Juhendi järgi keerutades tuleb liikuda üle tee selleks mitte lubatud kohas, ületada lennates suletud territooriume ja lõpp on samuti kellegi koduaias. Praktikas ei ole isegi mõtet järgi proovida.

Nullist keerutamine ja tatsamine ilma kodutööta tulemust ei andnud.

Mitteleid 5/6 Kuskilt aarde avaldumise ajast olen ikka aeg-ajalt käinud eelluuret tegemas. Ega ma päris kindel enam ole kui "täpse" asukoha ma välja peilisin. Viskasin redeli õlale ja piilusin mõned kohad läbi. Aaret silma ei jäänud, aga positiivse poole pealt, ei kukkunud ma vähemalt ka alla...

Ei leidnud.

Mingi aeg olen mingi punkti oletatavaks lõpuks kaardile märkinud. Sinna oletatavasse kohta jõudsime siis alles nüüd. Aga no kasu sellest väga ei olnud. Ei ole 100% kindel kas koht oli õige ja no edasisega jooksis mõistus ka kokku. Hetkel olime kavalad ja süüdistasime lund :P Eks millalgi uuesti :)

Käisime vahepeal jälle silmadega otsimas.

 3 

Orienteerumisvõime on mul olemas, kuid "seda muud", mis teistel, mul kahjuks pole. Tegin siiski oma kohustuslikud ja tavapärased otsimisliigutused ära kui mind äkitselt nimepidi teretati! Mind ei tunta oma linnaski ära ja nüüd kuskil Tallinna X-kandis, lausa nimepidi teati? Otsisin tükk aega, et kellele ma "nagu mustlaseplika vahele jäin". Selgus, et peitjale isiklikult! Uurisin, et kas ma haugun õige puu all, tema ei teadvat, no kuidas siis minagi teaks.

Kuna ta va kitsipung oma grillilt mulle ühte lihatükki ei raatsind loovutada, et kaloreid juurde saaks, mida otsimisel põletada ja raha ma ka kuidagi ei näinud, siis sai tasuta etendus tema jaoks läbi! Head asja ikka palju ei saa.

Naabrid olid ükskord palunud meilt abivahendit siis tsekkasime selle träkki ning käisime vaatamas mida saab kuskil teha. Ühesõnaga keerutasime, pööritasime, viskasime kirvega, loopisime kive ja käbisid. Mis põhiline vältida tuli meeletus koguses inimese parima sõbra ekstemente. See ei õnnestunud kuid aardele saime pihta. Eelnevalt kogutud killukeste abil muidugi. Konteiner oli tore. Veidi viletsalt sulgunud ja vett täis. Vee valasime välja ja siis imestasime, kohe mitu korda imestasime, KUS ON LOGIRAAMAT!? Karp kirjadega "tsekk", Kirjelduse järgi asi sees "tsekk", miski pliiatsimoodi ollus "tsekk", juhend "tsekk", logiraamat (mahuks ju küll) "netu". Panime siis oma nime juhendile kirja. Nagu FTF oleks saanud. Maas ka midagi ei näinud peale eelpool mainitud miinide. Omanik, palun mine ja kontrolli aarde seisukorda EDIT: Tagantjärele saime teada kus logiraamat peidus on.

 1 

Koha suhtes tekkis mul väikene aimdus ja kui karuonu kaardil ka sinna sattus, siis sain kinnitust. Aga no pole hea ikka talvel otsida, kui paksud riided seljas. Seekord ei leidnud ja läksime hoopis peitja naabrinaise juurde teed jooma ja enda kurba saatust kurtma ;) Saame uuesti tulla.

 4 

Viinamarjad on hapud...väga hapud...kui me õigesse kohta täna jõudsime(meie arust), siis jäi õhku vaid küsimus miks? Isegi kaasas olnud redel jäi erekteerimata, kuigi M oli päris kuri mu peale... eks näis mis ja kas saab miskit selle aardega, sest säilivuse huvides ma seda ise ei leia...olgugi, et viimane leidmata pealinna aare.

lugupidamisega

Teie rebane

 2 

No ma ei tea... Keera ja pööra ja pööra ja keera... Kodusest streetview'st aitas, et õige värav leida. Temaatiline selline :) aga kuna valges me aaret ei näinud ja pimedas ei saanud kätte ...kuigi siis nägime kuhu ta roninud on... We'll be back.Pole siin midagi kohalikele elanikele Katit ja Matit mängida. Ja Meeli juurde nagunii pole ilma aardeta asja. Nii et küll me ükskord tuleme Rimist, Redeliga ja ajame ka selle asja korda :)

 6 

Nüüd seekord saabusime pimedas, kolmekesi. Kuna ma omast arust teadsin, millise objekti otsas turnima peab, siis suundusime otsejoones sinna. Kõigepealt katsetasime noorgeopeituriga. Ei õnnestunud. Siis proovisin ise. No pärast mõningast tsirkust õnnestus mul see objekt ka vallutada. Korra tekkis isegi tunne, et ma saan maleva liikmeks päris nii illegaalselt, gravitatsiooni lahkel kaasabil. Aga õnneks ületas minu haarde tugevus gravitasiooni jõu ja ma siiski maleva liikmeks ei hakanud. Igatahes veetsin ma seal turnides omajagu aega, kuid alla laskusin ilma logiraamatut määrimata. Tekkis isegi küsimus, et kas olen asjast õigesti aru saanud ja kas olen üldse õiges kohas? Teistel hakkas igatahes natuke igav ja nad lahkusid autosse. Mina siis käisin seal veel mõnda aega pea kuklas ringi ja proovisin silmadega miskit leida. Ühe koha ka leidsin, aga minu pikkusega polnud seal midagi peale hakata. Ja peitjat ka ei ilmunud kuskilt…., isegi abivahendeid ei pakutud…., liiga vaikselt vist tegutsesime…

Aga järgmisel korral - lahked naabermaja mugud on nüüd ju oma müsteeriumi lahendanud - lähen valges kohale, istun objekti alla ja võtan välja suure sildi: “Geopeitur ootab abivahendit” Ja siis jään ootama, ehk tuleb keegi abi pakkuma :)

 8 

Soov oli siia saada roheline nägu (kollane+sinine), aga tegelikult sain seda kollast nii vähe, et ei läinud rohelise poolegi.

Aarde avaldumisel vaatasin, et see na lihtsake ja hakkasin kohe keerukujutama. Pärast mõningat pööritamist arvasin kraadikoguse päris hea olevat. Küsisin poja käest, et mis tema sellisest pööritamisest arvab ja kuidas tema seda teeks. Sain vastuse, mis pani mõtlema. Selgus, et ma olin ühe suure ja põhimõttelise vea sisse teinud, mistõttu minu kraadikogus päris hullupööra metsa oli läinud.

Pidades väheke aru enda mõtlemistööle spetsialiseerunud üksusega (kõige ülemisel korrusel), jõudsin tõdemuseni, et tabelarvutusprogramm on õigete pöörete saavutamiseks parim lahendus. Mul ei tulnud pettuda, õige kraadikogus avaldus üllatavalt kiirelt.

Nüüd oli järg järgmise mõistatuse osa juures: kui pikk on peitja samm? Väike googel-moogeldamine andis hea tulemuse. Niih, algandmed on nüüd olemas. Kuna aga päike pööras juba oma asemel teist külge, siis välitöödele eriti enam ei kiskunud. Pole ka teab mis lähedal see asukoht. Saigi siis järgmisel hommikul kaart ette võetud ja kõik need kraadid, pöörded, keerud ja sammud peale kantud. Ja et nii lihtne ongi või? Ei ole! Juba teise pöörde juures hakkas pea ringi käima ja edu ei paistnud kusagilt. Siin peab miski konks olema! Hakkasin siis seda konksu otsima ja oh imet, konks oli lähemal, kui arvata oskasin. Eemaldasin konksu ja kõik hakkas jooksma, jooksis kohe... ütleksin, et õige värava juurde. Kuigi kõik klappis ideaalselt, olin ma siiski ettevaatlik ja tegin kõik uuesti läbi. Jõudsin samasse kohta.

Nüüd siis tekkis tahtmine seda asja oma silmaga näha. Kuna maastik on selline, mida viisakate riietega ilmselt ei ületa ja valgel ajal ei julge seal eriti tsirkust ka teha, siis sai eesmärgiks seatud õige objekti leidmine valges ja hea õnne korral ka aarde silmamine.

Kohale läksin pikalt keerutamata ja liigseid kraade vältides, ehk siis suht otse. Jõudsingi juba virtuaalmaailmas nähtud väravani ja nägin kohe ka viiese raskusega objekte. Ka õige objekt hakkas kohe silma (ma väga loodan), seal oli isegi veidi näha vastava raskusastme ületamise jälgi, ilmselt siis peitja või esmatormajate poolt tekitatuna. Seega koht oli ilmselt õige. Uurisin siis seda objekti põhjalikult, võtsin isegi mütsi peast, et nokk vaatevälja ei varjaks. Paar imelikku kohta hakkas silma, aga no maastik 3.5 ikkagi. Ootasin seal siis veel nats aega, et ehk peitja kuskilt aknast jälgib, tal hakkab kahju ja tuleb aitab veits…. :D Aga ei, ei tulnud kedagi. Tuli ainult üks auto, kaks inimest sees. Pidasid korraks kinni ja lahkusid. Huvitav, kas ma rikkusin kellegi otsimisplaanid ära?

Igatahes, nüüd järgmisel korral ilmun pimedas (tingimused paranevad hetkel iga päevaga) ja kindlasti koos noorgeopeituriga. Temale on kõik maastiku raskusastmed 0-1.5.