Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nüüd 10 aastat peale taksofonide kaotamist Tallinna tänavatelt on kadunud ka telefoniliinide postid üle Eesti.
Nooremad inimesed võib-olla ei teagi milline üks telefonipost üleüldse välja näeb.Endalegi ootamatult sai üks selline ajahamba üle elanud post leitud pealinnast.
Googeldamine teemal millist telefoniliini post esindab jäi tulemusteta,nagu seda poleks kunagi olemas olnudki...
Aare ise asub maapinna tasandil.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6F5DD
Logiteadete statistika:
86 (90,5%)
9
13
2
3
2
0
Kokku: 115
Nõgeste keskel sai aardeni mindud. Logiraamat oli veits märg küll, aga ei näe põhjust arhiveerimiseks. Aitäh peitjale :)
Oleme siit "miljon" korda mööda sõitnud ja saapa numbrit ikka uuesti ja uuesti mõõtnud. Otsinud (õigemini varbaga vaadanud) oleme talvel kahel korral, kuid siis jäi leidmata. Lihtsalt pole väga olnud tahtmist seal miskit näppida.
Nüüd mõtlesin, et vaatan korra veel, ja kui ei leia, siis jääb see aare lihtsalt nimekirja "Kõiki aardeid polegi vaja leida". Juhtus aga nii, et konteiner tuli esimesest vaadatud kohast välja. Kahjuks oli tops väga armetus seisus: korgita ja katkine Selleks, et läbivettinud logiraamat üldse kätte saada, pidin teipi lahti kerima. Teibi küljes oli päris mitu kuklast kinni.
Päikse käes kuivatamine oleks vist mitmeid tunde aega võtnud, seega otsustasin koju radiaatorile viia.
Pistsin kuiva logiraamatu, mis üsna räsitud olemisega [helina] jäetud kilesse (tema ostutšekil logi jätsin logiraamatu vahele) ja panin selle vitamiinitopsi.
Mõneks ajaks on siis veidi päästetud, aga omanik võiks tõesti uue koha leida, sest kohti on seal küll. Sellisel kujul on see aare üsna masendav.
Aitäh postidele tähelepanu juhtimast ;) - ilma aardeta poleks märganud neid.
aare on tõesti nukras olukorras -minu arust on ta lausa sipelgapesas, aga ma ei tõstnud teda praegu kuhugi mujale ka. vettinud logiraamat tappis mu pastaka, aga õnneks olid kotis huulepliiats, maxima kviitung ja gripkott viimase ümber -ehk peab natuke vastu. (kas kuskil natuke kõrgemal ei ole head peidukat?) polnud aarde profiilil olevat pilti näinud ja seega kratsisin enne leidmist kukalt, et mis siis teeb ühest postist telefoniliini posti...post on post noh?! kohale jõudes ja põõsaste vahel lõpuks hunti ennast silmates muutus ükskõiksus aga rõõmuks -mulle väga meeldivad sellised ajakapslid ja sisse tuli soe nostalgiline tunne. umbes samasugune nagu kopli liinidel või vaadates pilte minu lapsepõlve-üheksakümnendate-või veel varasema aja tallinnast. kuigi tõele au andes pole ma tegelikult kindel, kas ma varem sellist posti üldse näinud olen ja seda mäletada saan. väga-väga lahe leid, suur aitäh!
See oli täiesti õnnetus olukorras, topsikus oli mingi läbimärg nutsakas. Ilm oli tuuline ja päikesega, mõtlesin et kuivataks natuke, aga tops ise on täiesti katki, nii et polnud mõtet jamada. Eks peidukoht on ka..... ütleme, et soodustab märgumist.
Esimene vaatus.
Ühel pimedal ja kõledal talveõhtul pargib üksik geopeitur oma auto valvuriputka lähedale parklasse ning jälgib väravas toimuvat. Asi tundub kahtlane, geopeitur lahkub.
Teine vaatus.
Peale korduvat kaartide uurimist ning eelmise varitsuse tulemusi analüüsides sõidab geomobiil tuimalt väravast sisse, sinna kuhu näitab täpp ning kus satelliidipiltide järgi on näha miskit vihjepildil oleva posti laadset. Suitsunurka tulevad kaks nikotiinimugu ning geopeitur otsustab lahkuda peale seda kui on oma silmaga näinud, et koordinaadil pole midagi.
Kolmas vaatus.
Auto jääb värava taha parklasse ning kindlal sammul jalutab mängija nulli suunas. Valvurit ega kedagi teist see ei paista häirivat. Seekord läheb ta täpselt nulli, mis tundub asuvat aia ääres. Hmm, nüüd paistab teisel pool müüri miski tavaline post olevat. Paar kiiret pilku veel mõnda võimalikku peidukohta, ots ringi ja autosse tagasi. Väravas tuleb vastu turvamees, kes uurib mis asju siin aetakse? Vastuseks saab ta äärmiselt osavalt improvseeritud häma. Kahjuks tuleb välja, et turvamees on valvekaamerate abil silma peal hoidnud ning ei taha hästi uskuma jääda. Vibutab vaid sõrmega ning keelab edaspidi nii teha. Olgu, my bad, vale koht või midagi...
Neljas vaatus.
Auto jääb juba tuttavasse parklasse ning peategelane koos abilisega läheb seekord ümber aia. Nullis ei lähe praktiliselt üldse aega, et nimed kirja saada. Hea, et selle täpi pärast ei pea siia tagasi tulema.
P.S. Karbi servast tundub tükike väljas olevat ning logiraamat on üsna niiske.
Mõni meeter eemal veel ei saanud aru, mis siin telefoniliiniga pistmist on. Üksik post oli nii põõsaste, puude vahel, aitäh näitamast!
Posti nägin kaugelt - ei olnud teine väga hästi peidus. Jäätunud maapind raskendas otsinguid aga Herki sai ikkagi aarde kätte. Oli väga eduline geopäev. 14st plaanitud aardest leidsime üles kõik 14! 9-5 minu kasuks oli veel eriti äge! Tänud ajalugu meenutamast!
Teine katse, vahepeal on geopeiturite rõõmuks nulli lähedale ka parkimiskohaga pesula ehitatud. Praeguses seisus üsna õnnetu tops prügises ümbruses...
Kuidagi on selle aarde otsimine kogu aeg edasi lükkunud, aga täna langesid olud kokku. Jätsime auto pesula juurde ja suundusime mööda kergliiklusteed nulli. Algul otsisime veidi valest kohast, aga siis tuli aarde nimi meelde. Mõlemal tekkis sama peidukaidee, aga seekord vedas minul. Nimed said kirja kaks minutit enne kuupäeva vahetumist. Logide järgi olin nii ümbruskonna kui peiduka palju hullemaks kujutlenud. Kui saaks aarde natuke kõrgemale kolida, oleks ju täitsa timm - saaks ka talvel otsida. Kahju muidugi, et esialgne lahendus töökindlaks ei osutunud. Aitäh igatahes!
Pikalt ei pidanud otsima, sest õige koht jäi kohe silma. Tänud peitjale!
Hommikujooks tehtud ja post ülivinge, tänud näitamast!
Siin Geomängus on öeldud, et "aarete peitmisel võiks minu juurde kooli tulla". Ega ma algul olnud kindel ka oma peitmistes aga selle peitja ma võtaks oma õpilaseks küll. Koht ju väärib aaret, kinni pole mõtet tõesti panna aga mu soovitus - nähke natuke rohkem vaeva aarde peitmisel, võimalusi on seal piisavalt ja minu andmetel on peitja meesterahvas. Sa suudad küll!
Oli vaja kiiresti üles otsida, sest ähvardati varsti eemaldada. Britt - 121
Huh, logitud. Lihtsalt sedasi maas vedelebki aare seal? Imelik.
Miljöö pole kiita. Süstalde, tühjade odekolonnipudelite ja tabletilehtede vahel pole just kõige meeldivam aaret maast otsida. Järgmistele vihjeks SPOILER ALERT: aare on kahe posti vahelisel sirgel. Tänud sellegipoolest, niisama poleks küll osanud sealt telefoniposti otsida.
Sai leitud. Kuid kahjuks see leid meis erilisi emotsioone esile ei kutsunud.
Kuidas talvel sellisest peidukast aarde kätte saab? Aitäh.
Jäime ratastega pinkide juurde seisma. Varajasemalt pole ma kunagi näinud, et need pingid oleksid vabad olnud. Alati istub seal keegi. Nüüd istusin mina ja vaatasin möödasõitjaid. Margus läks aaret otsima aga tuli nõutu näoga tagasi. Veeretasime siis rattad lähemale ja nüüd oli Marguse kord rattaid valvata ja mina läksin aaret otsima. Leidsin, kusagilt prügi vahelt. Panin nimed kirja ja läks sinna samasse tagasi ka. Vuh ma ütlen, mis aarded need küll täna olid? Mingi prügieri aardepäev. Tänan ikka :)
Oli ka maast leitud, mis pani imestama. Nüüd selge, mis nii oli.
Peitjale ikkagi tänud ja jõudu ülal pidamiseks :-)
Koht on tuttav, paari teise asjaga pidanud samas kandis ringi trallama. Imho on koht iseenesest huvitav, kuid konteineri asukoht tahaks natuke industriaalsemat lähenemist.
Leitud! Koht tõesti natuke ebamugavust tekitav, aga samas vastas aarde nimele. :)
Koht vastas aarde nimele. Aare leitud lihtsalt posti alt maast, katsime natuke kinni.
Aare juhatas üsna ebameeldivasse kohta. Joonistused seintel näisid huvitavad. Poste oleme ennegi näinud. Ka neid, mis kandsid telefoniliine. Ei kõnetanud see post meid suuremat ega põhjustanud nostalgiapuhangut. Enim häiris aga aarde ümbrus. See oli täidetud kõikvõimaliku prügiga, sh süstlad. Aare sobitus kohta ideaalselt. Esialgu ei pidanud ma seda üleüldse aardeks, vaid prügiks ja jätsin sellele tähelepanu pööramata puutumata. Kuid viimases hädas hakkasin kõike põhjalikumalt uurima ning nii see paljastus.
No GPS näitab mingi 10-15m eemale ja aia sisse. Aare ei asu aias vaid väljaspool. Kindad kätte ja tuhnima ning kätte ta saingi.
Näitas meiegi aparaat, et justkui peaks aeda sisse minema. EI hakanud minema, lähenesime ikka väljaspoolt. Vaatsime algul rohkem ringi, aga kui siis Anna luges, et äsja leidis selle väike Romek, siis kitsendasime oluliselt otsimispiirkonda. Jah, siis leidsime kiirelt. On muidugi parematest kohtadest aardeid leitud, saab ka paremini. Täname.
Ise juba olin hakkamas logisid lugema, kui Romek tuli ja küsis, et kas see on aare. Oligi niiet nimed kirjas. Tänud. EVEJ.
Valisime õhtuseks jalutuskäiguks ja tõukerattasõiduks just aarde kõrval asuva kergliiklustee. Leitud liiklemise pausil. Post oli huvitav, aga peidukoht pani veidi imestama. Tänud!
Terve päeva veetsin kodus ja taastusin ülegeopeitumisest. Õhtuks hakkas eluvaim sisse tulema ja otsustasin minna suvilasse oma aktiivsest puhkusest välja puhkama. Kuna silma jäi, et mul on hetkel käimas hea seeria "iga päev vähemalt üks aare", siis suutsin ennast motiveerida tegemaks siiski ühe kõrvalepõike. Koht ei olnud kena kuid objekt oli huvitav, et see niimoodi sinna unustatud. Aitäh tutvustamast!
Jäi teele, logisime. Minu pärast oleks võinud aare sinna jäädagi, aga Liina on õnneks põikpäine ja lõpuks ta leidis ning nimed kirja panin. Saan aru, et aare oli algselt mõnusamalt peidetud, kahju, et ära lõhuti. See aare pani mind mõtlema selle peale, kui lahe geopeitus ikkagi on. Kuidas erinevad inimesed peavad väga erinevaid asju ja kohti põnevaks ning tänu sellele on geopeituse aarete peidukohad ja ka aarded ise nii mitmekülgsed ja mitmekesised. Erinevus rikastab ka geopeitust, ärgem unustagem seda. Tänud peitjale aarde eest ning huvitavate mõtete tekitamise eest! :D
Püha päev oli vaja veel pühamaks muuta ja päälinnas paar aaret skoolida. See sai esimeseks. Post oli aus, kuigi mitte nii suursugune ja kaableid täis nagu lähivälismaalgi tänapäevalgi. Küll jagus seal hoopis prügi ja sodi.
Aaret otsisime ka omajagu ning teatud füsioloogilised vajadused ei soosinud pikendanud kohaliibimist sugugi. Lõpuks kergitasin endalegi ootamatult suvalist lippi ning sai midagi leitud. Huvitav peitmisviis tänapäeval. Aitäh posti näitamise eest.
Väga omapärane koht ning aare. Niivõrd ei tekkinudki küsimust, et kuidas selliseid kohti leitakse vaid miks selliseid kohti leitakse. Mul on üsna keeruline seda isikut ette kujutada, kes ennast seal pikema aja vältel mugavalt tunneks. Sellest ilmselt ka liiklejate kaastundlikud pilgud kui ma sealt lõpuks välja ronisin.
Leitud pärast toredat lauamänguõhtut kodu poole veeredes. Kui vihma ei saja, siis ei saa ju otse koju minna, tegime paar käänakut.
Post oli nullis ka aga rohkem märkasime joomarite pesa. No ei ole selline koht sobilik aardele, las see post olla seal üksinda, ega siis iga posti juures ei pea aaret olema.
Ma olin kaasas, kui suusakepp selle aarde leidis. Pooldan samuti koordinaatide täpsustamist. Aga post oli vahva!
Mis siin ikka jonnida. Aare nagu aare ikka. Ma usun, et esimene oli kindlasti väga hea, aga kui ei ole hea koht, siis on raske kiiresti midagi sama head teha. Eks järgmine tuleb kindlasti parem. Mulle isegi koht meeldis, sain nautida tänavkunsti. Tänud aarde eest.
Kahju, et esimest versiooni aardest ei näinud. Tundus lahe olevat. Nüüd koukisime aarde sodi seest välja ja Andreas oli isegi veidi pettunud, et sellises kohas mingi topsik on. Tegelased jalutasid võsast minema veel enne kui ma logima jõudsin asuda. Aga noh, post on äge, tänud.
See on jälle üks sellistest aaretest, kus ma taban ennast imestamast, et kust küll peitja võis teada, et just siia on üks telefoniliin maha unustatud :D. Aga tore, et veel üks tavaline 1,5/1,5 aare Tallinna mõistatustele leidmiskonkurentsi pakub, Tallinna kohale tekib vähemalt natuke mu kaardil rohelist värvi…
Sellisel kujul jälle üks sodi seest otsimise aare. EVEJ.
Leidsin selle kõige ebaloogilisemast kohast. Vihje vähemalt oli pädev...katsuda seal tõesti midagi ei taha, ja no pole hea peidukas kui aarde pead tuvastama jalaga sodi eemale lükates. Vähemalt post oli täitsa olemas.
Pinginaabri kunagine lauatelefoni number pole siiamaani ununenud. Tänud!
Peale tööpäeva lõppu tegin väikese jalutuskäigu. Kohe alguses torkas silma põõsas olev süstal ja nii ma otsisingi hästi ettevaatlikult. Aitäh!
Kuivõrd aardekirjeldust ma jätkuvalt enne otsima asumist ei loe, siis läks veidi aega enne kui õigele tasandile jõudsin. Aga jah, ümbrus on trööstitu, koerapabulad kilekottides kõrval okstel rippumas. Aga aardepeitmine kiiduväärt tegevus igal juhul, tänud!
Esimeste leidjate logid viitavad, et aarde algne versioon oli miskit erilist. Kahjuks praeguse variandi kohta sama enam ütelda ei saa ning esialgne idee nüüdseks juba unustatud... nagu telefoniliinid.
Ega muidu poleks seda unustatud telefoniposti märganudki, aga näed nüüd on vanakesel siis uus funktsioon
Kui meid vanglast vabaks lasti ,otsustasime väikese lisatsõõri siia ära teha, et mida me ometi eelmine kord kõik see aeg ei näinud. Täna piisas vaid pilgust ja asi oli leitud, kummaline, väga kummaline.
Tundub ,et seda kohta armastavad süstlakummardajad, jälle jäi süstlaid silma. Kuna kummikindaid kaasas ei olnud siis meist need sinna ka kahjuks jäid, samuti ka puu okstel rippuvad junnikotid...
A lisab juurde: peitja võiks vaadata maaameti kaardilt, kuhu null näitab, pole ju keeruline. Kahju, et ei taastatud algset värki(lisaks tamiilile on ka nöörid-paelad olemas), eelmisel korral sai aarde koht läbi sobratud, eks iga peitja ise teab, millist emotsiooni otsijatele pakub, sedapuhku oli sekundi aare tänu tekkinud "geokuhjale". Igaühel oma mäng...
Kuna see aare on selline kiireloomuline, siis otsustasime ta üles otsida enne kui jälle kaduma läheb. Ülearu kiiresti just ei läinud, aga lõpuks kogemata ikka märkasime. Post oli äge. Aitäh.
Paar päeva peale avaldamist käisime seda jahtimas. Põõsas luuras tol korral 3 venda. Tundusid viisakad olevat kuid siis märkasime käes neil suurt õllepudelit. Geoloogid/geohoolikud? Ei oskagi öelda. Tuuseldasime siis peale nende lahkumist natuke objektil kuid tol korral oli aare juba kaduma läinud. Oleksime pidanud ennem otsima asumist logisid lugema.
Täna läksime siis uuele ringile. Nüüd kõik ilus, roheline ja varjatud mugude eest üsna hästi. Paik aga jah selline nagu ta on. Kujutan ette kuidas suvejooksul mõni õnnelik koer või õllesõber keha kergendades ka konteinerit kastab. Tsiteerides Kristiini: Hea, et logitud saime ning tagasi enam tulema ei pea.
Peale geosündmust käisime Lepalinnuga ka telefoniliini juures ära. Mina ei tea, kuidas eelmised selle kadunuks kuulutasid, paistis väga ilusti kätte, lihtsalt aardeni jõudmine oli olulisemalt raskemaks muutunud. Abivahendiga logitav.
Miki tõi aarde alla ning paigutas rohujuuretasandile. Omanik võiks üle vaadata ning muuta kui vajalikuks peab.
Nii. Nüüd langeb minule kahtluse vari. Leidsin aarde poole kahe paiku, enam-vähem töökorras sellisena ta ka maha jäi. Mingit mugude liikumist ei paistnud kusagilt. EI tea.
Liinist ka. Kui jalutada Jõuka Jesperi poole näeb selle liini jäänuseid veel küll. Sidemejäänuste järgi liigitaksin ta elektriliiniks.
Leitud ja logitud. Teistsugune teostus.
Tamiil on tõesti sõlme läinud, aga see ei sega aarde kättesaamist. Lihtsalt visuaalselt pole enam 5+.
Sellest on kohe kahju et sedasi läks. Et jätkus ainult üheks päevaks seda rõõmu - kes leidis see leidis ja rohkem ei midagi. Kõik oli ju nii hästi.... Samas oli natuke karta et sellises kohas selline teostus pole jätkusuutlik. Võsa , ma ütlen , on kõikide probleemide allikas :) Muidu igati kena asi oli valmis nikerdatud , ehk tuleb ühel kaunil päeval tagasi ka. Aitähh
Jalutasime aarde poole, kui ühel hetkel kõndisid mööda geokolleegid. Nii me siis üheskoos otsima asusime. Ei kulunudki kaua, kui aare leitud ja nimed kirjas.
Kui meie objektile jõudsime olid Martti ja Allan juba platsis. Panime siis ka nimed kirja ja tänud "liinimeestele" kes said asja toimivaks uuesti.
Imeilus kevadine õhtu lausa kutsus õue. Seda mõtet toetasid ka uued aarded. Suundusime unustatud radadele:-) Sellel korral õnnestus kohtuda tuttava geopeituriga ja nii saimegi ühiselt aarde leitud ja logitud.
Õhtul sai ka siit läbi käidud, veel siis, kui aare õiges kohas oli. Väikest vaatlust tehes sai aga selgeks, et midagi on konstruis nässu läinud ja alla ta nii lihtsalt ei tule, kui peaks. Sai siis natuke aidatud ja pusitud, aga seis läks aarde kasuks 1:0. Hiljem saabusid ka kajaliisid ning tommid, kes said logi lihtsamalt kirja. Enne algse idee taastamist tuleks kindlasti null rippuvatest okstest puhtaks teha, muidu kordub see, mis täna. Aitäh posti tutvustamast!
Liinid olid kergelt sassis, kõne peitjale vedas veel välja :) Tore leid ikkagi,loodetavasti saab ikka tagasi jonksu.Aitäh.
No ma juba pikemat aega mõtlesin, et millal mingi uus aare ka kohe nö ukse alla pannakse. Et vot kus siis saaks kiirreageerida :)
Näe, täna pandigi. Aga keda ei olnud, see olin mina. Aga ega palju maha ka ei maganud, kolmandad vist äkki isegi olime.
Marssisime aarde juurde, vihma kallas. Milline suurepärane aardeotsimise ilm. Jõudsime kohale ja üritasime siis seda liiniposti leida. Esimese hooga kohe ei hakanudki silma, aga lõpuks siiski märkasime. Aarde omanik on selle posti väga osavalt ära peitnud!
No nii, läksime siis lähemale, et aare ka üles leida. Vaatasime ja vaatasime, kuniks geokuhi silma hakkas. Ja siis….mööda liini edasi, kuni lõpuks jäi aare ka silma. Sellega meenus kohe see teine, see sisseastumise aare.
Nimed saime ilusti kirja ja siis oli tagasi panemise aeg. Ma mõtlesin, et sinna me siis nüüd jäämegi. Aga lõpuks pika meelitamise peale sai aare ikka oma kohale tagasi. Selle asjaga seal pikka pidu tõesti ei ole. Aga loodame parimat.
Igatahes meenusid vanad ajad, kui:
Aga nüüd, võtad taskust telefoni ja helistad ükskõik kellele. Pikki traate polegi kaasas vedada vaja, postidest rääkimata.
Me täname!
Õhtupimeduses ja taskulambivalgel leidsime päris kiiresti. Tänud huvitava aarde eest!
Aaret märkasin päeval poole kolme paiku. Olin tol hetkel sellest linnulennul poole kilomeetri kaugusel aga nu kuidagi ei saanud lipsata seda otsima. Nu tühja selle FTFiga, ju kunagi tuleb veel võimalusi. Kui õhtul selle juurde jõudsime, siis mõtlesime algul et oleme kavalad - vältimaks suht mugurohkel ajal asjatut rapsimist, tutvume ennem nii maastikureitingute kui kõigi muude infokildudega mis saada on. Tagantjärgi tarkus ütleb et parem kui poleks seda teinud - seekord need mind igatahes eksitasid rohkem kui aitasid, otsisin alguses midagi hoopis muud. Meile vahepeal selja tagant ligi hiilinud geokolleegid olid need kes seekord aarde leidsid, meile jäi kaasaelaja rõõm. Teostus on midagi erinevat kui paljud teised linnamikrot või "vana kooli" aarded aga ma veidi olen kõhkleval seisukohal selle püsimise suhtes. Aga eks aeg annab arutust. Hea töö!
Mingi aeg viis kodutee aarde lähedalt mööda. Nimelt käisin Õismäel koolis ning Mustamäele sai just siit kaudu jalutatud. Leiburist mööda, kus oli alati saialõhn kaugele tunda ning tihti sai ka Leiburi poodi põigatud, et värsket kraami osta. Täna oli pood juba kinni, kui sealt mööda jalutasime, aga saia lõhn.. mmmm. Mõnus. Aare ägeda teostusega ning soovin otsijatele õrna kätt, muidu see asi seal küll kaua aega vastu ei pea. Aitäh peitmast ning vanadele radadele kutsumast!
Mul oligi parasjagu juhtumisi vaba aega lebolt käes, kui aare üles tuli. Muidugi tuli kiirreageerida, aga suutsin ennast natuke ära eksitada ja valele poole aeda sattuda. Igasugu keelud tekitasid tunde, et see ei ole õige värk ja nii sörkisin ringiga aarde juurde. Otsisin üsna kaua, näppisin isegi õiget asja ja mõtlesin endamisi, et see on küll liiga ilus asi, et siia kuuluda. Siis hakkasid need piiksud muudkui tulema, ei teadnud enam, kuhupoole joosta või mida teha. Otsustasin siiski käesoleva aarde üles otsida, noh, kui ma siin juba olen. Peagi hakkaski õige asi teist korda silma. Natuke pusimist ja aare käes. Kell oli vist 14:42. Aitäh aarde eest!
Njaa. Peaks vist ikka ka minema logistikat õppima, siis oleks vaba aega lebolt käes ja saaks ka igasugustele viledele kiirreageerida. Täna utsitati küll mitu korda, aga kuna aarde avaldamine oli minu päevakavadega kooskõlastamata, tuli minna ikka siis, kui sai, mitte siis, kui vaja. Igatahes avastasime end asju ajades ühel hetkel aardele hämmastavalt lähedal ja siis oli vaja ikkagi kohale ronida. Tahtis hetke vaatamist ja siis võis juba tasakesi leidma hakata. Teised natuke peale kolme, kui kedagi peaks huvitama. Täitsa mõnus kaadervärk, palju aastaid ja kuid ja päevi talle sinna! Ja peitja olgu tänatud ka!