notification_importantANNETUSTALGUD: UUE VEEBILEHE HEAKS
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Võhma raba

Peitis 16.04.16 Piia ja Peeter [blondiin]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Harjumaa
Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.5
Suurus: normaalne
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Olime Piiaga matkamas Kulli puhkekohast Augjärvele. Seega siis üle Jussi nõmme ja Võhma raba. Nagu oligi oodata, võrgutas järjekordne päikesepaistes sillerdav laugastik meid taaskord ja seega jätsime siia ka ühe konteineri. Kinnitasime me selle rabaäärele suhteliselt lähedale, kuid kellel vähegi huvi ja jaksu soovitame selles ilus ikka pikem ring ette võtta. Võimalik, et ligi pääseb ka räätsadeta, kuid meie kasutasime neid ja seda soovitame kindlasti ka teistele. Ilusat ja ohtut matka teile armsate inimeste seltskonnas soovivad Piia ja Peeter

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: ilus_vaade (5), soovitan (5), rabamatk (3), lumega_leitav (3), pikem_matk(>1km) (2), drive-in (1), ujumiskoht (1), rattaga_raske (1), lühem_matk (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC6G0VW

Logiteadete statistika:   60 (100,0%)  0   1   1   1   0   0  Kokku: 63




7 oktoober 2020 hooldas Piia ja [blondiin]

Aeg muudab kõike. Olude sunnil saime rabaäärde alles hämaras. Kiitsin ennast, et polnud aaret teabkui kaugele rappa peitnud. Kui veel 4 a tagasi ei julgenud sellisele maastikule räätsadeta astuda, siis nüüd astusime julgelt ilma, teades, et tagasitee jääb pimeda peale. Aeg hävitab ka muud, konteineri kaane plastik oli muutunud rabedaks ja rabedus oli selle kaane pulbristanud, konteiner ääreni täis vett ja logiraamat oli ujumise selgeks saanud, kalipsota sealjuures. Vahetasime kõik välja. Loodan väga, et kellelgi logimine selletõttu teostamata ei jäänud.
Kõike tegelikult aeg ei muuda - raba oli sama ilus, või siis veelgi ilusamaks muutunud. Kui ei usu, minge vaadake, kui usute, minge ikka!
Tagasiteel kottpimedal nõmmel pidasime ka iseenda kõhukorinaid karu hääleks lähedalasuvas põõsas.