Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom. Kodukass on välimuselt ning eriti just värvuselt sarnane metskassiga. Sageli on neid raske teineteisest eristada, kuna kodukassid metsistuvad tihti ja võivad ka metskassidega ristuda. Kasside normaalne kehatemperatuur on 38,6 °C. Kassi süda lööb 140 korda minutis ning normaalne vererõhk on 160/100 mmHg. Emaskassi tiinus kestab 2 kuud ning korraga sünnib 2–6 poega. Kassid elavad keskmiselt 10–12, maksimaalselt 20 aastat vanaks.
Tegemist on üsnagi lihtsa multi-aardega. Aarde leidmiseks pead esmalt minema nulli, kust leiad ühe kassi. Lõppaarde asukoha saad teada siis, kui seisad tema ette, vaatad temaga samas suunas ning umbes 30 meetri kauguselt leiad lõpu koordinaadid. Seal ootab sind aga iga kassi unistus.
Palun ole lõppaarde maskeeringuga hell ning ära sikuta konteinerit tema küljest lahti. Topsik on keeratava korgiga.
Vihje: pole
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Kass
Aarde sildid:
lastesõbralik (7), lahe_teostus (7), soovitan (5), pliiats_kaasa (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC69AX8
Logiteadete statistika:
153 (84,5%)
28
5
4
3
0
0
Kokku: 193
Suure tuhinaga sai tuldud, aga pilk ega pea hetkel ei võtnud. Proovin mõni teine homme uuesti.
Kas keegi saaks kontrollida, kas koordinaadid on alles koos aardega? Mitu korda käinud otsimas koordinaate ja ei leia ????
Vahepunkti leidis Silver siis kui ma olin juba praktiliselt käega löömas.
Lõpus aga ei jäänud näppu midagi, mida võiks aardeks nimetada, saati veel kasside lemmik olla. Koordinaadi kontrollisin küll mitu korda üle, sest paik tundus kassi-teema jaoks pisut veider. Porgandi-teema sobiks rohkem.
Olgu siinkohal öeldud, et oleme peres kõik kassiinimesed ja meil on ka kass, kel nimeks Minni, omadele lihtsalt Kass-Kass.
No siin veetsime ikka päris hulga aega, aga ei õnnestunud kuhugi sisse astuda ega ka midagi muud kahtlast märgata. Ehk järgnevatel kordadel oleme nutikamad. Aga kass on muidugi oma igatseva pilgu taevasse suunanud!!
Ei leidnud (või ei osanud tõlgendada) esimest punktist koordinaate.
Lihtsalt peitjale teadmiseks, et aeg-ajalt jään siin ikka seisma ja teen natuke otsimise nägu :) Paar kassi on ka juba nägupidi tuttavad.
Esimeses punktis ei saanud esialgu selgusele, kumma eluka pilku peaksime järgima. Proovisime ühte, proovisime teist, siis uuesti esimest. Teisel katsel läks õnneks.
Lõpp oli juba natuke tuttav koht, aga ei arvanud, et siin ka mõni aare on. Null oli üsna konkreetne, pika pingutamise peale leidsime kaks asja, mis nägid veidi välja nagu aare, aga osutusid siiski konstruktsiooni osadeks. Siis otsisime veel. Lugesime logisid, otsisime veel. No mitte midagi kahtlast ei leidnud. Päris kõiki polte läbi ei katsunud, aga ega palju puudu ka ei jäänud. Ootan enne mõne leiulogi ära, siis proovib uuesti. Praegu jäi küll teatav kahtlus, et ehk on aare omalt kohalt lahkunud.
Kassorava juurest numbrite leidmine ei olnud probleemiks, kuigi ma ikka esialgu vaatasin kuhugi lambiotsa, kuna täheuurjast hiirelõks tundus meil seal olevat. Aga no ainuloogilise suuna pealt saime kõik vajaliku kirja. Tunduvalt kehvemini läks lõpus. Aga küll me tagasi jõuame ja selle logi veel kirja saame :P Võtame kassi järgmine kord kaasa ;)
Nullist saime koordinaadid väga kiiresti kätte. Küll aga jäi aare pärast mitmetunniseid otsinguid leidmata. Sai konstruktsioone poleeritud nii pealt kui alt ja no ei ole. Vahepeal tuli ka ühest hoovist kass appi, kuid ta ei jaganud vihjeid isegi peale korraliku kõhusügamist. Ehk oli kass juba selle maiuspala ise ära viinud.
Vajab äramärkimist, et käisin taaskord kassi välja meelitamas aga sama ebaõnnestunult nagu eelmistel kordadelgi.
Ainuke kassi unistus, mis oletatavas kohas paiknes oli hoolitsev vanadaam. Kahjuks jäi minul kassi vaistu väheks ja aare leidmata.
Saabus uuesti hetk aja parajaks tegemiseks. Tuli mõte, et ühte kohta ma pole vaadanudki. Kohe tuli ka veendumus, et ju siis seal on.
Valisin pisut ajahetke, et möödujatele mitte kahtlane tunduda ja sain vajalikud andmed kätte.
Ei tea, kas ma seda lõppaaret otsima viitsin minnagi. Kindlasti unustan asukoha enne ära.
Kuigi üks lobamokast geopeitur oli kõva häälega lõppasukoha ette laulnud tahtsin otsida üles ka selle, mida kass peaks nägema.
Eriti arvestades veel seda, et kassil on mu auto number ammu pähe kulunud ja ta viipab mulle, kui mööda sõidan (jälle).
Oli aega vaja parajaks teha. Tatsusin ringi. Kahtlaseks ei muutunud. Lasin varvast, kui aeg otsa sai.
Selle aarde poole liikudes läks mõte tahtmatult kodus ootavate nurrikute peale. See kass aga osutus kiuslikuks ja koordinaate kätte ei andnud. Lisaks avanesid ka taevaluugid ja kallasid alla vihma ja rahe segu. Prr! Jääb oma aega ootama.
Nullis oli selge, mida nägema pidime, katsetamisel leidsime erinevaid väljundeid selgest sisendist. Sattusime paralleeli, kus leidsime aardenimelise liikuva versiooni, kes tervitas meid valjuhäälselt, aga sõbralikult. Tegime loogika ümber, leidsime ka unistuse, aga siis hakkas ühel kassil saba väga värisema ja plaan pidi kiirelt katki jääma. Jääb järgmiseks korraks.
Tundub, et mina ei tea kassidest midagi, ometi on mul olnud au elada koos maailma kõige parema kassiga. Nullis läks nagu lepase reega, aga siis jäime hätta. Esimene versioon läks aia taha, mjäuu, ehmatus, tuled põlema, auh-auh... olime vist vales kohas ja läksime kiirelt minema. Järgmine versioon tundus tõenäolisem, Gerdi arvas nägevat ka kassi unistust, mina selles nii kindel ei olnud, kuid aaret ei näinud kahjuks keegi. Üks versioon juhatas meid hoopis kuskile kaugele... seekord vandusime alla ja siirdusime oma selle hetke unistuse poole. :)
Võtsin kaasa abiväe, näitasin ette georajad ja otsimine sai alata. Olen küll kogemusega õppinud, et ise ei tohi kohe peale lennata. Vastasel juhul uutel ideedel ei ole võimalust vaikselt tegutseda. Otsimissoov oli suur ja seetõttu blokeerisin vaikimisi leiuvõimaluse ära. Võtan mitteleiu vastutuse enda peale. Järgmine kord jälle. Siis peaksin ehk koera kaasa võtma, see ikka nuusib kassi jälje üles
Mina pidasin seda ka eemalt oravaks! Sihuke värv ja saba, aga nägu oli kassi oma. Lõpus läks meil untsu, roomasime seal märjas lumes aga midagi mõistlikku ei leidnud. Eks tuleme väheke parema ilmaga tagasi. Pooleli olevate asjade hunnik sai jälle kõrgemaks.
Käisime lõppu uudistamas, ei leidnud.
Otsisime kassi omaarust, kuid vist vales kohas. Üritame järgmine kord olla tähelepanelikumad kirjelduse osas.
Alguses kassi juurest jätkamiseks sain kätte mis vaja, kohe esimesest kontrollitud kohast, lõpus seevastu ei leidnud kõige viimasestki. Püherdasin lumes kuni mõistus otsa sai ahastus peale tuli. Mitte kassiahastus :P
Paistab nii, et iga kassi unistust ma vist ei tea - oma kaht kodust kassi arvan küll olevat aastate jooksul tundma õppinud, aga juba nendegi unistused näivad teineteisest kardinaalselt erinevad. Noorem neist on hüüdnimega Rosin, 8-aastasest vanusest hoolimata näeb ta siiani välja nagu kassipoeg. Pisike, mahub läbi uskumatult kitsastest pragudest, ise aga sitke nagu vedru ja hüppab lõdvalt 7 korda kõrgemale kui neljal jalal seistes kõrvad ulatuvad. Füüsilistele eeldustele kohaselt mängib ta väga hästi peitust - paar korda oleme suvel lahtiste akende perioodil pärast tulutuid otsinguid kahtlustanud juba aknast välja hüppamise varianti ning õues hüüdmas käinud. Kuni õhtu kätte jõudes hakkab kuskilt suletud kapist keskmiselt riiulilt kokkupandud riiete vahelt vaikset vääksumist kostma või voodi alt pesukastist kraapimist. Ühesõnaga kui see kass ikka peitu jääda tahab, siis jääb ka, tundub et sama käib Kassi kohta :o)
Mona-Liisit tutvustan siis kui aarde üles leian.
Esimese punkti ülikiiret leidu ja lõpu mitteleidu põhjendab kohe kindlasti asjaolu, et olen pigem koera inimene. Kassid on toredad ainult siis kui nad on kuni paarikuused. Siis neil ei ole kurjasid plaane kuhugi pissida kui midagi nende jaoks ebasobivat teed või tegemata jätad, lisaks puuduvad mõrvalikud küüned mu käsivarras kui proovida neid paitada. Lisaks on väikesed kassid armsad, aktiivsed ja nendega on tore mängida.
Esimeses punktis tuli vaadata kassi pilku. See on mul esmane tegevus kui kassi kellelgi kodus märkan. Silmadest näeb kohe ära mis on kassi kavatsused. Kas ta kavatseb sinu elu järgneva tunni jooksul põrguks muuta võib chillib niisama. Antud juhul olid koordinaadid sihtmärgiks / ohvriks. Tänu sellele ei olnud mingitki probleemi.
Lõpus käisin mitu korda, kokku veetsin ühe kõva pooltunni. Trampisin georajad kolm korda tugevamaks, põlvitasin kasside poole, valgustasin taskulambiga terve piirkonna läbi aga tolku ei midagi. Siit tuleb välja siis järgmine tõsiasi miks ma kassidega läbi ei saa. Ju siis ma ei tea rohkem asju peale palderjani, mis kassidele meeldib ja seetõttu ei osanud seda õiget asja ka otsida. Ehk kunagi kui selle aarde leian, siis hakkan äkki kasse armastama aga vaevalt. Selleks peaks mind pandama kuuks ajaks kassidega kokku elama. Proovin teha eeltööd ja välja selgitada mis on kasside unistus ja siis uuesti otsima.
Tere, mina olen Teie kass ja hiiri ma pelgan :( Viimase püüdsin kinni 3 päeva tagasi, minu "kiisu" söögikastist...kinnastega. Kodu hoiavad kontrolli all hetkel hiinamaised hiirepüüdurid-peletajad ja kolm on juurde tellitud. Jah, ka minul olid kassid, kolm tükki korraga,blondid, suvitajate poolt välja visatud ja minu juurde ise tulnud, saabus talv ja kõik kolmekesi istusid köögikapil ja vaatasid uudishimulikult, kuidas õhupüssiga majas hiiri taga ajan... peale seda olen rohkem "boamao" mees ja üritan neid kasvatada...noh, neid kahejalgseid muidugi ja kodukandis on ka olukord sügiseste heidikutega suvilatest paremaks läinud(aastate jooksul on 6 või 7 sellist"suvilakassi" tulnud ja pesa leidnud minu juures ning elupäevi ahju juures nurrudes nautinud). Sügiseti küll otsin endale siiamit, aga kolmel aastal pole leidnud...eks sel sügisel uuesti:) Enda hiirepüügi rekord on kolme kuuga 29 tükki ja isegi kassikrõbinaid keegi ei ostnud :( Aaret me loomulikult ei leidnud, maastik oli liiga raske sedapuhku, oeh...kilud, krt! Aitäh!
No siin ei ole küll kedagi muud süüdistada kui iseend. Jalutan mina mööda tänavaid ja äkki on minu ees tuttav kass. Olin juba möödumas kui kontrollisin igaks juhuks kaarti - ongi sama kass! Oolraidi, vaatasin kassiga samas suunas, tuvastasin õige objekti, sisestasin koordinaadid ja uhasin tallataksoga edasi. "Lõppu" jõudes oli kohe selge, et olin vist typo ohvriks langenud ja loomulikult ei pildistanud ma koordinaate, et kohe vigade parandus teha! Tagasi minna ei viitsinud vaid kappasin teises suunas minema ja lõpuks sain kuskilt bussi peale mis peaaegu koju tõi. Eks tuleb uuesti minna, ega nende kassidega ongi igavene häda, miski ei suju nendega lihtsalt...