Kadunud hiilgus - Rapla KEK

See aare tutvustab teile ühte ENSV kõige ekstravagantseimat ehitist, 1970. aastate arhitektuuri tippteost - Rapla Kolhooside Ehituskontori ehk Rapla KEKi haldushoonet.

Hoone arhitektuuri iseloomustab Nõukogude Eesti modernismis valitsenud tehnofuturism ja Lääne arhitektuuris levinud korporatiivse identiteedi väljendamine arhitektuuris: 1977. aastal valminud 3076-ruutmeetrise üldpinnaga Rapla KEKi haldushoone kompleksi (hoone ja sellega liituv terrassidega tehismaastik) väliskujundus ning mitmed detailid on üles ehitatud (enamasti kaheksatahulise) püramiidi temaatikale. Hoone on projekteerinud tollane tipparhitekt Toomas Rein. Kuigi hoone ise on valdavas osas kahekorruseline, siis väliskujult on see 7-astmeline püramiid, mis toetub kitsamale, osaliselt pinnassesse süvendatud 1. korrusele.

Sama joont jätkab ka siselahendus. Hoone põhiplaan on pisut välja venitatud kaheksanurk, ka kõik ülejäänu on kaheksanurkne: prügikastid, lillekastid jm. Kogu lahendusele lisab efektsust maja ruumilise peegeldusena selle taga asuv kaheksanurkne tiik. Maja keskosas asub suure katuseaknaga spordisaal, mille ümber on ringkoridor, kust avanevad pääsud kontoriruumidesse.

Selle hoone arhitektuurne väärtus ei piirdu üksnes Raplamaaga. Hoonel on oluline koht Eesti arhitektuuriloos ja tähelepanu on see pälvinud ka rahvusvaheliselt. Rapla KEKi hoone siselahenduse eest sai Aulo Padar 1977. aastal sisekujunduse aastapreemia. Ehitist on kajastatud mitmetes rahvusvahelistes arhitektuuriajakirjades, näitustel, raamatutes. Ikka ja jälle pälvib see kohalike ja rahvusvaheliste vaatlejate tähelepanu – tumesinisel soklil justkui õhus hõljuv püramiid, mis kordub negatiivina kõrval asuval, basseini ja terrassidega kujundatud maastikul. Erilise ja uuendusmeelse arhitektuuri ning kõrge kultuuriväärtuse tõttu võeti maja 2015. aastal muinsuskaitse alla.

Maja on praegu kasutuseta ja avalikkusele suletud ning ootab omaniku plaanide täpsustumist.

Hoonet tutvustav tekst on mängust: Eesti 100 aaret.