"Narva jõe ülemjooksu kõrgele liivasele kaldale rajati ordulinnus 1349. aastal ordumeister Goswin von Herike ajal. Vastu teisel pool jõge asuvaid Vene alasid paiknev väike, kuid tugev keskaegne tulirelvadele kohandatud linnus toimis nagu Narvagi Liivimaa piirilinnusena. Püstitatud linnuse hävitasid venelased aga üsna varsti, misjärel see taastati aastail 1427-1442 ordufoogti residentsina. Kuna Narvaga võrreldes oli tegemist uue linnusega, hakatigi seda nii kutsuma — alamsaksakeelsest nimest Nyslott pärines ka hilisem eestikeelne nimi. 17. sajandi algul korrastati linnust veel kord, kuid arvatavasti sama sajandi lõpul muutus see lõplikult varemeiks, sest Põhjasõja ajal antud linnust enam ei mainita. Tänapäeval on kunagisest võimsast kaitseehitisest alles ainult 3 m paksused müürid."

K. Aluve Eesti arhitektuur III. Tallinn 1997


Sõrenetsi (ehk "Sõrenitsa", nagu meeltesegaduses aardekarbile kirja sai) aaret valvatakse hoolikalt - nii Eesti ja Vene piirivalvurite kui ka kohalike elanike valvsad silmad jälgivad teie toimetusi. Seetõttu pole kasulik ka tõmmata endale liigset tähelepanu... mida suuremaulatuslikum linnuselammutamine paratamatult kaasa tooks. Lammutustöödeks pole iseenesest põhjust, aare asub üsnagi lihtsas ja loogilises kohas. Jäägu põhirõhk siiski rohkem võimalustele kiigata meie idanaabri territooriumile, külastada lähedalasuvat "kindluskirikut", soovi korral helistada sõpradele läbi Vene mobiilioperaatorite :) ja välja uurida, et miks aardele just selline nimi pandi :)