Reku

 2 

See aare on pikalt pinnuks silmas olnud. Kunagi ammu sai talvel käidud lootuses, et saab üle jää lihtsalt kohale. Nullist sain numbrid kätte, aga jõgi oli siiski lahti mis lahti ja sinnapaika see plaan jäl. Vahepeal oli tekkinud varustusse täipuhutav süst. Kuna see peaaegu tee äärde jäi ja päike säras, siis otsustasin proovida. Parklas oli paras laulupidu, kalamehi murdu. Natuke mõtlesin ja pumpasin oma paaditaolise eseme täis. Jões oli voolu omajagu ja täitsa tükk tegemist oli vastuvoolu sõudmisega. Suure pingutusega sain sellega siiski hakkama ja sain teisel kaldal randutud. Naiivselt arvasin, et sellega on põhiline pingutus tehtud. Kuni järgmise koordinaadi leidsin. Johhaidii... Kui aga juba nii kaugele olin tulnud, siis tundus hea idee vähemalt proovida. Üllatuslikul kombel läks metsa sisse enamvähme õiges suunas lausa niidetud rada, natukese aja pärast leidsin end taluhoovist. Hiilisin hoovi serva mööda edasi, rada jätkus. Johhaidii, siin lausa terve küla ju! Seda poleks küll osanud oodata, eeldasin, et see koht on täitsa inimtühi. Jalutasin edasi, kaardil olevast sinisest sain üllataval lihtsalt üle, lausa tee läks üle. Järsku hakkasid mÕned piisad tulema ja natukese aja pärast seisin paduvihmas. Kuna see tegi mind piisavalt kiirelt märjaks, siis leidsin, et kaotada pole enam suurt midagi ja jätkasin teekonda. Varsti sai tee otsa, aga mingi hõredam raja moodi asi ikka vÕass oli. Eks rammisin siis läbi märja kõrge heina, aga varsti oli veetakistus ees. Sellest mööduda üritades leisin end mingilt raja moodi nähtueselt, mis pealegi veel õiges suunas läks. Hakkasin astuma. Mõnda aega läkski ilusti, aga ühel hetkel läks see rada läbi vett täis lohu. Ringi ka ei õnnestunud minna. Ilmselt oli asi suurvett meenutavas veeseisus. GPS näitas, et läbitud oli alles kolmandik teest. Andsin alla ja võtsin suuna tagasi paadi suunas. Üllatuslikult viis see rada, millele olin sattunud, praktiliselt otse paadini tagasi, aga sellega kadalipp veel ei piirdunud. Kuna ma polnud taibanud paati tagurpidi keerata, siis oli paduvihm sinna arvestatava koguse vett jätnud. Proovisin kummuli keerates seda välja saada, aga liiga hästi see ei õnnestunud. Lisaks oli kohale jõudnud järgmine paduvihm. Kui paati istusin, siis vajus põhi veidi lohku ja avastasin end lombis istumast. Nojah.... Sõudsin teisele kaldale tagasi, seekord läks lihtsamalt, sest vastuvoolu polnud vaja sõita, ja hakkasin paati kokku pakkima. Kui lõpuks paadi õhust tühjaks ja ära pakitud sain, siis tuli ka päike uuesti välja. Eks tuleb teinekord uuesti tulla, kui peaks juhtuma selline ilm, et pole 40 päeva järjest sadanud ja veetasemed on inimlikumad...

Ka täna ei õnnestunud teisest punktist kaugemale jõuda.

Kes veel külmavaresed on, siis soovitan päikesepaistelise ilmaga tõmmata jalga veekindlad püksid ja termokummikud; selga panna vest ning tuulekindel jope. Soe olek on garanteeritud ning ainult meeldiv on märgade puude-põõsaste all niisutavaid piisku näkku saada :D

1.punkt jäi juba eemalt silma, teises aga peale tükk aega lühikestes riietes ja plätudes rassimist tulin tühjade kätega tulema. Juba eemalt oli kuulda, et ka paadiseltskond on lendavate kaaslastega hädas ja ootavad mu naasmist. Konsulteerisin ka varemleidnuga ning olen uueks katseks valmis kui mõni aeg SUPiga peaksin siiakanti sattuma.

Jäi leidmata peale poole tunnist otsimist :(

Ei suutnud leida esimest.

Jälle ikaldus. Ei suutnud meie koordinaate leida. :(

Ei suutnud peale nullis oleva objekti korduvat ülevaatust leida edasisi juhtnööre. Kalad ka õrritasid, jääb teiseks korraks.