Künnapuu

Leitud, tänud!

Hommikune jalutuskäik künnaüuud otsima päädis mitteleiuga. Nullis polnud küll midagi otsida, laiemalt ringi vaadates tiirutasin tükk aega, ikka ühtpidi ja teistpidi, et kus see 1,5 siis on. Lugesin logid ja otsisin veel, ei näinud midagi.Ei saa öelda ka, et lähenesin valelt poolt, sest lähenesin mitu korda igalt poolt. Nüüd sai isu täis, las ta jääb, lähen kohvi jooma. Airäh peitjale hommikuse kõnniringi eest!

 1 

Selle uhke puu peale ronida pole vaja. Kui hakata puu juurest nulli poole liikuma, siis lähened aardele õigelt poolt ja see peaks suhteliselt lihtsasti siis silma hakkama.

Natuke oli vaja tiirutada enne, kui konteiner silma jäi. Puu on küll uhke!

Leitud

Leitud peale päris pikka otsimist. Vägev puu! Kohtasime kahte kassi ja lambaid.

Väärikas puu vääris otsimist ja leidmist! Aardetopsi otsides sai seal üksjagu ringe ka tehtud (abiks olid 28.juuli vihjed aarde kauguse kohta nullist). Poolel teel määrisin käed korralikult lanoliiniga kokku ehk sügasin-paitasin hellituslembeid lambaid. Tänan peitjat!

 1 

Ruhnu viimane aare. Peale selle aarde logimist läksime haarasime majutusest oma kodinad ja jalutasime sadamasse. Praami saabumiseni lõime viimase tunnikese laiaks (suletud) sadamaresto terrassil ning snäkksime ära kõik, mis kottidesse veel toidupoolisena jäänud. Ja peale seda polnudki muud kui 3 tundi sõitu Pärnusse. Aitäh Ruhnu ja kõik peitjad ja Helen/Salme, oli väga äge tripp :).

Meie Ruhnu seikluse viimaseks aardeleiuks sai Künnapuu aare. Puu on küll üsna kummalise kujuga ja ega siin palju temast enam järgi polegi. Tundub veiste karjamaal ka olevat ja eks nemadki seda lagundavad. Aardeleid tuli kiirelt, vist sattusime kohe õigest suunast lähenema.

Kolmas ja viimane päev muidu päikselisel Ruhnul üllatas meid ka paari vihmasabinaga. Aga reisi võib igatahes kordaläinuks lugeda. Kõik aarded said leitud, peaaegu kogu Ruhnu saar läbi jalutatud ja kõik tähtsamad punktid külastatud. Eelmisest Ruhnu külastusest on tubli 20 aastat möödas, ei tea kas järgmist korda peab sama kaua ootama või tekib mõni põhjus ka varem?

Tänan aarde eest!

 1 

Uus päev, sama saar. Tavaliselt hakkavad geopäevad varakult pihta, nii umbes kella 8-9 vahel. Seekord aga polnud meil kuhugi kiiret, sest terve päev oli aega 8 aarde leidmiseks. Lõuna paiku ajasime jalad alla ja hakkasime ratastega sõitma. Esmalt poodi, pärast seda siia. Puu oli tõesti vägev ja aaret vääriv. Väga tore, et siia on aare peidetud, sest vaevalt turistid siia oskaksid tulla. Leidmisega oli probleeme, läks pikalt aega kuni Erko logi abil sai leitud. Koordinaat vähe möödas.

Puu oli põnev, aga leid tuli vaevaliselt. Juba tegime grimasse, et jälle hakkab tuur mitteleiuga, aga siis, justkui eikusagilt, leidis Kaupo aarde.

Esimene aare sellel saarel. Lihtne leid. Tänud

Leitud Ruhnu paadimatka käigus. Tänud peitjale!

Imelise nädalavahetuse kolmas päev Ruhnu saarel ja saarele peidetud kaheteistkümnest aardest kaheksas leid. Ega jah, ilma aardeta ei oleks siia sattunud.

Aitäh kutsumast!

Kui lõpuks kaardi lugemise selgeks saime, oli lihtne leid. Teel aardeni saime lambaid paitada ja üritasime ka kohalikele kassidele läheneda, aga nad ei aktsepteerinud meid. Aitäh peitjale!

Leitud ja tänud

Meie Ruhnu reisi kolmas aare leitud ja logitud

Tõesti huvitava väljanägemisega puu. Aitäh!

Peale hommikust GoRR regati sadamamelu tunnetamist alustasime oma jalutuskäiku ümber saare. Esimesena otsisime puud üles.

Tänan peitmast.

Lähenesin aardele läänerannikult. Vaatamata korralikele külmakraadidele polnud soine ala ikkagi läbi jäätunud ning suurem osa teest tuli ettevaatlikult tippida ja samme planeerida. Nagu ikka, siis kõige suuremasse vette astusin seal, kus oht tundus kõige väiksem. Lambad vaatasid kaastundlikult pealt. Lumises taustsüsteemis oli aaret ehk isegi kergem märgata.

Tops kuiv ja korras. Tänud.

 1 

Vägev

 1 

Ruhnu-puhkuse seitsmes aardeleid :)

 1 

Väga vahva puu. Aare leidsime nullist 7-8 meetri kauguselt. Aitäh.

 1 

Puu oli põnev, inimesi lähedal ei kohanud. Päis null gepsu järgi polnud, aga 7-8m on puude all päris hea täpsus. Aitäh!

 1 

Sai logi kirja,aitäh.

 1 

Ikka tõsiselt äge puu. Ja kui visa, sisu pole enam ollagi, aga juured on tugevad...

 1 

GPS õiget kohta ei tahtnud näidata aga kui on palju otsijaid siis leiab ka lõpuks aarde :)

Ei õnnestunud leida.

 1 

Imeline puu

 1 

Ega siin mõelda pole ju midagi. Kui koordinaadid on täpsed, siis leid tuleb kenasti. Aga ka seekord hakkas jõhkrat villast geps panema telefonis ja selliseid ägedaid peidukaid hüpleva nulliga on nagu muda. Tõmbasin siis ohates lõpuks ikka käsigepsu seljakotist välja ja sain hoopis teise kohta end, mis oluliselt võttis otsitavaid kohti vähemaks. Edasine oli juba kiire ja lihtne. Tänud :)

 1 

Vihma hakkas sabistama kui Alice puu juurest siia liikusime ja kaotasin oma kaaslased. Aga kuningliku puuni jõudes oli päike jälle väljas. Otsisin siin päris tükk aega ja tundus, et 1,5/1,5 aare jääb mul päris leidmata. Tegin geokõne lihtsaltsilvile, aga ta ei osanud ka eriti aidata. Lõpuks jäi ikka silma u 10m sellest kohast, kus mul gps nulli näitas.

Aitäh, aarde vääriline koht. Aare korras.

 1 

Tänase päeva viimane aare ja soovitusest hoolimata otsisin seda pimedas. Ma ei saanud küll aru, kes on need kohalikud keda seal pimedas saaks segada. Ühtegi maja lähiümbruses seal ei ole ja ainsad elanikud olid 2 kassi, kes mu tegevust jälgisid. Selle aarde leidmine oli mul Ruhnus saarel kõige aeganõudvam, kohe mitte ei suutnud õiget kohta tuvastada. Tiirutasin nagu kass ümbes palava pudru vähemalt 10 ringi enne kui tops näppu jäi.

 1 

Puu üle vaadatud, tänud juhatamast.

 3 

Ammu aega tagasi sai Ruhnust midagi räägitud ja see kõlas nagu mõte ja siis tükk maad hiljem oligi korraga lennupilet broneeritud ja asjad pakitud ja teele asutud. Lennata on alati tore, eriti väikeste lennukitega, mis tunduvad kuidagi palju mõistuspärasemalt õhus püsivat kui nende suured vennad, mõtesta Bernoulli printsiipi palju tahes.

Kohale jõudes tundus, et lennuväljale olid meid tervitama tulnud kõik kuus kohalikku ja saare ainuke loom - üks kodustatud taks. Veidi hiljem selgus, et esmamulje oli petlik – inimesi ma tõesti rohkem ei näinud, aga kohalik fauna osutus kahe kassi ja kahe kitse võrra arvatust mitmekesisemaks, jättes ühe hüpoteetilise karu siinkohal arvestamata.

Tore puu, aitäh!

 17 

Ruhnu retk kummitas juba tükk aega peas, et võiks korduvkülastuse teha ning möödaminnes ka mõned aarded noppida. Nädal tagasi oli planeeritud esialgne retk. Tiirutasime Etheliga nagu purjus äädikakärbsed ümber Pärnu lennujaama, kuid paks udu ei lubanud lennata. Lõpuks noppisime niisama mõned aarded ja tulime Tallinna tagasi. Ethel lükkas oma retke järgmisse aastasse, mina nii lihtsalt järele ei andnud.

Uus nädal, uus katse.

Eelmine õhtu ärkas Merilin Skypes, käigupealt tegime plaani ringi ning ühepäevane üksik retk muutus kahekesi kahepäevaseks. Hommikul haigutasime Pärnu lennujaamas kordamööda nagu kaks diivanilt püsti sikutatud kassi. Tuli ähmaste prillidega lennujaamatöötaja, vaatas aknast välja, mõmises veidi omaette ja teatas: "Lend lükkub tund aega edasi" Pagan, ma oleks tund aega kauem magada saanud!

Ülejäänud rahvas vahtis lihtsalt tuima pilguga. Tegelikult ega seda rahvast nii palju seal ei olnudki. Peale meie oli härrasmees daamiga, kes vist natuke pelgas lendamist ja käis iga 15min tagant närviliselt suitsetamas ja ema 6 aastase pojaga, kes vaatasid 20dat korda järjest sama klippi ja naersid sama nalja peale. Hakkasin just magama jääma, kui tuli sama ähmaste prillide ja pilguga lennujaama kunn, (keda me alguses üldse lenduriks pidasime) teatega, et "lükkame veel tunni edasi, ikka on udu väljas". No pagan, mingit udu ei ole juba ammu. Mees rabas hommikul ilmselgelt naise prillid öökapilt, tegi sinna rammusa pöidlajälje ka veel peale ja siis nüüd on temal permanentne udu. Aga bossi sõna on bossi sõna. Rahvas sumises vaikselt.

Poisi ema loivas siis ka püsti ning palus, et kas me saame poisi pärast Pärnu visata, kui lend üldse peaks ära jääma? Et temal on vaja ära minna ja äkki on võimalik? Ikka on võimalik, me ju autoga. Et poisi nimi on Jasper ja lihtsalt Pärnus kusagil välja lasta. Ma siis vastu, et saab muidugi, ärgu muretsegu, aga põnev nimi poisil, mida naljalt iga päev ei kohta. Et selle nime tähendus on ju "Aarete hoidja". Naisterahva silmamunad olid suuremad, kui tõllarattad, et tähendab tõesti, pärsia keeles. Nojah, vastan, et kes siis pärsia keelt ei oska, lihtsalt lahe harvaesinev nimi. Peale seda jäi lennujaamas minutiks haudvaikseks ning kõik vahtisid mind nagu mingit imelikku.

Kell sai lõpuks 12, see "ähmaste prillidega mees" tuli lõpuks ilma prillideta alla ja teatas särasilmil, et lend toimub ja palus kõigil turvakontrolli minna. Veidike põdesin, sest seljakott oli täis erinevaid nugasid, multitööriistu ja muid vahendeid, et mine tea mis meid üksikul saarel ees ootab. Mets näljaseid karusid täis ja võib-olla tuleb meil üleüldse nädal aega küttida ja ise süüa otsida, kui lennuk või laev ei käi. Õnneks oli kogu turvateenistus vaid üks turvamees, kes lasi kogu kola lindilt läbi ja ei kobisenud midagi. Vedas seekord. Lennukini jõudes nägime siis päris lenduri ära. Nääpsuke tütarlaps, kes välimuse järgi oli äsja keskkooli lõpetanud. Hmm.. Lennuk ise oli sama nääpsuke - kaks inimest mahtus väga napilt kõrvuti sinna torusse istuma. Läks natuke õõnsaks sees - Miki, millesse sa ennast seganud oled, ah? Enese ja teiste rahustuseks rääkisin, et Ruhnus on juba üks lennuk alla kukkunud, tõenäosus teise lennukiga samale saarele pihta saada on olematu. Peaks hästi minema. Tihtisuitsetav naisterahvas läks näost veel valgemaks ja minu enesetunne ka ei paranenud. Aga tagasiteed ka ei olnud ja ronisime kõik viiekesi torusse ning sellega sai ka lennuk täis. Hoovõtt, õhkutõus ja mõned neelatamised, et kõrvad lukust lahti saada ning siis oli juba täitsa okei. Esimene õhuauk. Lennuk kukkus mingi 2-4m ja siis sai uuesti jalad alla. Paljusuitsetav naine röögatas ja küünistas istme seljatuge. Merilin vaatas niisama aknast välja ning Jasper magas rahulikult tagapingil nagu oleks tegemist olnud tavalise tänavaauguga. Lahe. Maandusime Ruhnu muruplatsil, huh, pääsesime. Ilm ilus, päike paistab ning tõotab tulla mõnus geopäev. Paar selfit lennuki taustal, viskasime oma raskemad kodinad esimese ettejuhtuva männi alla ning buss viis meid kusagile keset saart. Peaaegu nagu paradiis.

Ahjaa, aardest ka. Kõigepealt leidis Merilin, siis tükk maad hiljem mina. Tops oli heas korras, viskasime nimed sisse ja lonkisime edasi.

Oh, ma tahaks ka kõiki neid nuppe näppida

Lahe uss

Fotot vaadates tundub, et nüüd on tiivikutega kööga

Ruhnu taevast

Maa peal ei oska sellist ilu märgatagi

Miki ja Roosasaba on õnnelikult kindla maa peal :)

Puu ise

Leidsin teisel katsel kuid see oli tõesõna lihtne. Tervitused Ahvenamaalt.

 1 

Leitud.

 3 

Alice juurest siia tulime. Piia teadis küll missugune puu meid ees ootab, temal erinevalt minust olid eelmisest päevast ikka kõik hetked meeles ja oli seda näinud eelmisel õhtul Ylieses pildipeal. Siin anti lubadus, et teeme pausi ja suundusime sohvikusse. Seal oli soe söök ja külm jook. Kahjuks oli ka hoovitäis lällavaid turiste (olen nõus ega ma ise neist erinenud, aga ikka oli seda massi tüütu vaadata ja taluda)

 2 

Tänase 19 km jalutuskäigu teine aardeleid. Kuningapuu on aus, korralik jändrik. Kuigi eks see ole 11 aasta taguse kroonimisajaga vähematraktiivseks muutunud. Nagu me kõik. Aare andis end vähe aega ikka otsida ka. Muidu oli sellega kõik kombes. Aitäh peitjale vaatamisväärsust kaema kutsumast!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1180351866

 1 

Koordinaadid väga täpsed. Vallitorni vihje aitas ka.

 1 

Tädike vahtis eemalt ja meie katsusime kuidagi olla. Lõpuks siiski leidsime - aare omale vallikraavid ümber ehitanud ja sillad üles tõstnud, nigu Rakvere Vallimägi juba ;) Tänud näitamast, puu on vähemalt sama imelik kui Alice'gi oma.

 1 

Ilus kõverik

 1 

Uhke ja väärikas puu pahura tädikese lähistel. Tänud peitjale.

 1 

Väga auväärne vana puu ja ikka veel lehed küljes ja kasvab. Müstika. Aitäh peitjale.

 1 

Selist uhket puud ei olnud enne näinud, väga lahe. Aitäh!

 1 

Leitud peale pikka jalgsimatkapäeva Ruhnu saarel. See on väga eriline puu. Ainult teisel pool teed oma loomadega tegelev kohalik vanatädi ei mõista kohe mitte kuidagi, miks inimesed seda puud vaatamas käivad... Aitäh aarde eest väga omapärase ja vana puu juures!