Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Omal ajal olnud üks Eestimaa omanäolisemaid külasid, nagu sisemaale peitu pugenud rannikumere saar kogu oma kivirahnude, kadakate ja kiviaedade hulgaga. Ka küla eriline paigutus ja selle eraldatus muust maailmast soise maastikuga on mõnevõrra ebatavalisem võrreldes teiste siinmail olevate küladega. Küla oli nagu omamoodi tsivilisatsiooni ääreala metsiku looduse piirimail. Nagu riik riigis. Tõsi ta on, kunagi, mil see põgenevate talupoegade poolt asustati, oligi ta mingi aeg nagu riik riigis, vabade talupoegade kants, kuhu ei ulatunud mõisniku karvane käsi ega seaduse valvas silm.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
q_seeria (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC774R3
Logiteadete statistika:
72 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 73
Täna oli meil päevale 2 tingimust. Esiteks, et peame jõudma õigeks ajaks Haapsallu ja teiseks, et võiks kuskil lumistel väiksematel teedel sõita, et autot veidi proovile panna. No mida muud üks geopeiturist naine veel kuulda tahab. See kõlas täpselt nagu miskit Q-seeriast. Nii me siia mööda seda pikka sirget vaikselt kohale veeresime. Natuke silitas lumi auto kõhualust ka, aga õnneks õige hellalt. Aardekarbil paar kõrva katki, aga sisu korras. Jätsin uued donotiidid. Tänan siia kutsumast!
Jupi aega mõtlesin, et kas ikka keeran otsa siiapoole ka või jätan selle Valkse külastamise järgmiseks korraks. Lõpuks ikka tuli positiivne otsus. Tore oli, põhiline aeg kulus sõitmisele. Auto parkisin kenasti keldri (vist oli see ikka kelder) kõrvale ja jalutasin kohale. Kuna olin otsustanud, et see unustatud küladest esimene ja minu jaoks selle seeria viimane jääb ka tänaseks viimaseks otsimiseks, seega andsin endale kohe aega. Lugesin ikka kohe teist korda veel kirjeldust ja vahtisin huviga ringi. Tänud peitjale selle küla lugu rääkimast ja aaret peitmast.
Pikk sirge, suhteliselt aukus ja igav tee. Isegi metsloomi ei näinud. Aare lebas ilma igasuguse maskeeringuta vihje kõrval. Seda ei tea kas ta peabki nii olema aga mingit paremat kohta ma ka ei osanud välja pakkuda. Ühesõnaga jäi nii nagu ma ta leidsin. Tänud!
Sõit maailma lõppu päädis kellegi kunagise koduga. Logiraamt ei lasknud end kaua otsida. Aitäh peitmast! Aare korras ja kuiv.
Telefon ei aktsepteerinud üldse minu valitud teed. Tahtis ikka jõhkra ringiga kohale juhatada. Hoolimata korralikust varasemast sajust oli tee normaalselt läbitav. Jälle üks nurgake millest polnud varasemalt midagi kuulnud. Siin võis vanasti äge elada olla. Aitäh!
Ega siit ülearu palju meenutada polegi. Aare oli mõistliku koha peal, sai kerge vaevaga kohale ja nimi kirja. Midagi põnevat teekonnal ei juhtunud ja kohapeal ka miskit märkimisväärset silma ei hakanud. Tänan!
Pikk-pikk tee, aga kuidagi jagus siia näilisse tühjusse ka teisi autosid. Tagasiteel olime juba kolonni moodustanud. Karbil üks kõrv kadunud ja logiraamat veidi niiske. Aitäh!
Läheduses on jahimeestel söödapõld. Kõrgiste oli igatahes pikali. Aitäh.
Mööda seda pikka ja sirget kruusateed sõites tundus, et jõuame kohta, kus ei tohiks olla hingelistki. Kuid meile üllatuseks oli aardest sajakonna meetri kaugusel lausa paar autot ja ühe ümber jalutas üks härra. Selline muguoht siin kohas oli vägagi ootamatu. Tegime väikse jalutuse nulli ja oligi karbike leitud. Aitäh!
Metsaveoautode jaoks on teid rajatud, nii et saime autoga suht nulli. Tänud
Pikk tee oli endiselt sirge, hööveldatud ja tolmas koledal kombel. Metsategu oli tehtud, puud tee äärde välja veetud ja auto laadis koormat peale. Meie jalutasime, leidsime aarde ja panime nimed kirja. Täname.
Shokolaadimunad. Pikk sirge. Kollane liblikas. Metsategu. Piknik. Found it: (4337) 11.Apr.2021 13:35 Q1: Valkse. Täname.
Kui juba olime kõrvalaarde, 5924, juures, siis otsisime ka selle vana külakoha üles. Meie teekond aardeni oli lihtne tänu traktori poolt sissetallatud rajale. Keegi tegi läheduses metsa. Aare ise igati korras. Aitäh.
Pikk-pikk-pikk sirge. Autost 111 meetrit aardeni rinnuni rohus ja tagasi juba natukene georada mööda :)
Väga omapärane ja ilus koht oli. Sattusin eriti mõnusal ajal, päikeseloojangul ja nägime sookurgede tantsu kerge udu sees. Aare oli suurepärases korras. Tänud kutsumast!
Oli ikka pikk ja sirge teekond topsini, õhtuses pimeduses. Tänud peitjale.
Väga huvitav koht. Kodus sai kohe küla ajalooga lähemalt tutvutud. Aitäh!
Juba sai vaadatud, et aasta aega pole keegi käinud, et eriti magus aare. Aga siiski üks inimene kes logida ei viitsi oli kuuaega tagasi käinud, tänud :)
Od-ot, mis mõttes ei viitsi logida? :P Konks justnimelt selles ongi, et siiamaani veel viitsin - see tähendab, et lisaks standardsõnumile, mis nimetamatagi selge, püüan üldiselt kirjutada mõne mõtte juurde. Vahest mitu päeva hiljem, sagedamini mitu nädalat hiljem, mõnikord mitu kuud hiljem, kohati juhtub ka mitu aastat hiljem - kuid lõpuks tuleb ikka logi internetti igal juhul :o)
Mis puudutab Guuglitädi juhatusi, siis sarnaselt nii mõnelegi eelnevale otsijale, sõitsin minagi esmalt täitsa valesse kohta. Ent erinevalt neist, otsustasin ma 800-meetrise võsarassimise teiseks korraks jätta ning ajasin suksu uuesti liikvele. Tee sirge nagu Ameerikas, hobune kappas nagu segane ja tuhatnelja tormasime nulli. Olin esimene kohapeal käinu käesoleval aastal jah. Imelik tõesti, lihtne tavaline aare ju, praktiliselt drive-in isegi madalakõhulisega. Ja tervelt 11 kuu jooksul pole mitte ükski geopeitur seda leidnud! Harjumaa ajalugu tasub vaatama kiirustada, sest mida päälinnale lähemal, seda lühem on unustatud paikade puutumata säilivusaeg. Aitäh.
Kuidagi huvitav aura oli sellel kohal. Kohalesõit ülipikka sirget mööda. Sain 65 meetri peale ja põlluteele sõitma ei läinud vaid jalutasin kohale. Pisut ootamatu oli suuri masinaid seal näha, kuigi märgid teel suurtele sõidukitele viitasid. Aga õnneks metsatöömasinad otse objekti kõrvale ei olnud parkinud.
Lähenemistee valik oli algul vale, teist teed valides oli võimalik tõepoolest peaaegu "treppi" sõita. Täname.
Huvitav kirjeldus ja koht! Kartsin, et lähenemisega võib raskusi tulla, aga tegelikult oleks praegu autoga peaaegu aarde kõrvale saanud. Punased sõstrad on aarde kõrval valmis saanud, hea logimise kõrvale ampsata. Aitäh näitamast!
Praegu oli tee hea kõva, nii sai külasildini välja sõita. Seda küla jäävad meenutama palju kive ja lumikellukesed. Tänud.
Autoga saime umbes 650 meetri peale.Seejärel väike jalutuskäik metsas ja olimegi kohale jõudnud.Täname tutvustamast!
Ilmselt ma ei lõpeta niipea Google Mapsi kirumist. Kodus kaardi peal oli kõik selge, ühte teed pidi Q1-ni ja teist Q3-ni. Miks GMaps mu Q3 teedpidi Q1ni juhatas ja siis järsku ütles, et kohal olen, jumal teab... Algul proovisin ikka aardeni sõita, aga no mitte ei saanud aru, et kas see pikk siht mööda kraavi aitab mind või mitte, polnud päris minu autole mõeldud ka, siis parkisin auto ära. Jalutades hakkasin kaardilt aaret otsima - ei leidnud. Zoomisin siis välja, 800 meetrit. Mõtlesin, et ah mis seal ikka jalutan siis. Tahaks öelda, et see jalutuskäik oli karmim kui 59 24 oma :D Kes tahavad rassida erinevate puude, vee ja mudaga, siis ideaalne start on 59 00.836,23 57.490. Aare tuli peidust ruttu välja ja tagasitee õnnestus palju kiiremini kui minek, vähemalt tundus nii - ehk siis oli ka kuna ma nii hoolikalt enam jalge ette ei vaadanud ja sai nii mõneski kohas väheke porisemaid jälgi lumele jätta. Valgeid pepse nägin ka ringi hüppamas. Aitäh! EV vahetasin minigripi terve vastu ja J: tatoosid ja kustukummi
Annamõisa juures panin guugli kaardil uue sihtkoha paika, ja lasin masinal edasi juhiseid jagada. Arusaamatutel põhjustel arvas aga too, et miks juhatada mööda sirget teed otse lõpp-punkti, kui kuskil 800 m kaugusel metsa taga on ka täitsa ok koht parkimiseks. Mis seal siis ikka, tagasi ka ei hakanud sõitma, et õigest teeotsast sisse keerata ja sukeldusime metsa. Eks ta üks paras songermaa oli, see mets, aga läbitud ta sai. Aarde leidmisega läks kiirelt. Tänud juhatamast!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Tänase geopäeva õnnestumiseks oli kasutada vähe toekam mobiil, sellega julgesime trügida vanade küladeni.
Tuim pikk kehva sirge viis aardeni. Tagasi sõites nägime jälle Volvot. Keeras otsa ringi ja jäi siis meile ette seisma. Näitasin kaugtulesid, mille peale liikuma hakkas ja varsti kellegi hoovi keeras. Õnneks rohkem teda ei kohanud.
Sarnaselt Q3 aardega oli ka siin kõrval jahimeeste tornike püsti tõmmatud. Kuid selles kohas kunagist küla näha oli tunduvalt keerulisem. Eks õunapuud ja mõned märgid kunagisest elust olid veel alles. Tänud siiski juhatamast!
Indyle nädalavahetuse jooksuprogramm vol 2, otsisime üles ka selle mahajäetud küla.... Nüüd on kõik Q-märgistusega aarded meil leitud; ’tea kas peitja plaanib ka seeriat jätkata? ;)
Ilm oli küll kole, kuid leid tuli õnneks ruttu. Võtsime ränduri, et teda liikumises hoida.
Ehtne koerailm, kuid kange himu oli pärast viimast logi lugemist minna aaret otsima. Läksin Katrinile Ristile bussi vastu ja sõitsime aarde poole. Georada viis kenasti aardeni, kus oli rändur meid ootamas. Tänud peitjale.
Pika sirge peal märkasin kõigepealt sateliitvalve eest hoiatavat silti ning seejärel porganidpõldu. Sellega sai huvitav pool läbi ning järgnes igav sirge. Sirge sai lõpuks läbi ning olingi aarde läheduses. Jätsin ratta teele ning sukeldusin heinamaale. Aare leitud, logi kirja pandud, jätsin ühe ränduri ning liikusin edasi Kuhjamägede poole. Aitäh siia kohta juhatamast!
Rattaga möödus see pikk sirge päris kiiresti. Eks tuul ka natukene tõukas tagant. Lagendiku servale jätsin ratta maha ja edasi mööda aimatavat georada. Hein oli mõnusalt kastemärg. Tavaliselt ma seda ei ütleks, sest jalad saavad märjaks. Nüüd oli hea, sest sain eilse päeva muda tossudelt ja pükste säärtelt maha küüritud. Pärast kiiret leidu Valkse küla majajäänukeid pikemalt uudistama ei jäänud. Aitäh vana külakohta tutvustamast!
Teel sinna saime aja maha võtta ja vaadata kuidas mets autosse tõstetakse. Lõpuks oli suur kuhi metsa valmis metsast väljuma ja meie saime oma teed jätkata, kuni tee suht sopaseks muutus. Sealt tallataksoga nulli. Tänud rajameistritele!
Lihtne leid, pean nüüd kodus küla kohta rohkem uurima, kohapeal peale keldri väga ei leidnud hooga midagi huvitavat.
Kui olin ema Rummu kanti mingile üritusele ära visanud, siis vaatasin natuke ringi, et äkki mõni lahe leidmata aare läheduses või midagi. See siin tundus just olevat mõnus sutsakas, mis ilusa ilmaga ära võtta. Tänan juhatamast!
Matka viimane leid. Linnulennult on Q3 juurest siia väga väike maa, aga mööda teed annab ikka sõita. Tee ääres nägin huvitavat satelliitvalve silti :) Tundub, et satelliitvalve märkas mind, sest veidi aja pärast sõitist minust mööda must maastur. Mõtlesin, et geopeiturid, kes siis veel siia sõidaks. Auto hakkas aeglustama ja jäi mu ette põllu serva seisma. Nüüd olin natuke segaduses. Autost ronisid välja kolm tursket meest. Kas see on röövimine :D? Õnneks nad suundusid põllule, mitte minu juurde. Aarde juures niitsid isa ja poeg traktoriga muru. Nad olid ikka päris üllatunud mind seal nähes. Päris aarde juures nad heina ei niitnud vaid veidi eemal. Sain aarde logitud ja sõitsin minema. Pärast maantee peal sõitis see traktor minust mööda. Läksin tagasi terviseteele, rongini oli jäänud sõita ainult viimased 30 kilomeetrit, või noh nii ma vähemalt arvasin. Tegelikkuses sõitis rong ainult Keilani, seal kupatati jalarahvas bussidesse, mis sõitsid Pääskülla, aga rattaga vaata ise, kuidas saad :( Minu arust üsna imelik. Ennast vabandavad nad sellega, et bussi ratas ei mahu, aga ise kasutavad selliseid busse, mis on seest istmeid täis. Kui kasutaksid linnaliini tüüpi busse, siis mahuks rattad ka bussi ära. Silme ette kerkis välismaa rattamatkaja, kes tõstetakse Keilas rongilt maha ja kellel pole aimugi kus ta on ja kuspool see Pääsküla on. Igatahes sõitsin Pääskülla, kust sain rongiga linna. Ja saigi see nädalane matkake läbi. Mõõtsin oma rattaga 850 kilomeetrit Eestimaa teid ja radu ning leidsin 83 aaret. Ilmad olid väga head, päikest jagus igasse päeva. Välja arvatud esimesel õhtul murdunud telgikaar ja auk jopes, ei vedanud varustus mind alt. Lisaks toredale ja sportlikule ajaviitele on rattamatkamine pannud mind hindama tsivilisatsiooni mugavusi palju kõrgemalt. Elu mugavustsoonis on igav :) Kõigi nende aarete logimine on nii kaua aega võtnud, et tahaks juba uuesti kuhugi minna, midagi teha. Aitäh!
Geojaanijärgse masendava elu kolmas leid pärast eelmist unustatud Mike külakest. Või mis ta nüüd nii hull oligi - kui Sul on ühes peos rool ja teises ülimaitsev kukekommijäätis, siis mis hädast ja viletsusest me siin rääkida saaksime. Saaks, aga see oleks patt. Ja patt on saatanast. Ja saatan olla halb. Ja keegi ei taha ju halba. V.a. pahalased. Jne..
Oli tõesti põnev sirge tee aardeni. Kuni see enam sirge polnud. Vot sinna mu madal massin rohtu ootele jäigi. Uuega oleks veel 150 meetrit edasi sõitnud, nii et ilmselt ikkagi hakkab peagi pekki rohkem kogunema. Pagan!
Külakene nii väga unustatud polnudki, isegi uus kena silt VALKSE ootas meid geoparklas. Päikselises päevas astusime aardeni. Kivihunnikuis usse ei kohanud, omal oli vähemalt üks kaasas. Niitvaid isa-poega ka ei trehvanud. Aaret silmasime ruttu, kenasti talvelgi leitav.
EV100-ks saab ilmselt veel nii mõnigi muidu unustusehõlma vajuv iidne külakene niimoodi läbi käidud ja meenutatud. See on tore, selle eest tänud peitjatele! Valkse aare ka heas korras. Panime kinnituse nõndaviisi, et kõik neli kõrva saaksid lukustatud, muidu hakkab ehk veel niiskust sisse võtma. Aitüma veel kord!
Varustasime end Risti poest jäätiste ja õluga. Kui sul suvel autojuhi lubasid pole no mida head siis hing veel tahta võib. Pika sirge peal tee muutumist kulus vaadates arutasime meie Piiaga, et kuni kannataks geolambroga tulla. Paavo kulgur viis meid palju lähemale. Lausa küla algusesse. Siin jätkas Marje oma rohuteadlase õpetusi ja tutvustas seekord palderjani. Et me usuksime kaevas isegi ühe välja. Mind on õpetatud et palderjan arstirohuna on täpselt sama efektiivne kui platseebo ja seda kasutada pole vaja. Meie vastulause tookord õppejõule oli palve seletada siis kasside käitumist olukorras, kus palderjan läheduses on. Järgmisele päringule suutsime aga õige vastuse anda - angervaksa tundsime ära tänu hiljutisele Osmussaare geotripile (ega ma muidu rohkem õtsvaid taimi kui võilill, päevalill, iiris ja inkaliilila väga tunne). Konteiner oli aga paras et siis poetada üks rändur uut kaaslast ootama. Tagasitee sisustasime mälumänguga mida jätkus ka hilisemasse autosõitu. Tore oli
Q3 juurest tahtis google suunata pea otse, aga valisime ikka pikema ja sõbralikuma autoga lähenemise. Tee oli mõnus - pikk ja sirge. Auto eest tõusis lendu lugematult linde ja täiesti ootamatus kohas oli pervele pargitud punane masin ning sadakond meetrit edasi üks laiguline härra. Punnisime 70m peale ning edasi oli võrreldes eelmise aardega nagu jalutuskäik pargis. Aitäh, väga vahva seeria külade tutvustamiseks! Number kaks jääb aga teiseks korraks, nüüd ootab ees kodu.
Mike küla aare leitud võtsime ette järgmise lähima täpi. Siin külas võib öelda, et päike hakkas juba tõusma, täitsa valge oli. Kell oli nelja ringis. Aarde poole kulgeb tikksirge külatee ja selle külatee veeres seisis üks auto ja passis üks jahimees. Polegi varem näinud sellist üksikut jahimeest varavalges passimas. Jõudsime õnnelikult oma täpini, panime logi kirja ja tagasiteel me passijat enam ei näinud. Tänud peitjale!
Hakkasime aarde poole sõitma ja mingi auto oli end keset teed parkinud, no tere tore, kus oskasid koha leida! Kohe läksid aga uksed lahti ja selgus tõsiasi, et Bruno ja Kaja hädas, puu risti tee peal ees. Tanel kõrvaldas selle pisiasja, haakides köie ümber puu ja no ei saanud veel tõmbama hakatagi kui juba puu ise eest kargas. Ei noh, Reigo on nüüd ka Tanelile "sees", sest tema tuli meile järgi ja ka temal on ju tilluke iluauto.
Aare oli kadakapõõsas, rohkem ei meenu sest kohast. See puukoristus oli kõige lahedam asi, tänud ikka!
Aarde poole sõites märkasin, et mingi auto seisab keset teed. Selgus, et tegu on geokolleegidega, kes mõtlesid, mida ühe teel vedeleva kasnärakaga peale hakata. Haakisin selle kase siis oma georondile sappa ja hetkega oligi tee puhas. Edasi oli puhas vormistamise küsimus. Aitäh peitjale.
Mikse juurest tulles tegin mõned haagid sihtidele, et vaadata kui kaugele need mind otseteel aitavad. Parim saavutus madalapõhjalisega oli umbes 850 meetrit. Otsustasin siiski ringi sõita ja kohapeal ootas juba 2 ekipaaži. Nikerdasime siis autodega seal veidi ja sain ka logima. Kas keegi rumalale ütleb, mida see "Q" siin Eesti külade ees tähendab?
Kui Q3-e juurde otse minekut takistas talu, siis siin oli sõna otses mõttes tõkke puu ees. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Nii oligi loetud sekunditega geotank Tartust kohal ja selles kaks vaprat abilist valmis puuga mässama. Puu kadus niuhti teelt ja rada aardeni oligi vaba. Tehtud!
Olingi alati juurelnud, et kuhu see tee läheb - no nüüd siis tean :)
Ja täitsa nii oligi, nagu eelnevates logides kirjas. Algul kiirtee, siis aeglasem ning lõpus juba täitsa aeglane. Korra käis miski asi väikese kolksuga ka põhja vastas ära. Õlinire maha ei jäänud ning hetkeks olen ka autoga õnnelikult kodus :). Aitähhid!
Päris korralik maantee viis Valksesse. Ja korralik küla algise silt oli ka üles pandud.
... Piirsalust näitab aarde poole ca 5 km noolsirget teed. Algus on kruusane ja kiire, pärast paari esimest talu hakkab tee keskele aina enam rohtu kogunema, ilmuvad augud ja lombid. Kiirus kahaneb. Rapsipõllu vahel enam talusid ei ole, rohi on veel pikem, lombid tihedamad. Siis saavad otsa nii sirge kui tee, silt näitab Valkset. Ukerdan veel paarsada meetrit mööda midagi, mis on kas külatee või hoopis taluõu, siis pargin ja jalutan aardeni.
Sümptomaatiline, et tänapäeval on talukohtades mitte põllud-aiad-koplid ja ei karjatata pudulojuseid, vaid jahikantslid, kus metselukaid varitsetakse, kaameraga ja silmsi. Ootasin midagi kiviaedsemat; kive küll on, aga mitte aedsel kujul, vaid üle kogu lageda pillutatult. Mõned on organiseeritud keldriks, mõned mingiks muuks alusmüüriks. On jah vägev koht olnud kunagi ja jupp väge on praegugi veel tunda, jahikantslist hoolimata.
Aardega läheb tiba aega, eriti tagasipanemisega, sest see kinnitus on pehmelt öeldes kipakas ja kisub vägisi kaant lahti. Panen ta siiski kuhugi toetuma, et ehk püsib nii paremini, aga eks ma ise ka tean, et see on enesepettus, niikuinii läheb rippesse ja hakkab kaant kangutama. Logiraamat on üllatuseks ikka veel tühi - kuuene rong vist enam siitkaudu ei sõida - panen nime kirja ja teen TBINTBINTBIN ja pakun küüti poolele autotäiele sääskedele. Koha vägi sellest kardetavasti vähemaks ei jää. {FTF} @1107 ja peitjale aitäh juhatamast!