Aiboland

18329.

Kahepäevane rattamatk Vormsil. Muu huvitava kõrval leidsime enamuse saare aaretest, ainult kolm kahtlast kus mitteleiulogid ees jätsime otsimata. Aitäh!

Leitud

Tänud aarde eest!

Logitud. Küll see oli põnev kohalejõudmise tee. Autoga saime peaagu nulli, viimased ca 300 meetrit kõndisime. Kohapeal selgus, et kui selg pöörata on lihtsam.

Google i kaart ei näidanud teed aarde juurde. Seega reklaamisin poistele väikest matka. Kohale jõudes, avastasime, et tegu peaaegu drive in aardega. Aga parkisime auto ikka kaugemale ja nautisime metsmaasikaid ja jalutamist. Siis poleerisime nulli, aga ei midagi. Siis lugesin mõne logi ja võiski ise logima hakata Tänud aarde eest.

Kui nüüd hullud sukeldumised ja challengid välja jätta, siis mu vanimate leidmata aarete TOP 10sse mahtuv aare. Eelmine kord ei saanud otsida, see kord hirmutasid logid pikka otsingut, aga õnneks läks ruttu. Siia polnudki varem sattunud, aitäh juhatamast.

Kui viimati käisime, siis oli see täpp kättesaamatu. Nüüd sai ühes teistega leitud.

Aarde lõppkoht oli vahva. Kunagi sai ka ise seda aaret proovitud infotahvlite järgi otsida aga see jäi pooleli, sest ühel hetkel vajalikku tahvlit enam polnud. Oli alles vaid post, mis oli seda tahvlit hoidnud. Eks talveks korjati neid tahvleid ju kokku, et nad säiliksid. Lõpus läks rõvedalt aega ja see ilm oli kole külm ikkagi. Ikkagi -19.5+tuul, mis merelt armutult puhus. Ma lõpuks pidin ikkagi sõbrale hädaabikõne tegema. Ja kuigi ma olin laiemalt asjale lähenenud juba korra, siis ikkagi helistades jõudsin nii kaugele, et nägin selle aarde lõpuks ise ära. Oli kena ja korras.

Koht meeldis, tore, et peitja on sellise leidnud ja teistelegi tutvustab. Aitäh!

Liisi tegi aarde juurest pilte ka. Mina keeldusin autost väljumast sel ajal.

Tänud

Leitud. Tänud!

Sai otsitud saatjaks varemleidja kaval pilk. Selle pilgu all üritasin edutult vältida märgade lehtede tihnikut, lootes leida aarde vihje abil, mis pole jällegi otseselt vale, kuid minu jaoks pigem segadusttekitav. Aarde õnnestus logida alles pärast seda, kui hea mitu sekundit sai jõllitatud 180 kraadi eemal olevat asjasse puutumatut objekti.

Pääsesime lõppu täitsa tavalise autoga. Ja mererand on seal tõesti ilus. Aaret otsides uurisime põhjalikult vihjes märgitud objekti või õigemini seda, mis sellest järgi jäänud. Aarde olid hiljuti leidnud lapsed, kes olid end ka logiraamatusse kandnud. Ei tea, kas nende lisatud olid karbis olevad käbid ja okkad, aga igatahes eemaldasime need ja kuivatasime karbi seest.

Alguses saatsin Reigo ikka valesse kohta otsima ja siis võtsime õigest kohast aarde välja. Aitäh peitjale!

Kena metsatukake ja päikseline mererand! Natuke tuuseldasime, ent leidsime aarde üpris kähku. Aitäh peitjale!

Leitud

Tegelikult on see asi põhimõtteliselt kättesaadav. Nädal enne Vormsile minekut küsisin peitjalt üle, kas kindlalt kättesaamatu või pigem teadmata seisus. Olevat teadmata seisus. Võtsin plaani, et kui jõuab, siis äkki käin uurimas. Ainult uut karpi ei taibanud õigel ajal kaasa pakkida.

Tänu kuivadele oludele pääsesin madalapõhjalisega päris mere äärde välja ning sealt võpsikusse murdes leidsin aarde suurema vaevata. Eks ta oli umbes nii nagu Karl kirjeldas - karp polnud kuskilt nähtavalt katki, kuid ometi loksus seal sees arvestatav kogus vett. Vahest on lihtsalt tihend väsinud ja kuna peiduviisi tõttu saab ta vist sageli korralikult loputatud, siis ilmselt imbub kuskilt sisse. Ei osanud täna muud targemat teha kui puhastada ja kuivatada, senistest logidest lisan fotod. Karta võib, et hooldusvajadus jääb kehtima. Või tasuks ehk kaaluda peidupaiga muutmist meetri-paari võrra.

Autoga pressisime nii kaugele kui võimalik, samal ajal lootes, et kuhugi kinni ei jääks, muidu kujuneb meie Vormsi trip vähe pikemaks. Mere äärde jõudes jätsime auto maha ja kõndisime nulli poole. Leidsime tõesti lagunenud onni, aga aaret ei paistnud. Vaatasin lähemalt ja kaugemalt, kuni märkasin midagi kahtlast. Seal ta oligi, ääreni vett täis aardekarp.

 1 

Päeva viimaseks aardeks jäi Aiboland. Meil oli saarel tervelt 4 tundi vaba aega aga esimesed 3 tundi olid peaaegu märkamatult ära kadunud. Sõitsime siis Borrbyst läbi ja algas taaskord kahtlase väärtusega autotee. Palju jäätunud lund rööbaste vahel, mida auto põhi muudkui kündis. Teadmata sügavuse ja mudaastmega hiigellombid, millest läbi minemiseks pidi ütlema TopGear stiilis "powweeer!", et autole anda lisajõudu. Vahepeal tekkis tunne, et äkki peaks auto maha jätma ja edasi jala minema. Kiire loogikaline arutus enda peas, mis hõlmas ajalist jalutust edasi-tagasi ja auto ümberpööramist kusagil hiigellombis, jõudsin arusaamale, et ainus tee on edasi. Sisimas oli vaid üks soov, et ei jääks kuhugi kinni. Muidu jääme Vormsile veel ööseks. Ja siis jõusime kuhugi soisele alale. Teest vasakul ja paremal oli vesi sama kõrge nagu tee ise. Gaas põhja ja minekut. Vedas ilusti läbi. Ja siis näeme, et keegi elab selle tee lõpus o_O. Auto oli muidugi vastav. Aga me sõitsime edasi. Nüüd sai auto kraapist lisaks põhjale ja külgedele okste poolt. Mere äärde jõudsime ja kui ees oli lumevall millest enam läbi pressida poleks õnnestunud, läksime edasi jala. Aarde otsimine võttis natukene aega aga Mairel õnnestus karp üles leida. Aarde seisukord oli väga-väga halb. Täpselt ei saanudki aru, miks see vett täis oli. Kritseldasime oma nimed juurde ja ei osanud hetkel muud teha kui vee välja valada. Edasi ei jäänud muud üle kui sadamasse praami minna ootama. Aitäh aarde eest!

Minipuhkuse lõpp

Kunagi vist alustasin seda aaret multina, aga kaugele ei jõudnud. Nüüd sai lõpus ära käidud. Küll siin on uhkete käbidega kuused. Aitäh taaskord siia juhatamast!

 1 

Siin pidime mugudega peitust mängima. Vanaema koos lapselapsega oli otsustanud täpselt nulli läheduses metsas labidaga vehkimisega tegeleda. Eks me siis vaatasime merd ja arutlesime kuuskede käbirohkuse üle, mida tuli kohe lähemalt kaema minna. Niimoodi ringiga hiilides saime aarde lõpuks leitud ja logitud. Tagasi parkimiskohta jõudes kohtasime samasid mugusid kukerpuu marjasid korjamas. Tänan.

Tuttav tee ja tuttav koht, tänud peitjale.

Leitud ta sai, aga ise tegime oma elu raskeks, kui me kottpimedas otsisime. Aitäh!

Kui juba Vormsile sai tuldud, siis ei saanud jääda nii, et viimane võimalik aardeleid jääb seisma. Seega, olenemata ajasurvest, liikusime aardejahile. Kusjuures, saime teha ju napilt drive-ini, sest meie sedakordne auto on just selliste teede jaoks mõeldud. Kohapeal leidis aarde Sven ja Stiinale jäi sääskedega võitlemise ja logimise rõõm. Aitäh toreda koha tutvustuse eest, äge rand siin.

Käisin nagu kass ümber palava pudru ega märganud alguses peale maasikate midagi. Vahvalt peitis end mu eest. Aitäh!

 1 

Jõudsime autoga randa välja. Rada oli päris "korralik". Oli pori, oli vett. Randa jõudes oli vau...siia võikski jääda. Aitäh peitjale siia juhatamast!

 1 

Kummaline, kuid lummav on pea südaööl viimases päevavalguses mere äärde liikuda. Auto jätsin päris kaugele, lombid laiutasid üle kogu tee ja kuskile mudaauku end vastu ööd kinni sõita ei soovinud. Kui karp sai leitud, siis nautisin veel päikeseloojangut, tagasi auto juurde jalutades kohtasin kitse ja kahte jänest.

Logitud ja korras. Pigem punker kui onn

Meil oli samuti siia tulles täielik dejavuu tunne. Vahva oli meenutada kahe aasta tagust puhkust Vormsil. Kohalejõudmine ise oli paras ikaldus. Madalapõhjaline tuli jätta omajagu kaugele aga õnneks polnud veel pime ja sai rahus mööda metsateed aardeni suunduda. Kohapeal läks ikka mõni hetk aega, enne kui silm märkas midagi, mis osutus küll valeks aga ringi keerates paistis kohe ka õige :) Panime nimed kirja ja suundusime tagasiteele. Matkast ja logimisest palju keerulisemaks osutus auto nina õigesse suunda saamine, mille käigus selgus, et ma võiksin järgmise ametina parkimisanduri oma proovida :D.

Paar aastat tagasi olime siinkandis juba korra käinud. Seega selline Déjà-vu tunne. Logimisega läks kiirelt. Täname!

Tänud.

Saime üsna nulli sõidetud ja siis tipa-tapa aardeni. Pärast veerandtunnist kanapimedust sain lõpuks eelviimasena nägijaks, aga arvestades geokuhja, piiiinlik! :) Aitäh!

Vormsi, mis on üks mu lemmiksaar, oli viimasest külastusest mõne aarde võrra rikkamaks saanud ning praegu tundus just hea mõte olevat sügisene ring saarel teha, leidmata täppe külastada ning lihtsalt aeg maha võtta. Aitäh!

3503 Kuiv ja korras Found it: 02.Nov.2019 12:40 Aiboland. Hea, et on tavaline. 5m eemal onn oli üsna lagunenud kuid õnneks seal aaret polnud. Tuli ikka veidi oodata nulli selginemist GPS-s ja siis ka hoolega vaadata. Oli teine kaunisti peidus. Hooldust ei vajanud. Lisasime vist siiski ühe minigrip koti. Seejärel suundusime auto juurde lõunat valmistama. Täname!

Leitud

Selle aarde avaldamine tegi geopäeva põnevaks, aitäh! V:TB

 2 

Olime just Huitbergi paekühmu juures kui uus aare avaldus. Algul ei pööranud sellele kohe tähelepanu, aga siis sai siiski pilk peale visatud ja oh seda üllatust, kui avastasime, et uus aare on Vormsile tulnud. Üks vajalikest punktidest oli ka just läheduses ja nii meie päeva plaan sassi löödigi. Teine punkt oli kohe selge, aga tahvli leidmine võttis ikka terve igaviku aega. Nüüd suund esimese punkti poole. Esiteks tegime tiiru vales kohas ja kuna seal midagi ei olnud näha, siis hakkas mälusopis üks koht kuklasse koputama ja nii see tahvel ilma suurema vaevata leitud saigi. Kuna oli suur lootus FTF saada, siis jätsime oma päevaplaani kus see ja teine ning kimasime aarde poole. Kohapeal leiuga läks kiirelt, aga pettumus oli suur kui logiraamatut avades nägime, et see oli juba ära soditud. Peitjale igatahes tänud päeva põnevaks tegemise eest.