Laevapõhja allikas

Pärandkultuur metsas

Oandu ja Koljaku vahel katkestab männimetsaga kaetud liivase tasandiku äkki järsk astang, mis on tekkinud mandrijää tegevuse toimel rohkem kui 10 000 aastat tagasi. Järsaku jalamil tungib põhjavesi paljudes kohtades allikatena maapinnale. Suuremaid allikad on 15, väiksemaid niresid aga ei jõua kokku lugeda. Peaaegu kogu astangualune mets on seetõttu soine ja märg. Siinsete allikate vesi on väga puhas ja sisaldab vähe lahustunud soolasid.

LAEVAPÕHJA ALLIKAS

Laevapõhja allikas voolab sügavas sälkorus. Tähelepanelikule vaatajale meenutab see kiilukujuline org suure laeva nina poolt kaldasse tekitatud jälge. Oru põhjas voolavat allikat ongi rahvasuu nimetanud Laevapõhja allikaks.

Vanasti ulatanud meri Koljuka mäe alla. Rootsi kuninga laev jäänud sinna randa peatuma ja kuningas ise põgenenud maale vaenlast eest. Joostes läbi allika soone, kaotas ta oma raudtaldadega saapad ära, mis eestlased pärast üles leidnud. Ja kuningas leidis varju Ligedema reieahjus haokubude taga. Selle tänutäheks kinkinud ta Ligedema peremehele talu. Nüüd aga on meri taganenud üle kolme kilomeetri. Rootsi kuniga Karl XII laeva põhi on veel praegult näha, mille põhjas voolab allikas, mida nimetatakse Laevapõhja allikaks.

Orgu, milles Laevapõhja allikas voolab on vanadel kaartidel ning Rahvaluule arhiivi teksides nimetanud Ahisadamaks või Aisasadamaks.

Ahisadam on praegu soo Ahisadama mää all vertsa 3 Võsult. Sääl on laeva raak sülda 10 pikk nüüd jo soo sisse tajund, pooks mäe rinnas, kus Laevapõhja allikas sees välja jookseb. Laeva olnud lammine, pulkadega kokku lastud, kirvega kokku lihitud kaartega, Kaartest tehtud veel öövli pakkusid. (EKM ERA II 198 102/123)

Aare on peidetud allika kaldale, loodulikku peidukasse, mis tähendab, et lumisel ajal on aarde leidmine raskendatud. Oled aardele väga lähedal kui seisad pihlaka kõrval. Kükita vaid ja siruta oma käsi paremale.