notification_importantANNETUSTALGUD: UUE VEEBILEHE HEAKS
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Suurupi lehm

!!! Arhiveeritud !!!

Peitis 15.01.17   [laur]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Harjumaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Järgnev kohandatud tekst pärineb Mati Õuna raamatust "Salapärane Suurupi":

Peale ülemise ja alumise tuletorni, kuulub Suurupi tuletornikompleksi veel üks komponent - udusireen Suurupi kõige loodepoolsemal nukal Ninamaal.

Maanina tipul on tiheda plankaia taga grupp madalaid hooneid, nende hulgas ka 1898. aastal ehitatud vilemaja ja õliladu. Vilemaja andis uduse ilma korral, kui tuletornide tuled ei paistnud, udusignaale. Vilemajas asus diiselmootor koos kompressoriga ja kompressori suruõhust käivitatav udusireen andis perioodilisi huilgeid, mis kostsid kaugele merele. Hiljem asendati too udusireen ehk vile nautofoniga, mis on elektromehaaniline membraaniga helisignaalseade ja mis kinnitus sõrestiktornile. Tollelesamale sõrestiktornile, mis tänapäevaks on mererannas uppi vajunud. Nautofoni heli oli vaikse mere puhul kuulda 15 miili s.o. ligi 28 km kaugusele.

Suurupi nautofonist anti udusignaale viimati 1993. aasta paiku, seejärel hakati usaldama laevade radareid, mis ka rannajoont näitavad. Peagi läks laevade asukohtade määramine üle GPS-süsteemile.

Nautofoni lülitati sisse-välja ülemisest tuletornist, selle sisselülitamiseks pidi signaali andma udule reageeriv fotoelement. Praktikas käis asi nii, et kui päevavalguses ülemisest tuletornist Naissaart näha ei olnud, lülitati nautofon sisse.

Ninamaa udusireeni on kohalike poolt nimetatud ka Suurupi lehmaks. Küllap selle hääl siis lehma ammumist meenutas.

Aarde leiategi nautofoni sõrestikraamist. Selle otsa ronida pole vaja. Maastiku raskusaste on suurem, kuna ligipääs võib olla keeruline. Eriti libedates oludes. Palun olge ettevaatlikud.

NB! Aare asub mere sihtkaitsevööndis ja seal on liikumine keelatud 15.04-24.06

NB! Aare on märgitud automaatselt kättesaamatuks ajavahemikul 15. aprill kuni 25. juuni

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: ilus_vaade (14), soovitan (14), ettevaatus_vajalik (7), ujumiskoht (1), lumega_leitav (1), kalastuskoht (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC6ZDP3

Logiteadete statistika:   102 (95,3%)  5   5   1   0   1   0  Kokku: 114


Ninamaa hooned 20. sajandi algupoole. Eesti Meremuuseumi foto.


Õliladu


Kunagine vile alune sõrestik


7 august 2024 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
24 september 2023 kommenteeris . [laur]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Keegi on ära virutanud.

10 mai 2018 kommenteeris   [laur]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

No vot sulle siis. Olen 100% kindel, et neid märke polnud seal peitmise ajal ja ka korduvkülastuste ajal. Aga tänud infot jagamast ja panin ajaluku aardele peale.

18 juuni 2017 kommenteeris Paavo lohega [speedy]

Läksin mõõduka tuulega Vääna-Jõesuusse merele lohetama. Kui olin oma tavapärased trikid ja hüpped ära teinud, hakkas igav ja matkasin lohega Türisalu panga alla, kus sõitsin suurima veest välja ulatuva kivini ning mõõtsin vahetult panga all kohati vee sügavust. Kui ka seal igav hakkas, mõtlesin, et miks mitte teisegi, veel kaugema allatuult oleva maanukini välja matkata. Ja kui juba seal olin, hakkas Suurupi lehma peidik silma. Hmm, aga miks mitte pakkuda ka teile (vaate)pilte vahutava mere poolt - mõeldud-tehtud ;-) Küll pärast ülestuult tagasi ka saab..
Olgu öeldud, et kui siis lõpuks vaatepiltide tegemiseks läks, ei olnud see üldse mitte kergete killast. Jõudsin kivideni, sidusin laua turvaleashiga enda külge, et see kividesse ei uhuks. Laine laksus pidevalt vastu kukalt ja üle pea. Ühe käega oli vaja lohet üleval hoida, samas nii palju, et see vedu ei tekitaks. Tuul oli tagant 9-10 ms. Teise käega oli vaja kalipso seest telefon välja koukida ja see veekindlast kotist kätte saada. Siis oli vaja ühe käega pilte teha (mäletate, teine käsi taltsutas poomi otsas lohet). Laine laksas ikka kuklasse ja tuul tahtis maa poole kividesse vedada. Kogu see protseduur oli ühel hetkel niivõrd tülikas ja ohtlikki, et ei tundunud enam nii hea mõttena. Siiski sain vajalikud klõpsud tehtud ja lõpuks läbimärg telefon läbimärga veekindlasse kotti topitud, kivide vahelt end avatud vette ukerdanud ning tagasi matkamist alustatud.
Tagasiteeks oli tuul meetrikese vaibunud ja 9m2 lohe jaoks natukene vähe. Seega pidin hullupööra vastutuult krüssama. Kui siiani olin kokku 35 km sõitnud, siis tagasiteeks kulus veel 40 km. Oi, see oli üks raske ülestuult tagasisaamine. Terve merel olemine kestis üle kolme tunni ja püstijalu oldud kilomeetreid kogunes rekordilised 75.75. Lõpp hea, kõik hea. Ja vabandust, et pildid neis keerulistes oludes kõige sirgemad ei tulnud või et päikest piisavalt polnud, et kvaliteetsemaid saada (kaamerasilm võis ka vesine olla). Aga vähemalt on nüüdsest sellinegi rumal lugu rääkida ja saab peidikut teistelegi mere(st) poolt näidata B) Aitäh peitmast, Laur!


https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/946185649

Lehm ja laut mere poolt



Laine laksas takka


Paistvast nukist veel edasi matkasin


17 jaanuar 2017 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".