Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud ühe osana 2015. aasta advendi seeriast.
Pääsküla jõgi on Vääna jõe parempoolne lisajõgi.
Ta algab Männiku küla ja Tänassilma vaheliselt kuivendatud sooalalt kraavina ning suubub Alliku külas Vääna jõkke.
Jõe pikkus on 12 km ja jõgikonna pindala on 41 ruutkilomeetrit.
Suurimad sissevoolavad veekogud on Valdeku ja Tänassilma peakraavid.
Valdava osa oma veest saab Pääsküla jõgi Pääsküla rabast, mille vahel ta lookleb roostunud lammialal.
Keskjooksul on jõgi mitme kilomeetri ulatuses Tallinna linna ja Saue valla piiriks, läbides Laagri tihehoonestusega ala, mis on ka jõe üks suuremaid reostajaid. Teine suur reostaja on jõe ääres paiknev suletud Pääsküla prügila oma nõrgveega.
Alamjooksul on jõgi suhteliselt sügavas orus, mida kohati ääristavad ka paekivipaljandid (näiteks endise Koru veski juures).
Vanemad kaardid (sealhulgas Ludwig August Mellini 18. sajandi lõpul koostatud kaart) näitavad, et Pääsküla jõgi sai alguse Vääna jõest. Seega moodustas Pääsküla kõvik kunagi hiiglasliku jõesaare.
Nõukogude aja teisel poolel oli Pääsküla jõgi tugevalt reostunud, mille tagajärjel hävis valdav osa kalastikust. Nüüdseks on olukord paranenud seoses Laagri kanalisatsiooni arenguga, põllumajandusliku koormuse vähenemisega ning Pääsküla prügila sulgemisega (kuigi vähesed prügila nõrgveed võivad teataval määral reostada veel mitukümmend aastat).
Kirjelduse allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Pääsküla_jõgi
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
pikem_matk(>1km) (2), maasturiga_huvitav (2), lumega_leitav (2), ettevaatus_vajalik (1), advendiseeria_2015 (1), rattaga_raske (1), puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC66Z60
Logiteadete statistika:
119 (99,2%)
1
2
2
1
0
0
Kokku: 125
Kui juba linnaloa olin saanud siis tuli seda ka maksimaalselt ära kasutada. Siiani olin seda aaret ignoreerinud kuna polnud hoo pealt mõistlikku ligipääsuteed veel leidnud. Seekord tundus et mul ikka on mingi plaan. Hüljates auto, asusin õiget teeotsa otsima. Algul tundus et kõige raskem ongi vist selle teeotsa leidmine. Ei olnud nagu huvitatud kottpimedas võsas ragistama hakata. Rada oli vägev, suur ja lai, tundus et edasi on ainult kohale jalutamise vaev.Teepealt leidsin veel kopra poolt värskelt langetatuid puid, paar sammu hiljem leidsin kopra endagi. Minu jaoks oli see esmakogemus mil vabas looduses kobrast nägin ja seda veel nii linna külje all. Kohtumine tegi kohe olemise mõnusamaks. Ühel hetkel rada lõppes kahtlase sillaga. Või pigem silla moodi asjaga. Tuli välja et see osutus siiski keerulisemaks kui raja leidmine. Ukerdasin sealt ojast üle aga kahjuks jäi sellest väheks, jõgi jäi ikka ületamata. Suures lootuses liikusin nullile lähemale, et äkki ikka mõni sillake tuleb veel aga ei miskit. Nii jäigi kahjuks kümmekond meetrit aardest puudu. Tee mis tahad aga üle ei saa. Hakkasin vaikselt taanduma ja üks kohake jäi siiski silma kus tundus et mingitel hetketel on siit jõge ületatud. Korra käis mõtegi läbi, et teen jalad märjaks aga hirm jõkke kukkumise ees oli nii suur et jätsin asja katki. Taandusin veelgi peaaegu alguspunktini välja kui otsustasin veel ühe katse teha. Algus tõotas jälle korraliku metsa raja näol head, kuniks maandusin otsapidi võsas lirtsuva jalgealusega. Võhm sai selleks korraks otsa, aga kindlsati tuleb tagasi tulla. Tuleb ainult esmalt vähe mõnusam lähenemistee leida. Nii et kõige keerulisemaks osutus siiski õige teeotsa leidmine kuna seda ma ju ei leidnudki. Aga tänan ka selle mitteleiu eest, koht oli huvitav ja see kobras ka ei lähe nii pea meelest.