Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde leidmiseks on vaja teil abivahendit ja esialgu sobib selleks Androidiga nutiseade (iPhone variant peaks ka mingi hetk valmima). Kui see olemas, siis tuleks alla laadida selline äpp ja minna õue aaret otsima. Nii lihtne ongi :)
Peidukoha raskusaste on taaskord selline, et tagasiside on teretulnud ja vaatame kuida tundub.
Minu poolt suured tänud Taunole [tralls], kes küsimise peale kohe hea meelega äppi kokku klopsis :)
PS Aare asub nullist kaugemal kui 3,2km.
Aare on peidetud 2017. aasta detsembriseeria 2. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: https://geopeitus.ee/static/tagurpidi.apk
Aarde sildid:
soovitan (21), lahe_teostus (19), 2017_aasta_aarde_kandidaat (7), lumega_leitav (3), välimõistatus (2), maasturiga_huvitav (2), advendiseeria_2017 (1), võsa (1), taskulamp (1), rästikud (1), puugid (1), erivarustus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7FFDQ
Logiteadete statistika:
65 (94,2%)
4
2
2
1
0
0
Kokku: 74
Ei saa öelda, et ei leidnud. Selleks peaks jõudma nullile lähemale kui 1.38 km. Olime seekord üsna järjepidevad ja jalutasime kokku ligi 3h ning 11.19 km. Tekkis ka uus mõte kustpoolt läheneda ja ehk peatselt saame seda proovima minna :)
Jõudsime juba päris lähedale, nii 2,88 km jäi ainult seekord puudu.
Mõtlesin, et kui lennuga läks nii nagu ta läks, siis äkki Tagurpidiga läheb paremini. Nope.
Kui nulli lähedusse jõudsin hakkas sadama. Kõvasti. Aga otsustasin, et kui ma seal juba olen, teen vähemalt katset pisut otsida. See polnud just eriti mõistlik. Süvenes vaid veendumus, et enne talve ma tagasi ei tule. Kui Lennu juurest sain endaga kaasa kuskil 10 põdrakärbest, siis siit sain 30+. Mingi hetk istus neid veel mu varrukal 6 tk. Brrrrr....
No ütleme nii, et... huvitav aare. Ja Aigar tuli kampa vaid seetõttu, et Tauno oli ka peitmises osaline. Aga lahendamine...
No alla 30km ma tükil ajal ei saanudki, kuni lõpuks tuli idee, kuhu minna. Pärast seda, kui ma mitmes kohas olin veidraid kannapöördeid teinud, võttis Aigar kui kaardilugeja asja käsile, mis tähendas - lõpp mängule ja karmide reeglite järgi otsima. See päädis sellega, et kuulasin vaid Aigari sõna, kes kõrvalt tähendas: paremale, vasakule, otse, vasakule jne. Kui ma julgesin piuksatada, et on ta ikka kindel, vastas ta, et ei ole, keera järgmisest vasakule. Viimaks tähendas ta, et nojah, lõppu me täna ei jõua, kuid üldiselt on enam-vähem teada, kuhu minema peaks... kui kodutöö KORRALIKULT ära teha. Ma vaatasin kaarti, vaatasin Aigarit ja jätsin välja ütlemata selle, et tegelikult oleks ma alguses pärast mõningaid mainitud möödalaske teist teed pidi läinud ja siis ilmselt ka logima jõudnud. Aga noh, kui järgmine kord, siis järgmine kord. :)