagusin need kohe gepsusse. Poole kõrvaga kuulasin ka kaaslase tähelepanekuid, aga need ei tundunud sel hetkel kuigi olulised olevat. Lõpp-punkt maabus 700 m kaugusele rohealale. Mis siis ikka, auto lähimale metsatee jupikesele nii kaugele kui võimalik, kummikud jalga ja minek. Tegelikult hakkas juba poolel teel tekkima kahtlus, et koht ei klapi kuidagi logidest loetud infoga. Samas oli metsaalune ilusaid valgeid ülaseid täis ja nullis kenad noored kuusekesed. Kahtlused aga süvenesid ja lõpuks küsisin kaaslaselt, et mida sa seal nullis rääkisid. Katsetasin pähe tulnud mõtet ja see kinnitaski kohutava tõe, et olin koordinaadid valel kujul gepsusse sisestanud. Kuna õhtu hakkas juba kätte jõudma ja see pidi olema päeva viimane punkt, siis võttis natuke ohkama küll. Kõmpisime siis autoni ja sellega metsateelt välja ukerdasime avastasime, et olime üle sõitnud kändudest, millest geomobiil seekorda aga üldse nii sujuvalt üle minna ei tahtnud. Lõpuks jõudsime siiski õigesse lõppu ja seal olid mugud! Ei olnud midagi teha ja pidime leppima, et see aare jääb seekord leidmata, nii et tagasitulekust ei pääse ega tahagi pääseda.
19 september 2015 ei leidnud Rudolf, Martin [matu07
]Enne veel tegime nalja, et seitse kollast ja null sinist nägu, küll me selle esimesega hakkama saame. Jõudsime esimesse punkti kohale: mugud. Selgus siiski, et null on meile lähemal kui neile ja peagi oligi teine punkt teada.
Seal olid aga samuti puhkajad kvaliteetaega veetmas ja märkamatu otsimine poleks kohe kindlasti õnnestunud. Minu jaoks olid külastatud kohad igatahes uued ja meeldivad üllatused, tulen hea meelega tagasi.
Edasi suundusime otseteed mööda Alatsile, kus ma omal ajal autoga liikudes alla pidin andma. Kaherattalistel oli sooritus oluliselt edukam, kuigi päris vahejuhtumiteta see ei möödunud. Loodetavasti kirjeldab Rudolf oma logi(de)s lähemalt :D
Aitäh ja tuleme veel!