Linnutee matkarada

Tahtsin kindlasti ka selle aarde leida, kui juba sellel matkateel Grinchi aaret otsisin. Olen varem sellel matkateel juba mitmeid kordi käinud, aga kuna siis veel ei tegelenud geopeitusega, siis olid aarded leidmata. Liiga tihti samas kohas käimine tüütab mind ära ja mõttes oligi, et kas nüüd või alles mitme aasta pärast. Lörtsisajus suutsin asukoha umbes ette aimata ja ka otsimine ei võtnud õnneks kaua aega. Koeral oli küll selline nägu peas, et palun lähme ära :D Tänud peitjale.

Uus aare kutsus vanale aardele ka külastust tegema. Kuni teised uut otsisid, tegin mina kiire sutsaka selle vanema aardeni. Kuu valgustas nii palju, et pimedas polnud lampi vajagi.

Tänan peitmast.

Siin sai kõik puud kahtlase pilguga läbi käidud aga tegelikult saime oma veast aru ja jõudsime ilusti õigesse kohta. Kristel tuvastas aarde ja logisime kolme peale ära. Logiraamat vajaks hoolt ja armastust. Kui keegi läheb, siis võiks võtta uue logiraamatu. Ise ei teadnud, autos oli üks olemas aga meil jäi see õhtu peale ja kodused tegevused ei kannatanud enam ootamist. Aitäh aarde peitjale!

Leidsime kenasti. Logiraanat veidi niiske. Rada oli ka käruga läbitav 2cm lumega. Aitäh!

 1 

Täna ilus päikeseline hilissügispäev, ei ühtegi hingelist rajal. Tulin siia tegelikult luurele oma järgmise projekti jaoks. Tundub sobivat, ja ilmselt toob siia kenale matkarajale varsti uusi geopeitureid.

Kena jalutuskäik.Aitäh!

Tänud aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Täitsa kena rada. Aitäh!

Pole vist ammu lumes mütanud - retk võttis ikka veidi võhmale. Ja meil läks kohapeal niigi kiirelt tänu tehtud eeltööle. Linnuteele sobivalt nägime vaatlustornis viite luike ja suurt parve sinikaelparte. Tänud toomast!

Arusaadav ja aare leitud.

leitud

Jalutuskäik viis leiuni. Kuigi meetrid saime küll rohkem kui peitja ette oli andnud. Tänud

Aitäh peitjale!
22.01.2023 sai tehtud korduvkülastus, et vaadata millal ma siia oma nime kirja olen pannud. Täpp sai pandud oma geopeitus algusaegadel ja see oli ikka väga kaugel õigest kohast. Nii ma siis seal tiirutasin vales kohas. Kui kopa ette viskas tiirutamine ja tagasi hakkasin kõmpima, siis jäi ka peidukas peagi silma.

Olin täiesti kindel, et Kaupol on see aare leitud, aga kae nalja, oli temalgi leidmata. Pikem jalutuskäik sobis nii ilusa ilmaga sõidupäeva suurepäraselt ja vantsisime aardeni. Tagasitee oli piisavalt pikk, et endale Saksamaale sõidu piletid ära osta.

Seda aaret olen 5 aasta jooksul mitmeid kordi vaadanud, kunagi pole sobiv hetk olnud. Täna aga oli soov teha mõned peatused Tallinna sõites, aga ühtegi aaret pole maantee läheduses. Sai siis see võetud. Tagant järele väga hea valik. Isu sai täis jalutatud ja aare leitud.

Kuus kuud tagasi oli asi jääkastis. Vahepealse ajaga on ta jõudnud kenasti välja sulada ning ka korraliku hoolduse läbinud. Aitäh!

Fätiga suites pääses siia mööda matkarada ligi küll. Jalgsi tulles oleks pidanud korralikud kummikud jalas olema, sest ületada tuli vähemalt üks suuremat sorti uputus. Õnneks oli uputus täpselt nii madal, et vees käisid vaid vändad ja jalatallad .. Aardest kaugemale mööda rada samas väga enam ei saanud, seal oli korralik uputus :)

Aardega kõik korras, nimi sai lausa värskelt pandud tühja logiraamatusse. Hooldust ei vaja.

Tänud!

Natuke vaese sugulase moega on see matkarada siin kui arvestada, milliseid metsakaid me tavapäraselt oleme RMK teede & aladena harjunud nägema. Samas vaatetorn oli ka siin asine ning pikniku sai pidada katusealuse laua taga ka sama hästi kui mujal :). Aarde logisime ära aga raamat vajaks kuivatuskiirabi ning ideaalis võiks kogu kombo seal peti vastu vahetada, siis ei pääse vesi sisse uuesti pahandust tegema. Aarde eest peitjale aitäh, geokaardi leitud aarete skaala sai nüüd mõnusalt lihtsa täienduse :).

Kui päeva põhiprogrammiks plaanitud Alam-Pedja piirkond oli külastatud ja päike säras kõrgel taevas, siis polnud veel isu kodu poole sõitma hakata. Otsustasimegi siis ka Linnutee matkaraja üle vaadata. Tegelikult palju ei puudunud, et Google Maps oleks meie mõttele kriipsu peale tõmmanud, sest see nutitark arvas, et peaks sõitma läbi Tartu kesklinna ja teekonna pikkuseks umbes 40 kilomeetrit. Kuigi oma mõistusega kaarti vaadates tundus, et peaks ikka kümnekonna kilomeetriga kohale jõudma. Otsustasime siis seda juhendajat ignoreerida ja polnudki teel ühtegi takistust. Nii me Linnutee parklasse lihtsa vaevaga jõudsime. Kuna kirjeldus lubas teekonnale ka piknikukohti, siis haarasime kaasa ka lõunasöögi, et rajal üks mõnus istumine teha. Pean ausalt tunnistama, et see matkarada mulle erilist elamust ei pakkunud. Ei tea, kas süüdi aastaaeg, kus lehtpuuvõsa kõik hall ja tee kõrval näha olev murdunud puuderägastik üsna ilmetu. Lubatud vaatetorn ja piknikukohad olid olemas ja peale mõningast astumist leidsime ka vihjes märgitud koha ning aardekarbi. Aarde seisukord kehvake ja kahjuks puudusid meil ka vahendid tema tervise parandamiseks. Tagasiteel nägime ka esimest kevadist kirjut liblikat, seega kokkuvõttes ikka hea emotsioon. Aitäh jalutama kutsumast!

Leitud

Läbisin umbes 7,4km pikkuse ringi, oli see nüüd matka- või õpperada, ei saanud lõpuks ise ka aru. Enne aaret saatis mind leevikeste paar oksale lennates. Aare ise tuli kolmandast kohast välja, kust vaatasin. Kauguse täpsus otsimisel oli 10m, kuna kasutasin c:geo kompassi.

Maa-ameti kaardirakendus aitas punkti paika. Rajal oli nii kena, et esmalt läks meelest logida ja pidin tagasi tulema. Väga kena ring on praegu - kuiv, läbitav jala ja rattaga.Tänud peitjale.

Siin on käidud ikka mitu korda, iga kord on erinev ikaldus olnud, küll suurvesi, küll kalastajad, küll aarde puudumine. Seekord ilusa varasügisega klappis kõik hästi. Rajal jalutajaid omajagu, loodetavasti saadakse maaomanikuga ka oktoobrist edasi ikka kokkuleppele. Aitäh.

Karl oli välja vaadanud koha kus võiks aare olla. Auto jätsime parklasse ja võtsime väikesele jalutuskäigule arbuusilõigud kaasa. Üsna pea jõudsime märja kohani, siis sillani ja lõpuks ka aardeni. Vaatasime valedest kohtadest ja siis vihjele vastavast paigast tõmbasin aarde välja. Karpi oli jälle kogunenud natukene vett, selle kallasime välja ja nänni kuivatasime veidi päikese käes.

Kätte jõudnud lõpuks suvi ja boonuseks ilusatele ilmadele ootasid meid ees kolm ühist vaba päeva. Suund sai võetud Tartule.

Minu jaoks päeva esimene - Linnutee matkarada. Olin miskipärast seda aaret senimaani vältinud. Eks esimese hooga ei pannud täit pilti kokku kus see aare seal raja peal asuda võiks. Nüüd kui pool rada kinni, võtsin mõistatuse uuesti ette ja kõik tundus loogiline. Piirkond paigas ja võis matka ette võtta.

Pikk sirge sillani oli ilusasti RMK poolt ära niidetud. Natukene ennem silda ootas ees aga väga mudane takistus. Saime aru, et olime valinud väga valed jalavarjud. Hõõrusime takistuse järel muda maha ja astusime sillale. Edasi mööda jõe kallast aarde poole oli oluliselt mõnusam jalutus. Nulli ümbrusesse jõudes asusime otsima. Sai kõrvenõgestega võitlust peetud ja tundmatuid veeloomi vette ehmatatud. Korra astusin kogemata nende katusesse väikese augu. Pärast väga paljude valede kohtade läbi käimist jõudis Maire õigesse kohta ja kutsus ka mind logima. Konteineris oli vesi sees. Valasime selle välja. Paistab, et konteiner ei hoia enam niiskust väljas. Logiraamat õnneks kuiv. Matk oli meeldiv. Aitäh jalutama kutsumast!

Armas õde on üle kaheksa kuu Hollandist Eestis külas, tegime mõnusa koduligidase jalutuskäigu. Olen siin rajal varemgi käinud, kuid siis ei jäänud aare silma. Täna lähenesime teiselt poolt, Tallinna-Tartu mnt poolt ja saime mõnusa jalutuse kuni värske eratee sildini vahetult enne vaatetorni. Aitäh! Ilus koht

Leitud,tänan!

Tänan aarde eest!

 3 

Oli viimane aeg see aare ära logida. Parkla oli autosid täis ja läksime ka meie rajale jalutama. Tee oli veidi porine, kuid selleks olid kummikud jalas ja sai mõnusat kevadilma nautida. Mitmes kohas nägime luigepaare. Lõkkekohas tegi suurem seltskond lõket ja pidas lõunat. Veidi maad edasi nägime vee ääres üht julget musta loomakest ka söömingut pidamas. Ei teagi täpselt, kes ta oli, kõige rohkem meenutas minki. Igatahes oli ta nii ametis söömisega, et ei teinud mööduvatest inimestest väljagi. Jätkasime oma jalutuskäiku ja peagi jõudsimegi aarde peidukohta. Väike samm rajalt kõrvale ja oligi konteiner näpus. Aardesse oli kogunenud vett, kuid logiraamat oli tänu minigripile kuiv ja panime oma nime kirja. Lapsed olid suurest kõndimisest juba väsinud ja hakkasime nüüd tasapisi tagasi minema. Tegime peatusi istumiskohtades ja käisime ka tornis ümbrust vaatlemas. Möödaminnes sai ka väike kimp pajutududega oksi kogutud. Väga mõnus jalutuskäik oli. Täname!

 2 

Tänase päeva pikim matkamine. Tegin kohe kordi suurema ringi kui aarde leidmiseks vaja. Aarde muidugi leidsin, logisin kõigepealt. Edasi vaatasin üle ka kaugemad lõkkekohad ja siis mööda rattarada tagasi, kus samuti jäi teele huvitavaid kohti kuhu enne pole sattunud. Kella ei vaadanud, kilomeetreid ei mõõtnud, lihtsalt oli mõnus rahulik astumine tänases talvepäevas. Aitäh!

8497.

Leitud

Leitud

Alustasime oma uut Tartu tuuri selle aardega. Ilm on ilus, rada hea. Esimest korda Ilmatsalus. Tänud kohta näitamast.

 1 

Eelmisel korral siin jalutades aaret polnud. Nüüd oli üpris lihtne leid. Aitäh!

Selle matkaraja algusesse jõudes tuli päike välja ja ilm läks ilusaks. Sedasi ju täitsa mõnus astuda, tänud.

Jalutasime õhtusel rajal, nägime-kuulsime 41 linnuliiki ja lõpuks leidsime aarde ka. Aitäh!

See rada on meil vana tuttav. Tore oli jalutuskäiku aardeleiuga põnevamaks teha. Jätsime pimedas helendava tähe, sest see tundub Linnuteele sobilik.

Tulin muidugi, kuidas muidu. Võtsin ratta ka kaasa, et talle kaunist loodust näidata. Isegi peatusime mitu korda, et rohkem ja paremini näha. Aare asus täpselt seal, kuhu ma ta arvutanud olin. Linnuhääli oli ümbrus täis. Tervitused peitjatele ja tänud taastajale!

Ilm oli nii ilus, et ma ei suutnud lihtsalt toas olla. Kuna Tartu linn on põhimõtteliselt nüüd tühi, siis vaatasin üle lähimad rattasõidu kaugusel olevad aarded. See oli ka ainus valik peale Porijõgede, mis veel ehk natuke vee all on, ning seega saigi siia sõidetud. Õnneks palju inimesi ei olnud ning sai rahulikult logida. Leid tuli täpselt eelmisel korral otsitud, kus siis tühjast, kohast. Nii mõnus oli sillal jalgu kõigutada ja linnulaulu kuulata. Aitäh!

Esialgu proovisime Ilmatsalu-poolsest otsast läheneda, aga parkla oli jubedalt autosid täis ja üldse ei kiskunud nende sekka, nii et otsustasime võimalikku üleujutust trotsides teisest otsast läheneda. Algus oli nii ilus ja kuiv, et ei tahtnud uskudagi, et see muutuma peaks, kuni vahetult enne jõge laius kena veteväli. Võttis korraks kõhklema, aga kuna pärast niikuinii otse koju pidime suunduma, siis sumasime lihtsalt veest läbi. Otsisime kiiresti aarde üles, tagasiteel uuesti kiire jahutus ning siis juba koju sokke pesema. Tänud peitjale!

Vist nüüdseks juba paar aastat tagasi sai siin matkatud (või oli see tõesti eelmine aasta?), kuid aare oli selleks ajaks teadmata suunas lahkunud. Õhtune päike agagi meid enam toas hoida ei suutnud ja seega seadsime sammud lootusrikkalt uuesti linnuteele. Aare oli täpselt seal, kus eelmisel korralgi kahtlustasime tema asukohta. Rada oli kena, hakkab juba roheliseks kiskuma, samas aeg oli etem kui eelmisel korral - eelmisel korral saime sellise parmude karja omale kallale, et ainus pääsetee oli eest ära jooksmine. Rahvast oli rohkem, kui lootsime, kuid samas ruumioli kõigile, et 2+2 oli kerge järgida. Aitäh, väga tore rada, kuhu tasub niisamagi minna!

Väike õhtune jalutuskäik. Rada oli kuiv ja jalutajaid jätkus. Linnulaulu oli ka kuulda. Aitäh!

 1 

Kui hommikul märkasin, et see aare on taastatud, sai kohe plaani võetud tänane jalutussiht just siia. Kohapeal lugesime parklas kokku 7 autot ja leidsime ka tuttava punase sildi, mis soovitas parem koju minna. Tundus siiski, et 7 seltskonda kogu matkaraja peale ei tohiks veel väga kuklasse hingamiseks minna. Seega jalutasime siiski aardeni. Selgus, et enamus inimesi jalutas ainult vaatetornini, sealt edasi liikusime peaaegu üksinduses. Aitäh peitmast ja taastamast! Noorgeopeiturid panid kohe pihta kogu nänni, mis aardesse vahetuseks sätitud, seega panime asemele miskid kummist loomad.

Kuna noorgeopeituritest nooremad nõudsid, et peame sillani minema, siis seda ka tegime. Pärast aarde juurest edasi minemist muutus rada veidi niiskemaks, aga oli siiski kenasti läbitav. Pärast silda oli luht siiski päris märg, üleujutatud ja minu jaoks läbimatu - nii umbes 50m jagu eemalt küll paistis üks seltskond, seega läbitamatut teed polnud ilmselt väga palju. Siiski aarde otsimiseks hetkel soovitan läheneda matkaraja nullipoolsest otsast.

Pärast auto uuesti teepeale punnimist [1] ei jätnud jonni ja tulin ikkagi siia ka, kuigi väljas oli juba pime. Asukoha olin juba varem abivahendiga [2] üles leidnud seega valisin lähenemiseks hoopis teise tee. Esimese raksuga üritasin aaret leida kellegi kodust, vabandasin viisakalt ja sulgesin ukse. Teisest kohast tuli ka aare välja.

http://www.geopeitus.ee/aare/2936#438715

https://gp.sookoll.ee

Mingi osa matkarajast raksus ja nagises kahtlaselt lume all. Või kõndimime hoopis jõe peal? Vahet ei ole, see ilm on eepiline

Väga tore matkarada. Peale torni on kindlasti huvitav suurvee ajal. Praegu oli teekond enamuses jääs ja jää jõega ühes. Kõndisime sillani, mis üle jõe läheb. Sealne lõkkekoht oli üleni vees-jääs. Aitäh vahva aarde eest vahval matkarajal!

Sündmusel selgus, et otse ei ole mõtet peale päikeseloojangut trügida. Läksin siis ringiga ja tegin mõnusa õhtuse jalutuskäigu, meenutasin toredat õhtut Aparaadis ja nautisin vaikust. Tänan peitjat!

Leitud :)

 1 

Leiud teel Tartusse Tartu linna eakaid vääristavale "Kolmanda Nooruse Päevale", mis homme toimub. Siinne linnutee jäi ka viimaseks aardeks enne Tartut, sest õhtune vein ootas joomist. Sestap ei teinud ka tervet vahvat ringi ära, vaid piirdusime edasi-tagasi soolikaga.
Parkla oli ehitusmaterjalist-kruusast üsna ahtake, aga parkimiskoha pärast konkureerima ka ei pidanud, olime enne tööpäeva lõppu ainsad. Päike paistis, ilm soe, tuulekenegi puhus, vaated olid vahvad - eriti üle niidetud muruga künka paistev korsten. Meenus, et olin siin ju ka 2009. aastal Linnutee aaret otsimas käinud. Ei tea, mis sel eelmisel siis häda oli, et ei kestnud. Kusjuures ei välista, et see siiski alles on nullis või lähistel.
Jalutasime mitmest päevinäinud piknikukohast mööda. Mõnes võib lõket teha, mõnes mitte. Vaatetorn on õnneks väga heas korras ja pikendab silmavaadet. Ühel pool veesilm, teisel pool mudajärv. Aardeleid tuli täpsel kaugusel hõlpsalt. Kahju, et rattaid polnud, oleks tiiru ära teinud, nüüd naaseme tuldud teed. Igav.
Aitäh siia tgaasi kutsumast! Aare korras, ei võtt, ei jätt.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1011806987

Meeldiv algus

Golfimuru ja korstna kompositsioon

Veesilm

Mudajärv

Basseinide vahel looklevat teed on muidugi natuke palju matkarajaks nimetada, aga tundub, et inimestele see meeldib ja rahvast seal liigub. Ilm oli ilus ja miks mitte tunnike looduses viibida. Aardest rabasime kaasa ränduri.

See sai jäetud Tartu geotuuri viimaseks. Tartu poolt tulles sain tänu teetöödele 2 foori taga istutud kuid lõpuks jõudsin ikkagi geoparklasse välja. Täitsa mõnus jalutamine oli, ainult et matkaraja kaart ja selle tähistusmärgid olid veidi arusaamatud kohati. Kui kaardi kohaselt oli matkaraja pikkuseks u 3,5 km, siis tegelikult see selliseks küll ei osutunud, kui kogu ringi ära tegin. Ja ega loogika põhjal nii olla saakski, kui juba aardeni oli linnulennult 1,8 km. Samuti olid raja äärest puudu mitmed puhkekohad, mis minu GPS-i kaardi kohaselt seal olema oleksid pidanud. Kokkuvõttes oli aga jalutuskäik igati tore. Aitähhid!

Hoolimata eilsest vihmast ( mille pärast eile minemata jätsime) oli kogu rada ilusti läbitav. Vihjatud kohas oli õige puu täitsa olemas. Tänud peitjale. Keskmise lonkimisega läks ringile natuke alla 2 tunni.

Matk tiikide ääres oli tuttavlik; meetreid saime natuke vähem, aga õnneks õige koha peal aitas georada. Aitäh!

 1 

Auto jätsime nimetatud parklasse ja hakkasime jalgu treenima. No tiibu pole meile lihtsalt veel kasvanud, kuigi vahest oleks hirmsasti vaja. Pardid, pardid ja veelkord pardid, muid linde ei õnnestunud näha. Rajal oli ka teisi linnuvaatleijaid, nende vaatlusvarustus pani kohati kadedusest õhkama, aga no kõike maailma varandust ka ei jõua endale hankida. Kui parmud juba liiga aktiivselt tüütama hakkasid oligi aeg neile selg keerata, logi kirja panna ja tagasi jalutada. Tänud!

Mõnus jalutuskäik suveõhtus betulani ja tagasi. Kuna tornis tegid noored romantikat, siis torni ronima ei hakanud. Tagasiteel õnnestus isegi mõnda lindu näha. Aardesse jäid rändur ja geomünt. Aitäh peitjale.

Auto viisin parem heaga vallavalitsuse juurde, sest nullis vehkis kollane kopp suure asfaldipuruhunniku otsas. Tiibade kasvatamist olen harjutanud aastakümneid, aga väga hästi see trikk mul ikka veel välja ei tule. Ka seekord pidin lihtsureliku kombel mööda rada astuma. Ega eriti pole põhjust kaevata tegelikult, sest linnu tasemelt looduse ilu vaatlemiseks on tiikide vahele paraja koha peale torn püstitatud. Ja isegi kui julgust väheks jääb, et sealt lendu tõusta, siis väike sörk hämarduvas suveõhtus keset rohelust on ju ka päris mõnus. Aitäh.

 5 

Olin endale pannud kindla kellaajalise eesmärgi, millal kõige hiljem nullis olla, et veel jõuaks, aga jäin siiski 4 minutit hiljaks. Null ise on hõivatud, seal lösutab paras kuhi freesitud asfalti ja muid tee-ehituse ülejääke, nii et auto parkimise jaoks ruumi ei ole. Aga kuna hilinemine oli väike ja vihma ka ei antud, siis tundus asi teostatav. Ei ole see luha lokkav rammusus minu stiihia, siinsed lõhnad ja vaated suunavad pigem kätt kabuuri - ei, hooldusvajaduse - suunas. Noh, kui võrdlusmaterjaliks on ETV klassika Artur Rinne ja Suveniiri kontserdist siinsamas Ilmatsalu pargis, on kontrast - olemas. Aga ega midagi, panin kiire käigu sisse, matkasin karbini, leidsin selle kähku, rabasin ränduri kaasa ja tagasi. Kell andis märku alles paarsada meetrit enne autot - järelikult kõik sobis.

Peitjale tänu tagasi kutsumast, eelmine jalutuskäik eelmise aardeni on siiani meeles, ehk siis nüüd see ka.

Tegime väikese rattaringi ja käisime ka aarde juures ära. Tartu poolt lähenedes on ka muidu normaalsed maanteed matkaradadeks muudetud ja ümbersõiduga oleks õigest teeotsast peaaegu mööda põrutanud. Matkarajal oli mitmeid kodanikke küll koerte, kaamerate, laste jms-ga, igatahes rohkem, kui ma varasematel käikudel näinud olen. Kuigi ma tõsiselt soovitan kõigil see rada ka lõpuni läbi sõita/jalutada, pöörasime meie tagasi, sest a) kergelt hakkas pimedaks minema ja b) meile väga ei meeldi Tln-Trt maantee ääres rattasõit, kuna enamikel autojuhtidel puudub igasugune arusaam sellest, kuidas ratturist viisakalt mööduda.

Ma juba seitse aastat olen plaaninud siia matkarajale tulla, nüüd siis leidus põhjus plaan teoks teha. Ühendasime seekord lõunasöögi, matka ja geopeituse.

Tiikide osa nägi üsna nukker välja. Huvitav, kas seal üldse kalu on veel. Metsarada oli tunduvalt mõnusam. Kunagi peab tulema mõistlikuma ilmaga ja kaameraga terve ringi ära tegema, siis teen pilte ka. Seekord oli vaja lubatud rändur ära tuua.

Tänud peitjatele teeotsa kätte juhatamast. Teinekord tagasi, kõike ei jõudnud ära vaadata :)

Kalatiigid tunduvad unarusse jäetuna, kuigi vaatetornil on püügikeelu plakat. Minnes kõssitas Tiia ühe rästiku tee pealt ära. Meetrid pidasid paika. Aitäh.

Õhtu, mõtlen, et hakkan raamatut lugema, aga ei, Anna pakub, et läheme hoopis väiksele retkele. Mis seal ikka, kohale sõitsime otse, teeremondifoori taga ootama ei pidanud pikalt (ca 30 sekundit näitas kell). Jalutasime mööda rada, käisime vaatasime torni otsas ringi ja igaks petteks käisime ka arhiveeritud aarde juures. Kusjuures teepeal jõudsime arutada, et sooviti ju pilte, aga seni polnud neid keegi lisanud. Lõpus Anna lihtsalt sirutas käe ja võttis karbi, milles logiraamat. Tänud!

 1 

Kolmapäeva õhtul i-le täpiks üks väike mõnus jalutuskäik kalatiikide vahel koos aardeleiuga. Tänud!

Tornist

Aarde kõrval, sügiseks on valmis ;)

Lähenesin teiselt poolt, leidsin ikkagi.

Sääsed söödetud ja aare leitud.Tänud!

Kuna olen siin kaks aastat tagasi käinud tänaseks suletud Linnutee aaret otsimas, oli mul üsna selge ettekujutus, kus aare olema peaks. Aga sain hoopiski veel umbes kilomeetri jagu kena hommikut nautida :)
Tänud aarde ja kauni linnulaulurohke hommikuse jalutuskäigu eest!

Ilus koht. Tänud!

 4 

Olin just endale värske gpx-faili tekitanud, arvuti sulgenud ja end äsja alanud puhkuse ootuses pikutama ja mõnulema seadnud. Viie minuti pärast astus uksest sisse kaaslane ja küsis, et kas lähme Linnuteele aaret otsima. Alguses ei saanud midagi aru, sest minu teadmist mööda sai Linnutee aare ju arhiveeritud ja pealegi oli see mul juba leitud. Kui selgus, et tegemist on hoopis uue asjaga, läks kiireks. Tegelikult oli küll enne vaja veel poes matkavarustust täiendamas käia ja teeremondi tõttu tuli nulli sõita ringiga, nii et kohale jõudsime oma arust viisaka viivitusega. Parklas seisis juba üks auto ees ja muidugi hakkasime kohe arvama, et sealt see FTF läheb. Seadsime end teele ja üritasime välja mõelda, kellel kohalikest kiirreageerijatest nii väike laps olla võiks, kes turvatooli kasutab. Mõtlesime välja ka :) Tee peal aga ühtegi autoomanikku vastu ei tulnud ja lõkkekohas seisis üksik jalgratas. Tekkis juba natuke kummaline tunne. Aarde leidsime tänu vihjele kiiresti, kaugus oli täpne, karp paistis servapidi ja georadagi oli juba tekkinud. See muidugi kinnitas veel arvamust, et siin on enne meid juba käidud. Suur oli üllatus, kui puhas logiraamat vastu vaatas. Üle hulga aja sai jälle FTF kell 20:40 kirja. Mõnus õhtune jalutuskäik oli. Mulle see rada meeldib ja plaanisin isegi siia midagi tekitada, aga no see oleks olnud pika jalutuskäigu multi, nagu mulle teha meeldib, nii et otsijatel vist vedas :) Aitäh peitjatele!

 4 

Kui admin aarde avaldas, olin parasjagu trennis. Koju jõudes tuli esmalt energiavarud taastada ja puhkuse algust tähistada korraliku kausitäie maasikate ja vahukoorega. Alles siis tekkis hetk, et arvutisse kiigata ja avastada uus aare nii tuttavas kohas. Pilk kellale andis aimduse, et me ei pruugi esimesed olla, kuid proovida ikka tasub. Fabiale hääled sisse ja suund Ilmatsallu. Teel aardeni kuulsime ööbikut ja kägu ning kohtasime vanaprouat jalutavat koera. Aarde leidmine käis kiirelt, teistena nimed kirja kl 22.15. Aardest midagi ei võtnud, kuid panin sinna sealtsamast teerajalt leitud mündi. Tagasiteel nägin jõel parti poegadega ning ilmutust. Ei tea kust sõitis läbi tugevneva vihma meile vastu mingil imelikul riistapuul Tähesõdade müstiline tegelane - vähemalt nii mulle tundus esmalt. Lähemal vaatlusel oli tegu siiski meesinimesega. Kokkuvõtvalt oli vahva õhtune matk ning minu 400. aare. Täname.