Ao paisjärv

 1 

Vesise pühapäeva kolmas aare. Korra üritasin sellele aardele talvel läheneda. Siis aga jääd enam väga ei olnud ja jäi üritus katki. Seekord mõtlesime ujudes või supiga. Kohapealset olukorda hinnates oli selge, et ujuda läbi rohelise läga ei taha ja pumpasin taas ühe laua täis. Jõudsime sellega umbes kolmveerand maast läbida, kuid siis muutus järv täielikuks mudamülkaks. Vett oli umbes 15cm ja selle all muda sügavust vähemalt poolteist meetrit. Ehket ei uju ja ei jaluta ja sup ka kuhugi ei liigu :D Lisaks haises kõik nii rõvedalt nagu oleks lihtsalt kusagil solgi augus. Keerasime otsa ümber ja loobusime selleks korraks. Selge on see, et soojal ajal seda ma enam ei ürita. Vast on mõistlikum kevadel, kui vee tase kõrgem ja rohelust veel pole või siis ikkagi tugeva jääga. Las ootab :)

Auga öeldes on see juba teine mitteleid. Aga esimene, kus jõuame napi 99 meetri peale. Esimene kord sõitsime autoga üle 600 meetri kauguselt mööda ja vaadeldes maakera veel mitte kaarduvalt kauguselt Marise ja Lauri mitteleiulogi paika, ei hakanud isegi lähemale tunglema. Täna heitsin ikka kalipso üle õla, teised panid kummikudki jalga. Algul tuiasime, siis matkasime nullile maksimaalselt lähedale. Sealt vaatlesime seda kaladele meeldivat elupaika, aga ujumiseks või isegi sumpamiseks ei tihanud seda tänase 12-kraadise õhutemperatuuriga keegi kasutada, isegi mina.
Päris leiuta ei lahkunud, 130 meetrit eemalt leidsime korraliku puust aardekirstu ja selle seest kellelegi vajalikku nodi. Mis me veel leidsime - kellegi kummaliselt kraabitud metsaaluse, nagu karujäljed, korduvates paikades, hakka või pelgama.
Naaseme ilmselt ülikõval talvel või siis miski ujuvvahendiga, kelleks ei ole mina. Sest ega see ujumisaare ikka ei ole, isegi kalipsoga mitte. Just nagu kirjeldus nendib. Aitäh, Raivo (-:

Boonusaare

Kutsuv ujumiskoht, aardeni 99 m

Mõtlesime, et saame ka veel talverõõme ära kasutada aga eksisime. Täpselt õigel saarekesel oli kenast lahtine ring ümber. Vähemalt nüüd ära nähtud ja järgmine kord äkki proovime siis suvel :)

 1 

Parkisime auto teeserva, vaatasime kauge saare poole ja nägime saare ees lahtise vee triipu. Ega see vaade head ei lubanud, aga kui juba tuldud sai, siis lootsime, et äkki kitsamad kohad ikka kannavad. Esimene kandiski, aga teine muutus juba väga kahtlaseks. Üks triip seal kahe vee vahel oli kust jänesemõõtu loom oli vett ületanud, aga kuna me pidasime ennast testloomast natuke raskemaks, siis ei hakanud üritamagi. Piilusime veel ühelt ja teiselt poolt, aga paistis, et ega seal paremaks küll midagi ei läinud. Eks saab kunagi uuesti katsetada. Tänud juhatamast!

 2 

Saime mõned sammud kaugemale, kui eelmised. Siis aga oli lahtine vesi ees ja sellega meie rännak lõppes.

 1 

Pehme veel. Ei hakanud üritamagi, vaatasime niisama kalameeste tegevuse järgi seal.

 12 

Hommikul peale kohvi joomist märkasin, et ligiduses uus aare.Pilk maaameti kaardile ja vägisi tuli naer peale.Anne tegi otsa lahti ja nüüd üks jälle lisaks.Mul selliseid logimata aardeid juba nii mitmeid kogunenud ja teadsin juba ette, et täna tuleb vist jälle üks lisaks. Koht on iseenesest vägagi tuttav ja olen isegi seal kuuse ligiduses käinud, aga selle vahega, et maastik oli tollel hetkel 1. Millalgi kui kalatreppi ehitati, siis oli järve asemel ainult üks porimülgas. Kuna koeraga oli väljas käimata, siis otsustasin ikkagi kohale tulla ja vaadata, et äkki... Kunagi ei tea mis ees ootab ja loodus võib üleöö omi korrektiive teha. Järve ääres oli vaikne ja alustuseks otsustasin paremalt tiivalt rünnata, mis lõppes ebaõnnestumisega.Aardeni jäi 60 meetrit ja pidin tagasi tulema. Teine katse sai siis tehtud vasakult tiivalt ja samuti tulemuseta.Kusjuures viimane takistus jäi ületamata, sest koer oli kaasas ja tegi niigi hädakisa kui üritama hakkasin. Ligiduses oli ka mitmeid abivahendeid kuid ilma juhita. Igatahes äge retk, nii minule kui koerale.Oluline on see, et kuuse nägin ära :) Kindlasti tulen millalgi tagasi.

Seeni ikka veel oli.

Keski oma otsa leidnud.

Midagi sobiliku.