Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Teekonnal Tallinnast Tartusse või vastupidi, jääb peaaegu poolele teele Anna kirik. Siin on koht, kus korraks autost välja tulla ja end sirutada :)
Müüri ei ole vaja puutuda!
Vanasti olnud praeguse Anna kiriku kohal kabel. Kabel olnud puust ja läinud ükskord põlema. Põlenud maani maha. Hulga aega hiljem eksinud üks väike pime tüdruk Anna metsa ära. Kõndinud mööda metsa ja otsinud koduteed. Või see nii kerge oligi ja veel temal, pimedal tütarlapsel. Annake väsis ja istus maha puhkama. Ise mõelnud, et küll teda otsima hakatakse. Istunud ja sõrmitsenud ajaviiteks rohus. Leidnud sealt vana kabeli risti. Hiljem ehitati kabeli kohale kirik ja seda kirikut hakati väikese Anna auks nimetama Anna kirikuks. RKM II 112, 209 (6)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
drive-in (3), vaatamisväärsus (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7AGB4
Logiteadete statistika:
210 (100,0%)
0
9
0
0
1
0
Kokku: 220
Järgmine katse: Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Käisin täna kujunenud olukorda hindamas. See, et tööõnnetusi ette tuleb on ju tavaline - ikka juhtub. Aga olemasolevat aaret mul päästa ei õnnestunud, sest ma ei saanud seda peidiku põhjast kätte. Kui endoskoobi peidikusse torkasin, ei õnnestunud mul aaret seal tegelikult tuvastadagi:)
Ausalt öeldes olin täna veidi hämmingus. Mind valdas peidiku kõrval seistes sama tunne nagu 2018 aasta septembris samas kohas, peale mida ma aarde välja lülitasin ja hiljem ära palusin arhiveerida. Ma saan aru, et geopeitur on tavaline inimene ja järelikult on läbilõige geopeituritest kah üsna sarnane läbilõikele inimkonnast, mis sisaldab ka paraku mingi protsendi hoolimatuid tegelasi ning ka mingi protsendi lihtsalt pohuiste. Mul oli tegelikult piinlik. Võibolla ei peaks muretsema selle pärast, mida meie kogukonnast meie tegude põhjal arvatakse aga ikkagi tundsin end puudutatuna...
Kui Kerli septembris aarde taastas, käis korra peast läbi mõte, et sellisel kujul on aardesse geoerosiooni oht sisse kodeeritud. Samas me sellel pikemalt ei peatunud, lootes ja pidades iseenesest mõistetavaks geopeiturite mõistliku käitumist.
Igatahes otsustasin, et kasutusel olnud peidikusse ei saa aaret peita. Kui seda teha, siis on peale järgnevat poolt aastat ja viitkümmet leidu infotahvel lõplikult kummuli. Seda ma oma südamele ei tahaks. Samas tahaks siia ikkagi aarde jätta...
Kolmas katse: taas uus konteiner, uus logiraamat ja paarkümmend meetrit eemal uus peidik. Uued koordinaadid aardel on 59° 0.1382' 25° 35.6453'.
Kosutavat seljasirutust pikal teel Tallinnast-Tartusse (või vastupidi) ja head logimist!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Taastatud lahendus ennast vist ei õigustanud ja nagu leidjad ennustasid, et ühel hetkel see juhtub ja juhtuski :)
Enne suurt hooaega saab korda...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Suur tänu Kerlile [kerlull], kes aarde taastas!
Aardel on uus asukoht (koordinaadid on aarde päises muudetud), uus konteiner ja uus logiraamat.
Head otsimist!
Öisel möödasõidul otsustasin korra kinni pidada ja aarde tervist kontrollida. Pilt mis mulle avanes oli tegelikult jahmatav: algne peidukas on inimtegevuse mõjul muutund hoopis teistsuguseks ja seisis koos mõttejõul. Kuna seoses sellega ei vasta raskusaste enam 1.5-le, otsustasin aarde korraks puhkusele võtta. Vaatame, kas saab midagi ette võtta või ongi selle aarde tähetund läbi...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".