Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Olime Piiaga matkamas Kulli puhkekohast Augjärvele. Seega siis üle Jussi nõmme ja Võhma raba. Nagu oligi oodata, võrgutas järjekordne päikesepaistes sillerdav laugastik meid taaskord ja seega jätsime siia ka ühe konteineri. Kinnitasime me selle rabaäärele suhteliselt lähedale, kuid kellel vähegi huvi ja jaksu soovitame selles ilus ikka pikem ring ette võtta. Võimalik, et ligi pääseb ka räätsadeta, kuid meie kasutasime neid ja seda soovitame kindlasti ka teistele. Ilusat ja ohtut matka teile armsate inimeste seltskonnas soovivad Piia ja Peeter
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (7), ilus_vaade (7), rabamatk (4), lumega_leitav (3), ujumiskoht (2), pikem_matk(>1km) (2), rattaga_raske (1), lühem_matk (1), lastesõbralik (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6G0VW
Logiteadete statistika:
64 (100,0%)
0
1
2
2
0
0
Kokku: 69
Peaaegu 5 aastat on möödunud eelmisest hooldamisest. Eks ta veidi üllatuseks tuli, et UV põletab plastiku läbi teibi sama kiiresti kui ilma.
Aitäh Tanelile - tänu ajutisele hooldusele oli konteineri sisu kuiv ja logiraamatut muutma ei pidanud.
Aarde oleme suutnud ikka peita kohta, kuhu tööpäeval hooldama tulles on kindel, et parklasse tagasi jõuab täiesti pimedas. Nii läks ka seekord. Eripäraks oli seekord veetase - pole kunagi näinud suvel siinkandis nii suuri ja sügavaid veetakistusi autoteel, jõeveetaset silla all. Ka rajad olid kohati korralike veetakistustega, samuti oli raba nagu vett täis käsn. Jussi nõmm ja raba olid aga õhtupäikeses sama kaunid nagu alati.
Aeg muudab kõike. Olude sunnil saime rabaäärde alles hämaras. Kiitsin ennast, et polnud aaret teabkui kaugele rappa peitnud. Kui veel 4 a tagasi ei julgenud sellisele maastikule räätsadeta astuda, siis nüüd astusime julgelt ilma, teades, et tagasitee jääb pimeda peale. Aeg hävitab ka muud, konteineri kaane plastik oli muutunud rabedaks ja rabedus oli selle kaane pulbristanud, konteiner ääreni täis vett ja logiraamat oli ujumise selgeks saanud, kalipsota sealjuures. Vahetasime kõik välja. Loodan väga, et kellelgi logimine selletõttu teostamata ei jäänud.
Kõike tegelikult aeg ei muuda - raba oli sama ilus, või siis veelgi ilusamaks muutunud. Kui ei usu, minge vaadake, kui usute, minge ikka!
Tagasiteel kottpimedal nõmmel pidasime ka iseenda kõhukorinaid karu hääleks lähedalasuvas põõsas.