Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 4.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanad rajad on ühed toredad asjad. Tavaliselt neid tähele ei pane, aga kui korra märkad, siis võib sealt nii mõndagi põnevat leida. Selle raja otsa peale juhatas meid – küll kaudselt ja ilmselt ise seda teadmata – karinten. Pidasime raja otsas kinni – ongi asfalt. Lähed tiba edasi, katsud jalaga – ongi munakivid. Täitsa vana tee kohe, ja jälle nii, et kimad muudkui kõrvalt mööda ega pane sugugi tähele. Mingid hobused kasutavad seda praegu regulaarselt, rada on sees ja värsket lastakse peale. Täitsa põnev oli seal jalutada – minge vaadake ka!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
tiimitöö (4), puugid (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC793HA
Logiteadete statistika:
104 (85,2%)
18
5
1
1
0
0
Kokku: 129
Vaatasin olud üle. Plaanisin tagasiteel proovida, aga vihma hakkas ladistama. Jääb järgmiseks korraks.
See kuulub nende aarete hulka, mis jääb küll üsna tihti "teele" aga kuna maastik pole kaks ja ilmselt ei saa ka kahe minutiga logitud ja asub just sellisel kaugusel, et pole ei kaugel ega lähedal kodule ja... tavaliselt minnes pole aega ja tulles on väsimus siis nii see muudkui jääb ja jääb ja jääb.
Tulin tänagi siia kuidagi vastu tahtmist. Midagi oli nagu vaja logida aga selle nimel väga pingutada polnud tahtmist. Muru oli märg ja muidu oli jahe ja veest paistsid krokodillid vastu ja noh, nii see siis jälle siia jäi. Leidsin lohutuseks mõned vaarikad põske pistmiseks ja liikusime ühe hulka lihtsama aarde poole.
Eks teinekord siis...
Leidsime, aga järgmine kord tuleme pikade inimestega tagasi.
Kiire leid, aga logimata, kuna vaja ca 5m redelit.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Viisin oma tuttuue sõbra jalutama, mõtlesin, et teen tal papud märjaks ja login lõpuks selle aarde ka ära. Aga läks teisiti... Panin kummikud jalga, võtsin oma uue sõbra kaenlasse ja vantsisin kohale. Sikutasin sõbra pikaks ja hakkasin teda kohale sättima... no ei õnnestu õigesse asendisse teda panna, et karbini ka ulatuda. Sätin ja sätin, aga ta eriti mulle kuuletuda ei tahtnud ning millegipärast oli ka väga raskeks muutunud. Lõpuks loobusin ja otsustasin ta sealt ojast välja sikutada. Nüüd ma alles sain aru, miks ta nii raske oli, see raibe oli ennast vett täis imenud nagu käsn ning algsele 16kg-e oli lisandunud veel mitu kilo juurde. Oli kus ma sain vaeva näha ja punnitada, et teda sealt kätte saada, sinna vedelema jätta ka ei raatsinud :D Selline tunne oli, et käed kukuvad kohe otsast ära. Lõpuks ikka õnnestus, aga autoni tagasiteel puhkasin vähemalt 10 korda. Korralik mitteleid päeva lõpetuseks. Tänan seikluse eest.
Avastasin täiesti ootamatult Tallinnast välja sõites, et igal pool mujal on talv, millega ma polnud üldse arvestanud. Seega vaatasin seda lumevälja aardeni ning mõtlesin tagasi tulla siis kui rada ka näha on.
Kuigi selle aarde raskustase ja logid ei andnud eriti lootust, läksime siiski kohapeale vaatama. Vesi vulises ja natuke oli ka jääd. Teoreetiliselt oleksin aarde vast kättegi saanud, aga tagasi panemiseks küll võimalusi ei näinud. Seega jätsin pigem rahule ning kalkuleerisin, millised võiksid olla vajalikud abivahendid, millega selleni pääseb. Vist peaksid olemas olema. Ehk teinekord tagasi.
Mulle meeldivad sellised aarded, kus logi saan kirja peitja poolt pakutavate vahenditega, et ise tulen kohale 2 kätt taskus. Seda nii mõistatuse kui kõrge maastiku puhul.
Kui arvestada siinset pakkumist Audi armatuurlaua näol metsa all, siis oli see igavesti sitt pakkumine...
Karpi küll nägime kuid looduslikud olud ja varustuse puudus ei lasknud meil selleni küündida.
Kuigi Laur ja Maris arvasid, et ega me seda kätte ei saa, otsustasime, et läheme ikka vaatame üle. No ei saanud jah aga veetsime maailma kõige lõbusama pooltunni üritades. :D
Sellega läks kehvemini kui teise osaga. Igatahes asi teada ja mõistlikumal ajal tagasi :)
Tegelikult nägime, aga vihmane ilm ja teadmata veetase sundisid otsustama, et suvel on ehk parem aeg. Tänud.
Jalutasime raja ilusti läbi.Nullis me isegi ei püüdnud mingeid lahedusi leida.Kindel otsus jääb paremaid aegu ootama.
Käisime vaatamas ja ei üritanudki nulli jõuda. Olin lihtsalt nii heauskne et kõik abivahendid selle aarde logimiseks jätsin lihtsalt koju. Äkki millalgi siis kui soojem on? Ei tea, aga eks näis. Tänud peitjale.
Miki logi lugedes, tundus, et peaks kaema minema. Vaatasin ühelt poolt ja vaatasin teiselt poolt ja mõtlesin, et võiks ikka proovida. Ajasin püksid maha ja sukeldusin… ilma asjata tegin ennast märjaks, kui ma kahe meetrine oleksin, siis võib-olla oleksin ulatunud… Aga tänud õrritamast ikkagi. :)
Tekkis kahtlus, et kas ikka õigetel koordinaatidel olen, sest sellises kohas peaks peitjaist jäljed jääma. Neid aga polnud, aaret kah minu jaoks ei olnud ja takkapihta ei saanud ka vihjest aru. Eks aeg anna arutust.
Kõigepealt loogikast... Kui on Rada I siis on ju ka järelikult Rada II, järelikult ei ole ju mõtet tormata...? Aga kuna ma tulin täna suurest linnast ja mööda Eestimaa rada nr 1 ning see Vana rada I oli praktiliselt minu raja kõrval ja siis ei saanud ma ju mitte kuidagi uudishimule vastu panna. Keerasin kõrvale ja läksin vaatama, mis hullul maastikul peitja siis nüüd möllanud on!? No oli jah... no kas ta nüüd palju hullem oli, kui minu tänane Jänku-onu kodu... :) aga lugesin vihjet ja tulin ära. Peitjale tänud näitamast, tõesti on vägev rada! Aga ega ma seda nii ei jäta, no kuule....