Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde leidmiseks on sul vaja ei rohkem ega vähem kui 69 cA
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 21.3100' 26° 44.2381' |
Aarde sildid:
soovitan (10), lahe_teostus (10), erivarustus (5), 2016_aasta_aarde_kandidaat (2), vaatamisväärsus (1), piknikukoht (1), lõkkeplats (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6NF8G
Logiteadete statistika:
41 (73,2%)
15
9
0
0
1
0
Kokku: 66
Täna Tartus olles tulin kohe spetsiaalselt siia koos tarviliku abivahendiga, et katsetada. Nulli jõudes aga tõdesin kurvastusega, et polegi kuhugile oma tundlaid haakida. Aare oli minema jalutanud ja jälgede järgi otsustades, siis kohe mitte vabatahtlikult. Kurb igatahes, sest kevadel käisin vaatamas, et mis ja kuidas ja nüüd siis niimoodi.
Pärast Codebreakeri vallutamist ei anna need tibukollased 69-d ka siin enam rahu. Mõtlesin, et käin vähemalt nullis ära, saab vähemalt ülegi vaadata. Vaadatud, mõtteid on, töö käib.
69mh juurest sai korraliku magusa maitse suhu et siin on midagist 2gedat ees ootamas. Kohapeal aga nii magusalt enam ei l2inud. Katsetasin seal k6ikv6imalikke teooriad ja vigureid aga masin ise oli tumm mis tumm. Korra k2is peast m6te l2bi et seda samat abivahendis vaja mis sudoku juures kasutasin (nali ;) Eks peab kunagi soojemal ajal uuesti 6nne proovima. Tundub et kylmalaine ei meeldi nendele viguritele. Next time
Ähvardasin hiljem kohtudes peitjat, et järgmine kord tuleme kuvaldaga. Mine proovi ise ka, kas üldse uks seal lahti käib! :D
Mis iganes selle kapi avamiseks vaja läheb, siis meie laeks jäi 45. Eks järgmine kord teeme pauku uutmoodi. Küll Estcube selle üles pildistab.
Katsetasime käepäraste vahenditega, ei olnud seekord õnne.
Alati on mul häda, et asju pole või siis nad on imetillukesed ja kasutustegur võrdub nulliga või siis klopsin abivahendid kohapeal. Siin aga oli ette teada, et ükski taktika ei toimi. Varusin-varastasin mitmeid aegu, nuputasin ja minu aru järgi oli kast juba Paidest muukides lahti.
Kohapeal selgus tõsiasi, et mu leiutis kiideti küll väga heaks, kuid osutus liialt kõvaks. Säh sulle siis leiutamist, igaüks tehku ikka seda, mida oskab!
"Nähh, mingi kaval riistapuu on vaja siia kaasa võtta", nentisin nullis ja liikusin ära.
Minu osaks oli meelde tuletada, et jupstükk tuleb kaasa võtta. Aare end siiski kätte ei andnud, ju me tuleme uuesti ükskord.
Paar nädalat tagasi keerati mu geotuur tuksi ja rikuti ära kogu nädalavahetus. Otsustasin, et seda mängu ma enam üksi ei mängigi. Täna aga oli vaja paar tundi aega surnuks lüüa. No paar linnakat võiks ju siis jalutada. Tõmbasin loosi ja otsustasin mängida 1-se mitteleiuni. Loos langes Tanelile.
Kraapisin kontorilaua sahtlitest kaasa, mis sain ja jalutasin objekti poole. Kohapeal võtsin alles telefoni taskust välja, et navigeerin end täpsemalt. Kui siin geomängus on paljud tuusad ja vihjeid ei loe (need ju nõrkadele), siis tuli välja, et ma kõige kõvem tegija ja sedagi ei loe, et aare kättesaamatu aastast Noalaev. Tule veel üksi mängima!
Siin geomängus tuleb viisakas olla, muidu visatakse välja kah veel. Tänud peitja, et sa mu paksu tagumiku eest hoolitsed, sain oma 100 sammu tehtud!
Pärast kõiki teisi Tartu leidmata aardeid tulime ka siia, juba teist korda. Eelmine kord tulime tühjade taskute ja pihkudega. Täna oli 69 dV-ga samad asjad ja natukene muid analooge kaasas.
Pistsime kõva geneka külge ja saime kohe errori. Siis saime mitu korda vähem, kui vaja. Siis saime peaaegu nii palju vaja - no nii -20% - aga idee puudub, jätkuvalt mismoodi seda protsessi juhtida. Kui sellest aru saime, s.t. see ka mulle kõvahäälselt selgeks tehti, oligi aeg Tartust lahkuda. Enne tegin veel geotöökõne lootuses kohtuda Styx0-ga. Paraku seekord mitte, jääme suhtlemiseni!
Aitäh jälle ühe vinge aarde eest! Lähen arenen nüüd kusagil mujal edasi.
Meil polnud absoluutselt mitte midagi, mitte ühtegi cA-d kaasas. Mina aga tahtsin sellegipoolest koha üle vaadata, et teada, mis ees ootab. Marje muidugi teadis sadade kilomeetrite kauguselt, mis seal ees ootab ja needis plaanis tühjade pihkudega nulli jalutada. Mis seal ikka ees ootas - ootas see, mis ootama pidi. Lahkusin sama targalt. Aga koht on lahe, kujud ja puha. Aitäh kutsumast! Ei oma ideid, millega intelligentselt avada (sest pole tegelenudki).