Seli järv

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Uus tops on eelmisest 7m eemal, aga kuna peidukohti on vähe, ei muutnud koordinaate, vahetasin vihje. Tartu maantee poolt lähenedes on pool kilomeetrit enne aaret rada viletsas seisus. Ettevaatust- turritavad naelapead!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Murakad on varsti valmis, siis lähen vaatan üle.

Tänasel ilusal laupäeval otsustasime matka siia Seli järve äärde ette võtta. Loomulikult polnud me ainsaid, rahvast oli liikumas palju. Kes jalutas niisama, kes korjas jõhvikaid, kes seeni. Me korjasime oma jalutuskäigu vältel üles selle aarde, aitäh!

Tänud peitjatele!
Päris suur osa laudteest on juba uuendatud ja lust oli seal kõmpida.
Millegipärast arvasin RMK onni olevat peidukohaks ja päris mitu tiiru tegin ümber selle kuni lõpuks telefoni kontrollima hakkasin. Edasi oli juba lihtne leid.

Täpselt selline retk, mida mul värskelt Saksamaalt tulles nii väga vaja oli. Õndsas üksinduses keset raba. Kuulasin erinevaid looduse hääli, imetlesin kõike enda ümber, sõin marju ja vaikselt kulgesin aarde juurde. Peale kiiret logimist lasin kahes kohas näkki ja siis läksin tagasi parklasse. Aitäh nii mõnusasse kohta aarde peitmise eest!

Leitud, logitud,tänan

Peale Oti SBK lõppu seadsime sammud sellele matkarajale.. no nii lõdvestuse mõttes. Rada ise oli täitsa mõnus, alles järve läheduses algas vanem laudtee osa, kus tuli jalge ette ka vaadata. Kogu teekond oli kenasti ketsiga läbitav ja mõnusalt rahulik.

Tänan peitmast.

Leitud, logitud, tänan!

Kulgesime mööda laudteed kohale. Uus värske laudtee on valminud aarde lähistel. Tänud aarde eest

Tutikas laudtee

Ei ole usaldusväärne

Tänud aarde eest!

Sood ja rabad mulle väga meeldivad. Huvitav on käia sellistes kohtades, kus laudteid pole ja saab omakeskis räätsadel seigelda. Vahel on muidugi tore ka mööda laudteed kõpsutada ja lihtsalt vaateid nautida. Siin oligi selline mõnus linnainimese matk, kuhu vist aastaringi võib lausa tossudega tulla. Enamus laudteest oli väga korralik ja heas korras. Enne aaret vaid üks osa oli selline kulunum ja katkine, kus vaja ka natuke tasakaaluharjutusi teha. Aardega oli kõik parimas korras. Täpselt tunniga oli matk tehtud ja olime auto juures tagasi ning premeerisime ennast väikese lõunaeinega.
Aitäh peitjatele, raba-aardeid pole kunagi liiga palju.

Tore oli matkarajale suundudes avastada, et lisaks matkale, saab ka mõne aardeleiu siit kirja! Inimesi oli rajal päris mitmeid, aga kuna leid oli kiire, siis ei jäänud kellelegi vahele ;) Tänud!

Tänan aarde eest!

Ilus raba! Laudtee oli ka viimase peal, sääski ei olnud, kõik oli hea.

Siin oli ilus. Sügis oma värvikirevuses ja mõnus soe ilm. Rappa jalutama läksime Kristaga kahekesi, Aive jäi parklasse autole seltsiks ning vaatas üle need vähesed, kes siia saabusid, sest olid valinud tänaseks jalutuskäiguks Selisoo rajad. Uus võrgutatud laudtee oli öise vihma järel mõnus astumiseks, ei pidanud piisavalt pingutama jala sättimisega vaid võis täiega nautida raba. Ümbrus üllatas mind paljude ilusate laugastega. Pole ammu nii palju veesilmi kohanud. Klõpsutasin mõned pildid ja jõudsimegi järveni. Siin on laudteel veel vanad lauad, aga natuke kummikuga libistamist ning paistiski see erkroheline otsitav. Tänud peitjatele!

Idaviru geotuuri esimene ööbimine oli Iisakus. Plaan oli päikesetõusuks rappa jõuda. Eelmisel õhtul olin käinud teisel pool raba logimas ning kuna seal oli ennast miski matkaauto öömajale seadnud, siis vaatasin kaardilt, et teiselt poolt saab ju väiksema jalavaeva ja seega ka ajakuluga. Nii saigi tehtud. Ilm tõotas aga tulla tusane ning kahjuks ilusat päikesetõusu ei näidanud. Vaid isegi paar tiba vihma ja pisut sookurgede laulu. Potsik oli aga omal kohal ning umbes poolteist tundi sai ikka rabas veedetud päeva alguseks. Tänud!

Kiire ja lihtne leid.

Laudtee oli pooles ulatuses võrgutatud. Inimesi vooris siia-sinna: kes tegi Instafotosid, kes pidas piknikku, osa matkas ja ujus. Murakad on valmimas, pohl ja jõhvikas õitsevad. Rada oli lausa nii mõnus, et Mikk läbis teekonna parkla - aare - parkla lausa kaks korda. Telefoni leidis ka üles! Aitäh!

Väga mõnus matk ja vesi järves oli pealmises kihis väga soe. Käisin natuke aega paljajalu võrguga laudteel, kuid panin jalanõud suhteliselt ruttu tagasi jalga. Imestasin veel, kuidas paar seltsilist suutis paljajalu seal kõndida. Aitäh peitjatele.

Proovisin ka kohe leiu järel kohapeal (minu jaoks) uue äpiga logida. Tekst õnnestus ära kirjutada, aga seda aimdust mul ei tekkinudki, kuidas see ära saata ja mingil hetkel katsetamise käigus oli kirjutis telefoniekraanilt lihtsalt kadunud. Vigade parandus nüüd siis vanakooli tehnikal.

Peab tunnistama et ma olin ka üks neist kes Pagaritelt vanakooli aardeid soovis. Ja kui avaldus, siis oli kindel plaan lähiajal otsima minna. No ja ei läinudki palju üle kahe aasta kui võib uhkelt teatada et "tehtud". Samas arvestades tempot paar aaret aastas on see hea saavutus :)

Igatahes sai ühte päeva peaaegu sügisesest lühikesest puhkusest (aga vägagi suvise ilmaga) ära kasutatud et Selisoo matkarada läbi käia. Viimasest korrast on laudtee olukord paremaks, aga järve olukord kehvemaks muutunud. Tegelikult on see kinnikasvamine vist looduslik protsess. Igatahes oli siin väga mõnus jalutada tööpäeva ennelõunal - ei ühtegi inimest kogu 8 km jooksul. Ja aare just see mida soovitud - metsas ja mitte liiga keeruline! suur tänu peitjatele!

Tegemist on mu lemmik matkarajaga! Seal on alati nii rahulik ja ilus ja vähe inimesi :) Kui logiraamatusse kuupäeva kirjutasin, siis mõtlesin, et oi, kui kena kuupäev 08.08.2018. Pärast kodus mõtlesin, et tegelikult vist on ikka aasta 2019 :)

Mnjaa, järv on tõesti heinamaaks muutunud. Kui tagasi auto juurde hakkasime minema, tulid mingid noored meile vastu, käterätikud õlal ja küsisid optimistlikult, kaugel järv veel on. Hiljem kuulsime neid hoopis pisemas järves hullavat, nii et ega see Seli järv isegi neile ujutav polnud. Kahju. Aga aarde eest tänud-

Ühelt poolt järve...

...teiselt poolt järve...

...aarde juurest

Eile oli sisuliselt parklas käinud, kui Selisoo aaret otsisin, aga tahtsin juba grillima saada. Hommikul kadus uni varakult ja startisin kell 7. Matk tegi naha soojaks, aga ujumis isu ei tekitanud, eriti veel Estonia kaevanduse lähedus ei kutsu siia ujuma.

Tulin, nägin ja logisin. Aitäh peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud!

 5 

Rattaga laudtee algusesse jõudes ei tekkinud miskipärast isegi mõtet, et võiks ratta maha jätta ja jalgsi edasi minna. Arvestades mu foobiat seal peal sõitmise vastu, siis väga kummaline. Paistab, et tõepoolest saab teatud kohtadest julgust juurde. Ja oi seda kiirust mis ma seal arendasin. GoPro kaamera oleks pidanud peas või lenksu küljes olema. Tagantjärgi ise ka ei usu, et seal vahepeal 30km/h lendasin. Mõnes kohas jättis süda paar lööki vahele kui puu täpselt laudtee kõrval oli. Mitu korda sain männilt kõrvakiilu või siis laksu vastu kätt ja jalgu. Uus laudtee oli meeldiv. Ka viimase vana jupi kohta polnud ühtegi halba sõna öelda. Tee peal kohtasin ka välismaalasi, kes lihtsalt pikutasid laudteel. Üllatus oli vastastikune. Ma sõitsin aardeni, panin nime kirja ja siis otsisin esimese ettejuhtuva ujumiskoha. Olin nii räpane juba, et isegi ükski putukas ei tahtnud minu peal maanduda. Esimese ujutava lauka juures hüppasin riietega vette. Pole kunagi nii teinud veel. Tundsin kuidas kõik rõvedus koorub minult ja riietelt maha. Väljaronimise järgselt nägin veel neid samasid väljamaalasi, kes olid üllatund, et ma seal ujumas käisin. Küürisin rabaveega veel riided nii puhtaks kui võimalik ja viskasin kuuma päikese kätte kuivama. Kõik mehelikkuse higiaroomid oli kadunud. Ise puhas, riided puhtad ja laugas arvatavasti reostunud. Kui see laugas järgmise aastaga kinni kasvab või hoopis happeks muutub, siis võtan süü oma peale. Kui riided olid kuivad, siis võis need uuesti selga panna. Aitäh ilusat piirkonda näitamast!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Tööpäevahommikuselt tühi rabatee, mmmmõnus!

Leitud

 1 

3949.

Kiirmatkake mööda mõnusat laudteed ilusal rabamaastikul topsini ja tagasi. Päris palju geomatkalisi oli rajal. Tänud.

Siin sai maiustamise paus tehtud, kulus ära küll. Tänud aarde eest!

Ka siin läks suhteliselt kiiresti, tänud.

Uus laudtee on veel valmimisel, aga küllap juba mõne kuu pärast saaks rattaga aardele väga mõnusa draivinni teha. Aitäh jalutuskäigu eest!

Leitud. Tänud peitjale

Leitud.

No see peitjate reklaam tuleb tunnistada ekslikuks, tegemist on hooajakaubaga ja seda ei saa sugugi mitte iga kord. Aga Triinu metsaservast kaugemale rappa ei trüginudki, ja kui ma logimisespitsjoonilt tagasi jõudsin, hakkas ämbrike just täis saama. Mustikaid siis. Muus osas oli rahvamatk, nagu eeldatud - kes tuli, kes läks, aga rahvast vooris. Koha eest aitüma ja mustikate eest ka!

Leitud.

Lähenesime sealt poolt, kus rada toekam. Ilus värviline loodus, tuul puhkus ja meri tormas.

Männipõõsas

Ilus matk ilusal talvepäeval. Teel Selisoo poole käiime Iisaku vaatetornis ja nägime jäist kaevanduse hingeõhku.

IIsaku vaatetorn

Teel matkarajale kohatud kaevanduse õhuauk

Tore kaarsild rajal

Jõudsime kohale juba täiesti pimedas, aga see lisas omamoodi võlu. Raba oli tõeliselt ilus ja mõnusalt vaikne. Väga tore jalutuskäik heas seltskonnas. Aitäh siia juhatamast!

 5 

Siia jõudsime juba päris öösel, kuid seda toredam. Täielik vaikus, tähed siravad pea kohal. Laudtee oli muidugi neetult libe ning kraad külma ainult võimendas selle ligase pinna ja libedust veelgi. Ehk siis vaikust lõhestas röögatus, kiire vandumine ja puidu ragin, kui tagumik laudteele maandus. Retk oli mõnus, aitäh!

Öösel näevad rabasaared välja sellised

 1 

Lähenesime mööda libedat laudteed raja lühemast küljest. Sealt poolt kõndides oli vaja alguses kummikuid. Raba on väga ilus, domineerisid punased ja kohati lausa oranžid toonid. Täname aarde eest! EVEJ

Mõnus jalutuskäik rabas. Laudtee oli küll libe, kuid saigi järgmine päev tunda jalalihaseid, mida ammu tundnud pole :) Mulle meeldis. Aitäh peitjatele.

Õige teeotsa üles leidmine oli paras väljakutse, aga kui sellega ühelpool siis edasi läks juba libedalt. Laudtee oli nimelt päris libe. Päris käna siiski ei käinud ja aardeni jõudsime ka üsna kiiresti. Aitäh peitjale.

 4 

Tänase päeva - kui aus olla, siis üldse viimase kolme päeva - ujumine/pesemine olla kuidagi unarusse jäänud. Ainult hambaid on aeg-ajalt puhastatud. Kuidas sellisena õhtusele suursündmusele sisse sadada. Ei hullu, järve ju lubati, lähme teeme ära.
Autost startides paistis päike, ilm soe, kõik ideaalne. Laudtee pidi ka olema, ei tihka kummikutki panna. Kui mõnikümmend meetrit astutud, oleks juba kahes kohas kummikut vaja läinud - olgu, paneme siis kummikud. Neid oligi vaja ainult seal, niidetud rohus. Edasi võinuks paljajalugi käia. Nii me terve tagasitee kuni metsani ka tegime.
Jalutasime aardeni, tegelikult isegi veidi mööda. Naasesime aardeni, leidsime ja otsustasime, et lähme vaatame katusealuse ja veesilma ka ikka ära. Sest aarde juures on tõesti näha - nagu kirjelduse lubatud - kuidas rabajärv lihtsalt kinni kasvab. Nüüd on kuivendukraav õnneks kinni pandud, vast avitab.
Pesemise eesmärgil ette võetud ujumine polnud üldse lihtne, sest järv oli väga madal. Ei tahtnud ju jalgadega põhjast saasta üles keerutada, muidu olen pärast veel mustem kui sisse minnes nagu rabalaugastes ennegi juhtunud :-) Sain lindude keskel oma ujumisprotseduurid siiski teostatud, lõpp hea, kõik hea.
Kokku jalutasime 3.7 km, millest tubli 1 km lõbu, mitte aarde leidmise pärast. Selle aasta viimane väliujumine on siis hetkel 23. septembril. Aga Männiku NAVY's, Muhumaa Pühadekares jm ju veel käimata B) Aare korras, täname rappa kutsujaid!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1006589341

Rabarada vonkleb

Laavu katab

Minu ujumiskoht

Kuna vihma sadas ladinal siis valisin käimiseks tervema laudteega matkaraja osa. Koht varasemast teada, siis oli veel torn alles. Aitäh!

Laudtee oli libedavõitu. Kuid mina olin see õnneseen, kes sai raja alguses põõsast, kellegi hää inimese poolt jäetud, geokepikese. Sellega oli küll mõnusalt turvaline ja matkast jäid vaid ilusad mälestused. Tänud peitjatele!

Matkamist alustades tervitasid meid raja ääres männiseened, ülejäänud kulgemise ajal rõõmustasid meid laudtee ääres mättail punapõsksed jõhvikad. Pärast külastasime ühte tuulutussurfi metsas, lähemal vaatlusel selgus, et paiskab välja suure kaarega veepritsmeid (nõnda tagatakse tegevkaevanduses pidev õhuvahetus). Tee ääres näitas oranzis pluuses tädike meile punase raamatu haruldast liiki. Punase kala fileelõikude sarnast, tugeva tarretise taolist, hea seenelõhnaga mittesöödavat seent nimega lehterüdik (tremiscus helvelloides). Raili tegi haruldusest lähemalt pilti ka. Tänud peitjale.

 1 

Siin oli mõnel meist tarvis mõne teise tasakaalutunnetusele ning figuurile mõelda ja auto aardest kaugemasse parklasse parkida. Muretsemine kandis vilja ja nüüd on vähemalt üks osa meist uisutamises hoopis osavam.
Kuigi otseselt ei sadanud, oli loodus mõnusasti märg ja katkised rajalauad kaetud kohati okaste ja lehtedega ning vahel olid pöörete kiiremaks läbimiseks lauad kaldesse sättunud, mistõttu saime oma tasakaalutunnetust, erinevaid spagaadieelseid väljaasteid ja hüppeid päris mitmetel kordadel (võib ka väita, et üsna ootamatult) proovile panna. Õnneks oli Geojumal meiega ja keegi ei pudenenud, kuigi palju sellest puudu ei jäänud vist kellelgi.
Teel oli mu pilk naelutatud laudteele, kuid kõrvalolevat jõhvikarohkust ei saanud tähelepanuta jätta. Samuti nagu murakalehtede puudumist. Mina tundsin rõõmu sellest, et kaela ei sadanud ja laukaid rohkesti oli. Samuti oli seltskond väga mõnus. Ühesõnaga läks see 5 km täitsa rõõmsalt ja ruttu. Aare oli olemas ja seekord sai logimise au omale Raili. Aitäh!

Lõpuks leidsime seenega tädi

Mõnus matkarada,tore aare.Aitäh siia kutsumast!

Teen logisid korda. Mõnus! Tänud peitjale!

 1 

Matkaraja algusesse jõudes meenus, et olen seal kunagi varem ka käinud - isegi ööbinud olen seal parklas korra. Rada oli superluks, rabas ikka mõnus - eriti muretu muidugi mööda laudteed. Ilm oli parasjagu kuum ning krantse sai hälvestes ja laugastes ujutada. Aitähhid, tore paik!

 1 

Mulle rabas meeldib.Tänan!

 1 

Väga mõnus matk oli.Murakaid me küll ei saanud aga tore oli ikkagi.Aitäh!

 4 

Peitjate juures manustatud murakamoos ajas hamba verele, no vaja ikka ise ka neid mammusid vaatama minna. Nii loobusime oma varasematest plaanidest ja põrutasime omadega Selisoole. Parkisime bussi matkaraja algusesse ja mööda viksi teed astusime looduse hääli kuulates kuni aare silma hakkas. Muidugi hakkasid silma ka murakad ja kui nad juba silma hakkasid siis jõudsid nad ka suhu. Nämm... Soost jõudsime välja siis kui päike puudelatvade taha tuttu läks. Ja meie läksime tuttu siinsamas parklas, ei hakanud meie endale uut pesapaika otsima( kuigi peitja poolt pakutud öömaja oli väga ahvatlev, oli meie jõuvarud tänaseks otsas), mis veel paremat tahta...linnud, puud päikse varjuks ja murulapp astumiseks...ainult sääsed võiks keegi kinni püüda, aga saladuskatte all võin õelda, et nad läksid ka mingi hetk tuttu,... enne kui meie ;).
Tänud peitjatele , täitsa mõnus matk oli!

kena kurviline tee

laukad ja nende peegeldused

puhka jalga kui väss peal

järv ise

viltu vajunud maailm

päike läks tuttu

minge metsa ;)

 2 

Jätsin ratta tühja parklasse ja jalutasin aardeni. Loojanguvärvides raba oli väga ilus. Tagasitulles tõkestas mu tee hiidämbliku poolt üle laudtee ehitatud võrk. Läksin viisakalt ringiga mööda. Lootsin, et kattega lõkkealuse juures on magamiseks piisavalt laiad pingid, aga ei olnud. Telkimiseks ka nagu sobivat murulappi polnud, maa oli kruusane. Panin lõpuks telgi kruusase muru peale püsti ja magasin öö ära, päris magamata ka ei saa ju olla. Aitäh!

 1 

Kui aare avaldumist märkasime olime Kiviõli juures ja plaan oli suunduda Toila poole. Tunnistan et arutasime kas reageerida või ei. Siiski otsustasiem FTF skoorima mitte tormata ja jätkata oma teed ja plaane, et küll järgmisel päeval jõuab külastada küll. Selgus et otsus oli õige - saime jätkata plaanide järgi ja olema teekonna üle rõõmsad ja FTF-le oleksime ikkagi hilinenud. Nüüd võtsime plaani siis ööbida, kell oli palju ja päike juba loojus. Parklas saime aru et ega me sellel kivipinnasel ikka telkida taha, seega asusime õhtul matkale, kuigi olime selle plaaninud järgmiseks hommikuks. Rada oli vaatamata hilisele ajale rahvast täis, noori vanu ja lausa lapsi, keppidega ja ilma, venelasi ja leedukaid. matkahuvilis ja joogaharjutajaid. Loomulikult oli ilus, kuigitaevas puudus eresininevärv valgete pilvekestega. Murakad oli peitjate poolt turvaliselt tallele viidud. Laudtee oli salakaval, sest üks ja sama koht niitis Piia kaks korda pikali (ja see polnud reha, vaid kumerusega rajalaud) Olime vist kolmas seltskond logima. Siit võtsime juba suuna Peipsi kaldala ööbima. Suur tänu peitjaid siia kutsumast

 3 

Õhtu oli juba hiline ja otsisin endale ööbimiskohta. Tundus hea mõte siinse matkaraja algusesse tulla. Proovisin läänepoolset otsa, kuid seal lubatud grillimiskohta polnud. Oli vaid üks väsinud laud. Seega pidin ikka ringi tegema ja Väike-Pungerja poolt tulema, tuttav koht. Veetsin mõnusa hilisõhtu ja öö ning hmmikul esimese asjana rajale virguma. Laukas sai silmnäo puhtaks ja jalutuskäik sobis hästi hommikuvõimlemiseks. Seda ma muidu ju ei tee. :) Rada tõesti viletsas korras ja ootab kapremonti. Vaatetorni siia enam ka ei tule. Aarde leidsin, see ikka suuruses mikro. Järgnes kohvi, grill ja üldse üks pikk hommik. Puhkus, aega ju on!

 13 

See aare tuli küll väga õigel ajal. Majas oli kolm igavlevat poissi, kellel kõik mängud mängitud, kohad käidud, toimetused tehtud, sigadused tehtud, põnevaid asju ei lubata... Õnneks ilmus aare ja läksime seda jahtima. Kustil ja Ruudil asi selge, aga Artur ei saanud küll aru, mis aare see on, kui kulda ja teemante ei leia :)

Ilm oli ilus, matk oli mõnus, poisid said tegevust...

Aitäh peitjatele :)

Ah jaa: FTF kell 12,05