Viieusu

Mustvee on omapärane oma kirikute poolest. Siin on viis kirikut ja neis kõigis on tegusad kogudused. Aare viibki nendega tutvuma.

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Mustvee Betaania koguduse palvemaja.
Hoonet kaunistavad Dolores Hoffmanni vitraažaknad. Uus kirikuhoone asub krundil, mille kogudus ostis 1935. aastal ja ehitas sinna palvela. Nõukogude võim natsionaliseeris kirikuhoone, mida hiljem kasutati pikka aega kinona. Hoone tagastati kogudusele ahervarena. Kogudus oli sunnitud selle lammutama. Uue pühamu rajamist alustati 6. juunil 2005 ja avati 17. augustil 2008.
Mitu kolmnurkset akent on hoonel näha kui seista kogudust tutvustava infotahvli ees. - see on arv A

Mustvee vanausuliste kirik.
Kiriku kohta olid esimesed projektid 1927. aastast. Uus hoone ehitati aastatel 1928–1930 insener J. Janseni projekti järgi. Kiriku sisseõnnistamine toimus 1930. aasta juunis. Mõningatel andmetel oli sisseõnnistamise päeval kirikus 3500 inimest, kuid ametlikult on see Eesti suurim vanausuliste palvemaja, mis mahutab üle tuhande inimese. Palvela oli algselt puitehitis. Aastal 1933 ehitati kirik põhjalikult ümber ja krohviti. 1935. aastal ehitati ümber hoone malmist piirdeaed. Palvela sissepääsu märgistab telliskivivärav.
Mitu klaasistatud orva on väravaehitisel - see on arv B

Mustvee Halastuse ja Püha-Kolmainsuse Ainuusu kirik.
Kogudus tegutses seal 1957. aastani, pärast seda sai hoonest jahu- ja mööbliladu. 1980. aastal sai see tagasi pühakoja funktsioonid, ent oli antud mitte õigeusu-, vaid baptistikoguduse käsutusse. 2004. aastal avati kirik taas ainuusu kirikuna.
Mitu kellatorni on kirikul - see on arv C
Mitu sibulakuplit on kirikul - see on arv D
Mitu poissi hoiab purskkaevu - see on arv E
Mitu surnupealuud on kirikuaias - see on arv F

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Mustvee kirik.
Tartu arhitekt Johann Maasi projekti järgi ehitatud jumalakoda. Algne sisustus hävis 1939 tulekahjus, vaid altarimaal “Ülestõusmine” (Woldemar Friedrich Krüger, 1880) päästeti. Taastatud kirikusse jõudis uus altarisein koos maaliga “Taevaminemine” (Carl Timoleon von Neffi maali järgi A. Lucas, 1898) kinnipandud Viljandi Jaani kirikust, barokne pingistik - Tallinna Rootsi Mihkli kirikust.
Mitu lingiga ust on kirikul - see on arv G
Mis on kirikuseinas oleva reepri viimane number - see on arv H

Mustvee Püha Nikolai apostliku-õigeusu kirik.
See on tähelepanuväärne historitsistlik hoone. Ehitatud 1861-64 (A. Edelson). Iseloomulik ladina risti kujulise põhiplaaniga kolmeosaline hoone, mille laial lääne-eeskojal on neljatahuline kellatorn, idas nelinurkne altariruum ja nelitisel väike sibulakuppel. Interjööris historitsistlikud juugendstiili sugemetega ornamentaalsed seina- ja laemaalingud 19. sajandi lõpust.
Mitu kellatorni on kirikul - see on arv I
Mitu sibulakuplit on kirikul - see on arv J

Teosta tehted:

K=F-C
L=H+G
M=D+E
N=B+I+J
P=E+G+J
Q=A-E
R=H-C
S=A+B+E

Aare asub koordinatidel:
58 5K,LMN
26 5P,QRS

Palun panna aare oma pessa lõpuni tagasi, et püsima jääks!