Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kord püüdsid vana kalamees ja noor kalamees imeilusa näkineiu kinni. Vaatasid siitpoolt seda ilmaimet, vaatasid sealtpoolt – ja vana kalamees viskas näkineiu vette tagasi. Aga miks??? ahastas noorem kalamees sellepeale. Aga kuidas, küsis praktilise meelega vanem kalamees vastu.
Vot nüüd tulebki igaühel välja mõelda, kuidas. Mamm arvas, et maastik on sihuke lastesõbralik, mina arvan, et viis. Ja vaidlemise asemel võib igaüks oma arvamuse logisse kirjutada.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (2), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC63E7K
Logiteadete statistika:
59 (84,3%)
11
9
4
2
1
0
Kokku: 86
Kadrina oli Tipikate Rattamatka lõpppunkt. Loomulikult pidime ka siin aarde üles leidma. Aitäh! :)
Rattamatka viimane aare. Magnet oli sama äge nagu peidukaski. Aitäh!
Tipikate rattamatka marsruut viis aarde juurest mööda (oli tegelikult matka lõpp punktiks!). Leitud, aitäh! :)
Hommikune jalutuskäik, keegi ei seganud ja sai rahulikult ära logitud.
Aga kuidas on see võimalik, et kui meie siiakanti jõuame on aare kodunt jalutama läinud ja nii oma viis korda järjest. Seekord kiirustasime kohale, et kui asi veel kodus on. Jõudsime kohale, kõht andis märku, et vajaks nagu midagi, millega korinat vaigistada, aga käsk on vanem kui meie,enne töö siis palk. Ok, bussi varjus oli ju täitsa mugav toimetada, mitte keegi ei näinud kuidas kaks kassi ümber palava pudru käisid, käpakesega kratsisid ja siis jalga ... no ei tõstnud jalga...jalga lasid. Huh, kuidas on see ometi võimalik, et seekord õnnestus :). Tänud peitjale, täitsa uhkeks see vidin tehtud!
Päris äge asi. Kamba peale saime konteineri ikka kätte.
Vahetasin logiraamatut ja reegleid ümbritseva minigripi väiksema vastu. Oleks võinud olla veelgi väiksem aga mul polnud sellist. Lisaks mõõtsin aardesse ka jupi pliiatsit :)
Tänud aarde eest!
Natuke vähem kui kaks aastat on möödunud. Päev juba õhtul ja kodutee auto rataste all. Teada oli, et Kadrinas aare jälle saadaval. Parkisime kell 21:10 aarde kõrvale ja ülla ülla, toidupood veel lahti. Ostsime kõigepealt jäätised ja seejärel suundusime aaret kätte saama. Logiraamatu kätte saamisega polnud mingit probleemi, oli teine lihtsalt maha kukkunud. Karp ise omal kohal kaks poolt valla. Nimed logiraamatusse kirja saanud, tuli hakata mõtlema, kuidas kaks osapoolt uuesti kokku viia. Henriko ronis vapralt, just nii nagu peab. Kahjuks oli karbi kinnitust liig aus ja Henriko suutis seda õige ühe käega kinni hoides õige pisut oma kohalt nihutada. Sellest aga piisa, et mina abivahendi abil karbi kätte sain. Tagasi panek läks veidi lihtsamalt. Aitäh.
Ian otsustas esmalt poodi külastada ja kui poest välja astusime sadas hullu padukat. Aare ju sealsamas, seega ei saanud ma seda leidmata jätta. Tõmbasime vihmakeebid üle pea ja sibasime aarde juurde. Küll oli tugev magnet. Võttis ikka paar katset enne kui karbi kätte sain. Tagasi autosse jõudes olime läbimärjad. Kuna see oli viimane peatus enne maale minekut, siis võis naeratus näol kodu poole sõita.
Aga, kuidas? Sellist küsimust ei tekkinud. Õnneks! Sest aare oli lihtsalt nähtav ja kätte saadav. Kristelil oli see talvel leitud, kuid ta ei oskanud öelda, kus ja kuidas see täpselt oli. See on see kambaga otsimine! Seega jätsin sinna, kust leidsin, et juba varsti Mammu saaks ta õigele kohale tagasi asetada. Aitäh!
Kord mööda sõites nägime aarde ära. Riietus ei lubanud logida. Seekord läks libedalt. Keegi on aardehoidja mõnusalt üle värvinud. Tänud peitja(te)le!
Ime küll, aga ei jäänudki ma sinna tagaukse vahele kinni… :D. Aitäh Mammule, saime kõik päeva kohe hea jupi jagu värvikamaks :).
Lõpuks õnnestus jõuda selle aardeni siis kui lapsed ei maganud autos. Suure hurraaga jooksid mõlemad karpi otsima, kuid selgus, et ega nad ikka väga hästi seda kätte ei saagi. Mis siis muud kui järgmises mõõdus otsija sai ka ennast peidukasse pressida. Minul õnnestus siis vahepeal väljapool logi kirja panna :) Tänud mõnusalt kavala peiduka eest! :)
Aarde kõrval müüs üks tore onu maasikaid. Leidsime vaikselt aarde üles ning seejärel maiustasime maasikatega. :)
miki lubas klipi filmida, kuidas ma trikke teen, aga kahjuks pidi pettuma - ta ei jõudnud filmimagi hakata, kui mul karp käes oli :)
Ma küsiks parem "Aga mis see on?" Imelik asi, ei osanud mina talle nime anda. Aga teisest küljest huvitav muidugi. Aitäh peitjale :)
[300] Kuidas saada aardeni kui Sa viid auto aardest paar kilomeertit kaugemal asuvasse töökotta? Ikka tallataksoga, mööda maantee äärt ja natuke sajatades, et pilve poolt tekitatud vari sinust iga sammuga kolm sammu eemale sõuab, aga tehes ilmaga vaherahu ja pisikese jäätisepausi teeservas asuvad tanklas, ei tundugi elu nii trööstitu. Tänu lõõskavale keskpäevasele päikesele ja valutavale jalale hindaks mina maastiku taset isegi kuuega :D Edasi-tagasi läks umbes tund ja mõned minutid peale.
Siinkohal täname Mammut, kiniks ja kraaps, igati asjalik aare ja peidukas ka.
Misviga otsida ja logida kui jäätisepood on kohe sealsamas, Tegime peatuse teel Patarei sündmuse ja ema juubeli vahel. Logisime ja maiustasime jäätistega. Tänud, poleks olnud aaret poleks jäätist ka saanud
Rahvamajas toimus vist mingi üritus, sest üksjagu inimesi oli ümbruses liikvel. Aare sai siiski võetud ja logi ka kirja. :)
Tegelikult ma ei teadnudki varem, et ta näkineid on. Pistsin siis oma kämbla ilasasti armsasti neiukesele põue... oli teine lahke küll. Tänan!
Igati lihtne aare. Ühtegi küsimust ei tekkinud :) Aitäh!
Lumes vantsimisest puhkamiseks tegime siin drive-in peatuse. Lugesime kirjeldust ja küsisime ühte küsimust peaaegu iga teise lausega. Annile jäi silma, Anni sai kätte, mina sain logida. Aitäh!
Parkisime auto ära ja mõtlesime, et ootame ühe auto lahkumise ära. Tundus, et autojuht ei tahtnud aga kuidagi poest välja tulla ja otsustasime, et lähme siiski objektile. Autos istuv naisterahvas polnud üldse meie tegemistest huvitatud. Karp jäi kohe silma, aga kuidas? Leidsin kiiresti mingi lahenduse ja see tundus ka töötavat. Näpud ulatusid just napilt-napilt karpi puudutama ja nii ma siis pingutasin veel, et ikka karp kätte saada. Mulle väga meeldis, tänan!
Seadsime sõbrapäevaks sammud Alari kodukoha poole, tee peal oli lausa kohustuslik see aare noppida. Noppimiseks päris nimetada ei saa, pigem võimlemiseks. Vahva!
Geopeituserohke nädalavahetuse viimaseks piisaks suundusime kõrvalepõikena Kadrinasse. Alguses parkisime teisele poole rahvamaja ja avastasime et ka nullis saab parkida aga seal patseerib üks masin juba. Jalutasime tagasi ja tegime ümber parkimise. Panime paika maksimaalse kellaaja kuni ootame mugu lahkumist. Palju enam taimeri nulli tiksumiseni jäänud ei olnud, kuid anti meile see võimalus. Kuju ümber oli tõsiselt kõrge lumehang, see ehk natukene lihtsustas meie elu. Kristel hüüdis kohe, et tal leitud aga lisas aga kuidas? Läksin siis ka mina ja kordus sama. Ennem kui Priit sama küsimust kordama peaks, suutsin ma vastuse leida. Kuigi logi saime kirja, jäid siiski õhku rippuma palju aga kuidas stiilis küsimusi. Tänud peitjale!
Tahtsime juba loobuda ja koju ära minna, kuna üks auto seisis nii vales kohas ja me ei saanud tegutseda. Õnneks jäi Priit nõusse, et ootame veel natuke. Lõpuks auto lahkus ja saime otsima hakata. Karp andis kohe näole aga kuidas kätte saab? Mina ei saanudki, katsuda sain, kuid kätte ei saanud. Õnneks oli Karl osavam ja saime ära logida. :) Tänud peitjale!
Väike seljasiritus ja aare käes. Autos kiire logimine ning aare oma kohale tagasi.
Käisime ka hiilimas. Kõigepealt andis jupp aega rahulikku momenti oodata. Siis tuli võidelda aarde kätte saamise nimel, aga tehtud see sai.
Germole sai kodus juba sõnad peale loetud - ei mingeid saiakesi enne sukeldumist ja olgu valmis tegema trikke, mida tema vanuses tavaliselt ei tehta. Asi lahenes siiski veidi lihtsamalt. Tänan peitjat nipika peiduka eest ja Germot lahke valmisoleku ning tulemusliku soorituse eest.
Aga kuidas? ma ütleks, et väga lustiliselt.Vähemalt meil oli väga lõbus ennast väikseks peitjaks mõelda.Aitäh!
Ta oli väheke kõrgemale roninud, kui eelmisel korral oli, aga see just lihtsustas asja. Aitäh!
Ei olnud endil kuueaastast kaasas, varajase kellaaja tõttu ei olnud ühtegi sellist ka vaateulatuses. Kasutasin oma ainukest kaasasolnud abivahendit. Aitäh Mammule.
Õnneks hommikul polnud mugusid liikvel ja sai kiiresti logitud.
Päeva lõpetuseks sai ka selle aarde juurde põigatud. Selline intrigeeriv kirjeldus oli :) Aarde tuvastasime kiirelt, aga kuidas kätte saada? Abivahendiga või ilma? Abivahendita tundus põnevam :) Tuleb valja, et ma polegi mammust oluliselt suurem :) Mõnus virgutav peatus oli. Aitäh peitjale.
See siin oli täiest Meriti leitud aare.Alguses sai küll veidi liiga avalik lähenemine valitud,siis sai tuvastatud ka varjatud võimalused ja nii see leid tuligi.Pärast sai autos tüdrukult küsida aarde raskuse kohta,NULL oli vastus.Tänud Mammule.
Selle aarde leidmine oli täielikult Meriti kontrolli all, leidis märkamatu lähenemistee, tõi karbi, panime logi kirja ja toimetas karbi oma kohale tagasi. Kõik see toimus nähtamatult. Tänud Mammule.
Kuna oli juba üsna hämaraks läinud, otsustasime, et tuleme vaatame ka selle asjanduse üle. Ega ta ülemäära kergelt ei tulnud, aga kätte saime. Nii kui logi kirja ja potsiku tagasi saime, tuli sinna kõrvale parkima üks autotäis mugusid. Õnneks oli seekord ajastus täpne. See jäi ka tänase geotuuri viimaseks. Tänud!
Mugud üle tee poe ees arutasid ilmselt oma nädalalõpu seiklusi ja meile tähelepanu ei pööranud. Valisime siis enda seast sobivaima ja näitasime suuna kätte. Tuli välja, et tagasitee osutus raskemaks kui minek.
Eks ikka nii nagu see käib. Meil oli sobiv tööriist kaasas ja probleeme ei olnud. Mitte, et päris lihtsalt oleks kõik käinud. Veidi pidi ikka punnima ka.
Tänan aarde eest! Päris muhe oli vaadata, kuidas Paavo sipsti ära käis.
Kadrinas ennegi käidud, näkke ennegi nähtud, kalagi kunagi püüda proovitud. Aga sellist tippnäkki põle veel kohanud. Kaevandamissündmusele kulgedes sättisime selle viiese maastikuga aarde oma teele. Näkki märkasime juba eemalt, aaret lähemalt, käega saime isegi katsuda, aga kättesaamiseks tuli mul teha tegu, mis tingis hiljem sündmusel peitja suurimad silmad, mida mina eales näinud olen 8-) Kohapeal tundus see toiming kuidagi lihtsam, kui hiljem peitja juttu kuulates isegi äsjast meenutades.
Siin võib sõna otseses mõttes öelda lõpp hea, kõik hea. Sest ilgelt narr oleks, kui kätte oleks saanud ja logitud ka, aga siis oleks pidanud järgmistest aaretest loobuma e. geopaastuma või üldse lõpuks päästeameti kutsuma ;-P Õnneks ei pidanud, saime veel palju leide sel pikal Ida-Virumaa teel.
Aare korras, ainult kirjapulk on ehk kuhugi lähedusse maha kukkunud. Viisin aarde alt ka pisisodi lähimasse prügikasti. Aitäh Hannesele väikse ihulise põnevuse eest! :-) Teine kordki.
Seda näkki oleme näinud palju. Ainult, et me ei teadnud, et ta näkk on.
Kuna lubati lapsesõbralikku aaret, siis võtsin noorima liikme igaks juhuks ühes. "Aga miks?" küsis noorliige ja võttis konteineri ilma probleemideta välja. Arvas, et raskus on 1. Mina, teades Hannest, ei julgenud raskust viieks pidada ja helistasin igaks juhuks, et küsida, kas aare on ikka õiges paigas. Hannest ma kätte ei saanud, vastas mingi näkk, kes isegi eesti keelt ei osanud. Lõpuks jätsime omadele kohtadele nii konteineri kui näki. Vesi küll kaugel polnud, aga ega me mingid kalamehed ole - ei me hakanud seda näkki vaatamata pimedusele vette vedama.
Aitäh!
Kuidas? Lihtsalt kadus ja valged varbaotsad vaid välkusid. Tänud Mammule.
Olen siit mööda sõites tihti mõelnud mis elukas see on, nüüd tean et näkineid. Samuti olen alati imestanud miks siin aaret ei ole. Enam ei imesta. Ja täna hommikul imestasin kuhu on kadunud öised kiirreageerijad. Vaatasin logiraamatu lehthaaval läbi, tühi mis tühi. Ah et kuidas? Tõin autost sobiva abivahendi nagu ikka viieliste juures kombeks ja üle viie minuti ei läinud. Aitäh! Väga hea asi.