Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui Tallinna poolt Tartule läheneda, siis hargneb tee veidi enne Tartusse jõudmist kaheks. Nende kahe haru vahele jääb metsatukk, kuhu RMK on ehtianud ilusad lõkkekohad. Ühtlasi on need Tartule lähimad sellised. Selles lõkkekohas on aastaid tagasi isegi geosündmust peetud ja parklas on ka geopuuki nähtud.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (4), ilus_vaade (4), soovitan (3), lumega_leitav (3), piknikukoht (1), lõkkeplats (1), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC72QBG
Logiteadete statistika:
62 (80,5%)
15
5
1
1
0
0
Kokku: 84
Taaskord veetsime öö puu all uludes. Karp alla ei kukkunud, jätkame ulgumist.
Sellest aardest olen tihti mööda sõitnud. Teada ju on ka, millega tegu. Täna oli vaja aega parajaks teha ja lasin naiselikul huvil võitu saada, et peaks ikka ise ka männikese üle vaatama.
Jalutasin kohale ja seisin ja vaatasin ja 2 mintsa hiljem oli mul nii heameel, et ma naisena sündinud olen - mul mitte ei tekkinud tahtmisepojaraasugi seda aaret logida. Issand kui hea on ikka naiselik naine olla! Oiii kuidas enesetunne tõusis taevasse, aitäh peitja!
Väga väärt männipalk, kunagi saaks palju raha tema eest, ärge ära retsige!
Vähemalt saime aimu, mida leidmiseks vaja läheb. Iseasi, kust ja kellelt ja kes oskab kasutada.
Suhteliselt hilistel tundidel otsisime kohta kuhu telk püsti lüüa ja väike grill keerutada.Leidsimegi teeäärse rmk platse.Tegime mõned tiirud mille peale naised teatasid et neile ei sobi.ah mis siis ikka.Autos istudes mõtlesime järgmisele sihtkohale.Kuid enne vaatame ehk ka mõni aare läheduses.Ennäe üks siinsamas,lähme nopime ära.Kratsisime kukalt mõned minutid ja lõime käega.Hea et siia ööbima ei jäänud oleks muidu vahendeid valimata aaret alistada püüdnud.kuidas sa magad telgis kui peade kohal logimata aare ripub.Tore oli,järgmise korrani.
Geotuuri 3 aare, ainuke mitteleid. Kuigi üles ta leidsin, lihtsalt kätte ei saanud ilmselgelt.
Ega me seda logima ei läinudki, pigem tahtsime näha seda siniste logidega vaatamisväärsust. Leidsime suht kähku üles ka, aga nagu tegelt?!!
Kuna Tartu linn nöökis täiega läksime nostalgitsema Geopuugi radadele, et noh, vaatame üle . Aga siingi jälitas meid karm ebaõnn, mugud mugisid nullist paari meetri kaugusel grillliha. No ei saanud ju ometi aarde peidukohta reeta,nii jäi tünni asukohtki tuvastamata, mis sest et tõllast piidlesime ikka teraselt, eks teine kord...
Kirvega leidmine ei ole vist selle aarde puhul sotsiaalselt aktsepteeritav, kuigi see tundus ainus realistlik võimalus. 10.2 ühikut - pole paha.
4-rattalise sõbraga tulijatele soovitan sihti otse Ravila tänavalt: madalapõhjalisega huvitav.
Jah, saab ka nii peita, aga miks?
Sellise tuulisevõitu ilmaga nagu täna oli, on aardele lähenemisel suur oht lõpetada aardehoidjaga sarnase aga mitte päris sama objekti juures.
Luurelogi: objekt tuvastatud. Opaaaaaa..... Veits sõnatuks võttis. Nüüd on vähemalt teada, mida teha tuleb. Oleme kambajõmmid!
Aarde avaldumise hetkel kogesime juba eelmises logis mainitud tundeid. Maastiku raskusaste karjus selgelt näkku, et teil sinna küll täna asja pole. Samas kripeldas hinges teadmine, et üle tuleks ju ikka vaadata. Ennegi sellise maastiku juurde lihtsalt vaatama mindud ja pooljuhuslikult õige seltskonnaga samal ajal satutud... Erinevalt eellogijast polnud meil ainsamatki eeldatavat abivahendit peale teineteise ja standardse geovarustuse. Kohale jõudes selgus, et kaaslane oli isegi oma lambi suutnud kotist välja visata. Andsin siis talle enda lambi kätte ja tema pani sellega metsa poole ajama. Nii ei jäänud mul endal muud üle, kui teine lambilaadi asjandus kotis välja kraamida ja järgi vudida. Nullis tiirutades ilmus pimedusest peitja ja tõdes, et UV-lambiga siin nüüd küll midagi teha pole. Kaaslase lambivihk aga valgustas selle peale juba aaret. No tõepoolest, suvel Kalmeoja lõkkekohas kogetud emotsioonid polnud selle kõrval midagi ja isegi Preimani purre tundub nüüd ikka ülikerge olevat. Koht on iseenesest väga tore ja pimedas tormituulises metsas olla polnud ka viga. Ajasime veel veidi juttu, aga et rohkem kedagi tulevat ei paistnud, läksime selleks korraks laiali. Millegipärast mulle tundub, et seda aaret on lõbusam ja ka turvalisem suurema seltskonnaga võtta. Nii et kui keegi midagi enne meid välja mõtleb, siis võime hea meelega kampa lüüa :) Igatahes mõnus väljakutse kodulähedase kollase täpikese näol.
Jätkan Inga algatust ja teen ka selle aarde all lahti lollide mitteleiulogide lõime. Kui raskusastmed üle vaadatud, võis kiirustamise kohe unustada, aga nii ju ka ei sobi, et jätaks asja üldse üle vaatamata. Lohistasin autosse umbes viie ühiku jagu abivahendit A, korjasin teisest kohast peale tiimikaaslase (abivahend B?) ja et veelgi võimalusi suurendada, sai lisaks soetatud kümne ühiku jagu abivahendit C.
Kui Tallinnas käiks sellise äsja avaldatud aarde juures öölaulupidu, siis Tartu külje all oli vaikne ja pime, ainult tormile lähenev tuul õõtsutas latvasid. Otsisime siit ja sealt, kuni lambivihk otsitavat tabas. No tril-la-laa küll...
Hakkasime silmaga mõõtma. Abivahendita selgelt ei saa. Võib-olla mõni inimene maailmas saaks, aga see teadmine meid ei aita. Abivahendiga... ka ei saa. No kohe mitte kuidagi ei saa. A+B=(-3). A+B+D=(-1)+EMO. C=0.
Tuleb treenitud orav ära oodata ja mõni hull plaan valmis sepitseda. Aitäh lõbustamast!