Vilsandi MJ

Jalutasime kohale ja panime nimed kirja. Tänud aarde eest

Temperatuur oli hetkel 19 kraadi ja päike paistis.Aitäh!

Hea kiire leid. Peitjale tänud!

Leitud

 3 

Aga meil oli hoopis omamoodi idee ilmastikuolude mõõtmiseks. Ei tormanud kohe aardelaekani, liikusime hoopis mereäärde, heitsime pikali ja lasime ajal mööduda. Siis mõne aja pärast hakkasime liikuma, logisime aarde ja nautisime paar päeva kohalikku atmosfääri.
Kodus vaatasin peeglisse ja oligi asi selge - kuna mul olid prillid näkku päevitunud siis oli tõestatud, et 22.juunil oli Vilsandil päikesepaisteline päev.
Aitäh.

 4 

Jaanid Vilsandil - mõte kõlas me jaoks nii ahvatlevalt, et ega pikka planeerimist polnudki, enne jah-sõna ütlemist. Alles peale seda hakkasin mõtlema, et huvitav kui suure osa sellest ajast praamijärjekorras peame veetma. No kui takkajärgi see aeg kokku liita siis ei saanud kokku poolt tundigi - minnes 10 minutit ja tagasi tulles 15 minutit. Ülevedu ja laevade pakkimist võiksid nii mõnedki riigid Eesti käest õppida.

Kui mõnda aega oli meie aare Eesti läänepoolseim siis mõned aastad on me aare lääne poolt saabudes kolmandal kohal. See siin siis teise koha omanik.
Aastate eest sai saarel ikka palju aega veedetud. Tegemised aga on nüüd teist laadi ja nii jõuab siia harvemini. No ja põhisüüdlane ikka aeg, mida alati puudu jääb. Kindlasti pole Vilsandi see koht, kuhu kaheks päevaks minna. Seekord siis sai lausa kolm päeva selleks näpsatud ;) Seda mõnusamalt sai kohaloldud aega nauditud. Aardeni jalutades otsustasime kõigepealt mere veerel aja maha võtta. Ja oikuimõnus see oli! Kestis see uinak tund või rohkem, kes seda teab... Kella pole sel saarel küll vaja vaadata ;)
Ajasime end liikvele ja jätsime juba tuttava kujundusega MJ-aarde logiraamatusse oma nimed. Kui hommikul vaatasime, et oleme sel aastal esimesed siis aarde juurde jõudes olime selle päeva teised :) ( ma ei arvesta märtsikuist fake-logijat, kes oma labast keelekasutust reklaamib ).
Tervitasime aardevalvureid, kes muruniiduki asemel tööd tegid ja võtsime suuna Lammastepangale, kus meie kohe kümneaastaseks saavale aardele kerge hooldus teha.
Tänud aarde eest!

Leitud.

Täiesti ootamatu leid. Loonalaiult tagasiteel pakkus paadimees tuletorni külastust ja ega siis lähimat aaretki saanud logimata jätta. Aitäh!

Liikusime matkarajal suurema grupiga.mind vaimustas ainulaadne, rikkalik ja lopsakas taimestik. Vilsandi tuletornist avanesid võrratud vaated. Meie matkatee kulges küll mööda rannikut, kuid meil lubati korraks "ära käia". Kõrvalepõige osutus küll veidi pikemaks, sest teele sattus mitu rästikut. Peale ilmajaama külastasime ka monitooringujaama.

Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!

Suure grupiga saarele tulles on aarete otsimine tihti raskendatud, aga mõnikord, kui lausa lähedalt möödaminek ja otsimine väga keeruline pole, võib see õnnestuda. Kui giid grupiga tuletorni poole liikus, lipsasin mina vaikselt paremale, aardekarp oli silmatud kohas ja logi saigi kirja. Aitäh peitjale!

Kena kiire noppimine teel Vikatisse telkima.

Leidsime, väga äge peidukoht, tänu peitjale.

Hommikul Kihelkonnal silmaluuke avades krõbistas akna taga vihma. Umbes tunni möödudes sadu lakkas ja tekkis juba väike lootus, et saame täna ilusa kuiva päeva Vilsandil. Paraku Papisaare sadamasse jõudes avanesid taevaluugid uue hooga ja terve tee saarele sadas korralikult. Meie oma plaane siiski muuta ei kavatsenud, pugesime keepidesse ja asusime tuletorni poole vantsima. Kõige hullem see teekond polnudki ja aardeleid oli ka õnneks kiire. Vormistasime kiirelt logiraamatu, panime karpi ühe ränduri ja siis juba vihmavarju tuletorni sisemust uurima. Aitäh peitjatele!

Mugutransport

Meie reisi teine sihtkoht oli Vilsandi. Siin polnud me kumbki varem käinud. Kuna RMK matkarada kuulutati läbimatuks, siis pidime leppima "praamiga". Aga sõit oli meeleolukas. Kohapeal hakkasime mööda teed astuma ning vaatetorni juures otsustasime kogu saarele ikka ringi peale matkata. Mis sa ikka selle 6-7h tunniga Vilsandil teed. Esimene aardepunkt, mis tee peale jäi, asus just siin. Tegime siin ka pikema peatuse ja külastasime majakat ennast. Vaade oli kena, tore, et on korda tehtud.

Aitäh aarde eest, hea lihtne lahendus!

Imeline Vilsandi koos oma külalislahkusega. Aare igati esinduslik ja korras.

tänud! ilus peidukas

Huvitav.. ma miskipärast mäletasin, et nii 22 aastat tagasi oli saare ilmajaam hoopis teises kohas.. Võta siis nüüd kinni, kas on teine kolinud või on mälu trikke tegemas.

Tänan peitmast.

 1 

Täna avati pidulikult 2019. aastal renoveeritud Vilsandi tuletorn. Avamise käigus sain ka aarde kätte.

Selle aardeni jõudes oli ilm ikka päris pekki läinud ja vett tuli taevast alla nagu pöörane. Suurte entusiastide ärgitusel ikka pidi ka sinna nimi sisse saama, vaatamata ka vihma eriti tugevale soovile karpi pugeda.

Leitud, tänud!

 5 

Palverännak Kuusnõmme poolsaarelt jalgsi läbi vee ja üle laidude Vilsandi tagumisse otsa - ehk ilmavaatlejad suudavad ilmataati veenda, et ta tuule nuppu natuke vaiksemaks krutiks, muidu jääb mul Pühadekare aarde asjakohane taastamine seekord ära ja mõni muu käik veel ka. Ega ma tegelikult Vilsandi laeva teenuseid ju kah ära põlgaks, aga sõidugraafik on niisugune, et kahe kollase täpi värvimise järel hakkaks kärsitus vaevama ja tahaks juba uutele geotegudele tõtata. Loomulikult võiks ka ühe otsa laevaga ning teise jalgsi teha, aga siis tekiks jälle see väike probleem, et Käkisilma RMK kohast Papissaare sadamasse auto järele minna on igavesti pikk maa. Nii saigi kohe alguses plaanitud - lähen läbi vee ja muda kohale ning pärast samamoodi tagasi.

Kõik oli laias laastus nagu viimati - vesi märg, muda kleepuv, kõrkjad kõditasid sääri ja pisikesed kivikesed ronisid jalanõudesse teravat tallamassazhi tegema. Isegi Suveseikluse kujundusega post seisis endise koha peal, ehkki kandis nüüd teistsugust infot. Ainult tuul oli teine. Tormiks veel ei nimetaks aga peksis ikka põhjalikult, nii et laidude lääneküljed olid puhta valget vahtu täis. Ja tugevamate iilidega puhus kaldalt veel edasi nagu lumetuisku. Vool käkisilma laevakanalis tõmbas kõvasti, olgugi et vesi vaid veidi üle vöö ulatus. Tuulise ilmaga soovitaks kergematel matkajatel selle koha ületamisel igaks juhuks ühe kopsakama kivi sülle võtta :o)

Viimasest veest Vilsandile välja ronides üllatas kohe sinnasamasse püsti pannud rattalaenutus. Erinevalt Kiipsaarest, oli siin lisaks ingliskeelsele ka info kohalikus keeles. Samuti erinevalt Kiipsaarest, polnud siin aga kedagi, kellega kaupa teha. Selle asemel seisis tahvlil kolm telefoninumbrit. Helistasin. Süsteem toimib aususe peal - valid paraja sadulakõrgusega ratta, sõidad sellega saare keskele Kusti tallu, maksad sulas või ülekandega ja tuuritad vabalt edasi. Teenusepakkuja seisukohast eriti mugav muidugi :o) Kuna mul täna üle 10 km vaja polnud, siis leppisime diili 7 peale, tavataks oleks muidu 10 raha.

Terve tee majakani sõtkusin vastu tuult ja nii kui korraks vabajooksule lasin, puhus kohe kiirelt seisma ja tagurpidi tagasi :P See-eest tagasitee aarde juurest oli lebokruiis, istu ainult sirge seljaga võimalikult purje-kujuliselt ning hoia tüüri :D Tegin vahepeatuse vaatetorni juures ja seilasin edasi Vikati sadama poole.

Aardega on kõik heas korras, kiiduväärt temaatiline kvaliteet-teostus nagu ikka. Ilmataadiga vist küll kaubale ei saanud, igatahes senimaani veel merel ujumiseks päris mõistlikku tuult siin ei anta. No vaatlejad-ennustajad reedeks tegelikult servast lubavad, eks paistab siis :o)

Skvotterid aardekonteineris

Tiki bar just around the corner

Torniga maja

Tuuline rand

Oli kenasti leitav. Aitäh peitjatele!

Aitäh!

Tänud.

Sadamast vurasime ratastega edasi siia. Aarde oli, nagu sellele sarjale omane, korraliku teotusega. Panime nimed kirja ja läksime torni juurde uudistama. Seal räägiti, et kui praegu sai veel üles tasuta, siis varsti tehakse see tasuliseks, et korda tehtud ja nyyd võiks mõne euro küsida. Olime täitsa nõus, sest sees olid korralikud puittrepid, mis üles viisid. Kaunis vaade nii Loonalaiule kui ka Vesiloole ja muidugi ka kogu Vilsandile. Aitäh!

Mina olin siin juba varem käinud aga majakasse ei olnud siiani pääsenud. Sel korral olid uksed valla ja saime ronida üles vaadet nautima. Praegu on tuletorni külastamine veel tasuta aga järgmisest aastast pidavat minema tasuliseks.

Nüüd oli meie eesmärgiks jõuda Loonalaiult Vilsandile. Seda vahemaad kartsin ma kõige rohkem. Enam polnud me laidude varjus vaid meri kostitas meid tuule ja laintega. Nüüd tagasi mõeldes, ei olnudki see vist nii hull kui tegelikult tundus. Väsimus oli juba peal ja elu esimest süstamatka läbides oleksime me pidanud siin nüüd otsa ringi keerama ja tagasi Atla sadamasse aerutama. Kell aga oli alles pooles päevas ja kuidagi niru tunne tuli kui mõtlesime, et jätame oma valmis tehtud plaani pooleli. See oli eelviimane pikem ots. Iga natukese aja tagant andsin Karlile teada, et ma kardan ja tahan ära, aga kuhugi polnud minna, pidin edasi aerutama. Majakas muutus iga hetkega aina suuremaks ja varsti oli kosta ka inimeste hääli. Lõpuks kui randa jõudsin, siis ma lihtsalt olin, nii hea oli tunda kindlat pinnast enda all. Jalutasime aardeni ja viskasime murule pikali ning puhkasime natuke.

 8 

Kui see ilmajaama aare avaldus 2 aastat tagasi, siis ma olin just käinud kogu saare läbi ja ei uskunud, et ma kunagi seda aaret leidma jõuan. Vähemalt mitte nii pea. Aga juhtus nii, et kulus vaid 2 aastat ja siin ma nüüd jälle olen. Seekord Mairega üle mere, kahesel süstal.

Sõitma hakkasime siia Loonalaiult. Maire kartis seda teekonda, sest kaardi järgi oli tegemist täitsa avamerega. Ei ühtegi saarekest ega laidu, mis pidurdaks Läänemerelt saabuvaid laineid. Hommikune totaalne tulevaikus oli ka asendunud kerge 4-5 m/s tuulega, mis tekitab juba väiksemat sorti laineid. Hea oli see, et Vilsandi majakas paistab nii kaugele ja isegi kui ta on kaugel, siis see tunduks nagu kohe sinu ees. Linnulennult oli sõuda umbes 5,5km. Kui olime Loonalaiust lahti ütelnud, siis tekkiski päris lainetus. Otse majaka poole enam ei saanud sõita, sest siis oleks täpselt külglaine olnud. Väikeste sik-sakkidega tasapisi lähenesime majakale. Päris väsitav oli. Olime harjunud rahulikul merel ühtlases tempos sõudma aga siin oli kange tahtmine nii ruttu kui võimalik Vilsandile jõuda. Lainetuses rapsides tekkis väsimus oluliselt kiiremini. Vett pritsis ka nii, et pea, särk ja püksid märjad. Umbes iga kilomeetri järel tegime väikese puhkepausi ja kohale jõudsime umbes 70 minutiga, mis oli väga kiire aeg arvestades, et hommikul tasesel merel sõitsime sama pikka maad 2 tundi.

Randusime ühel liivaribal Majaka lähistel. Jalad, käed oli täiesti kanged. Sirutasime, ringutasime ennast paika ning läksime väljateenitud jalutuskäigule. Avastasime ennast hobuste karjamaalt aga nad meile tähelepanu ei pööranud vaid sõid oma rohtu. Me pugesime karjuse alt läbi ning viskasime ennast ilmajaama murule väsimusest kurnatutl pikali. Muru oli mõnus pehme ja päike soe. Ei tahtnud mõeldagi selle peale kui pikk maa on tagasi Atla sadamasse. Tundus võimatu ülesanne ja oleks hea meelega jäänudki sinna murule lebama. Panime siiski logiraamatusse pikema logi kirja ja tõusime püsti. Läksime ennem süstade juurde minemist arhvieeritud Läänemere aaret otsima. Paistis, et võiks alles olla aga kivide vahelt seda enam üles leida ei õnnestunud. Ei jäänud muud üle kui tagasi süstade juurde kõmpida.

Karjuste alt taaskord läbi pugedes märkasin, et üks hobune seisab künka otsas ja vaatab meie süstade poole. Järgmine hetk kaob hobune jalutades kiirelt silmist meie asjade suunas. Tegin ruttu Mairele selgeks, et võime niimoodi millestki ilma jääda. Kõige tõenäolisemalt aerust. Jooksime hobuse sõnniku vahel laveerides süstade poole. Teised hobused lõpetasid nüüd ka oma heina söömise ja jäid nüüd vaatama, et mis toimub. Rannas vahtiski hobune süstaga tõtt. Jõudsime napilt ennem seda kui hobuse uudishimu saanuks tema argsusest võitu. Ta ehmatas meie saabumise peale ja kappas suurel kiirusel oma sõprade juurde tagasi. Tema ümber tekkis nagu koosolek, kust talt oleks nagu päritud, et mis juhtus. Me ootama ei jäänud, et mis edasi juhtuma hakkab ja lükkasime end süstaga tagasi merele, et alustada tagasiteed läbi Vikati sadama alguspunkti Atlasse.

Aitäh aarde eest!

Parkisime oma sõiduvahendi kenasti majaka juurde ära ja käisime järjekordset ilmajaama vaatamas. Tegelt neid enne nähtud küll ja peale nimede kirja saamist seadsime sammud Lammastepangale. Aitäh!

Vilsandi ringile läksime Erkoga erinevaid radu pidi. Erko läks otsemat teed ja jõudis aardeni esimesena. Mina külastasin vaatetorni, kulgesin mööda matkarada, nägin kuidas keegi Kulpri telkimisalal tuule- ja vihmavarjus olles einestas, kuidas tuletorn ei lasknud ennast tuulisest ilmas heidutada, kuidas siinsed hobused minust suurt välja ei teinud. Aitäh aarde eest!

Külastasin vaatetorni

kulgesin mööda matkarada

nägin kuidas keegi Kulpri telkimisalal tuule- ja vihmavarjus olles einestas

kuidas tuletorn ei lasknud ennast tuulisest ilmas heidutada

kuidas siinsed hobused minust suurt välja ei teinud

Leitud :)

 2 

Selle suve ellujäämismatk "Idioto Topografico" viis meie seitse vaprat vanderselli Saaremaalt Sõrve sääre tuletornist Vilsandi tuletorni. Kokku saime nelja päevaga maha käia üsna täpselt 100 km. Lühim päev oli esimene, mil hakkas nii tihedalt sadama, et otsustasime jääda peale 21 km Chillout aarde metsaonni, mille me hommikul ka ära logisime. Keset õhtupimedas enda 80C viinaga turgutamist läks onniuks lahti ja meid külastasid Daniel ja Adrian, neist üks Austraaliast! Täiesti uskumatu elamus, eriti jutt, mida ta räägis. No kuulake ise: austraallasel on pruut Rootsis, ta sõitis siia militaarse Land Roveriga, mille ta soetas Suurbritanniast ja see seisis siiani Mongoolias, kust nad koos veel ühe kaugest riigist pärit sõbraga, kellega ta kohtus Tšiilis matkates, Eestisse sõitis. Hommikul arvasime me, et see kõik ei saanud tõsiselt juhtuda. Kui me aga onnist lahkudes parklas nende võimsat sinist maasturit nägime, saime siiski kinnituse, et see kohtumine juhtus päriselt :-D
Üldse kohtasime igas ööbimiskohas ainult välismaalasi. Pärast jalgsi Vilsandile tulemist ööbisime Kulpri telkimisalal koos saksa paarikesega. Muinastuld seal meil paraku leida ei õnnestunudki, aga tegime selle siis ise :-)
Täna, matka viimasel päeval võtsime ette ringi ümber Vilsandi, sealhulgas Vesiloole. Nii pikka neljanda-viimase päeva matka polegi kunagi matka 13-aastase ajaloo jooksul teinud. Jalutasime veel tänagi 18.5 km. Selle käigus leidsime ka ainsa Vilsandi leidmata aarde. Eile sammusime Saaremaal paarist aardest mööda, las jäävad oma aega ootama.
Siinne aare oli tuttavas pakendis, temaatiliselt peidetud ja pakkus meile leiurõõmu. Aitäh Piretile nii kaugele läände aaret peitmast! Aare parimas korras.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1386497258

Jalgsi Vilsandile aarde juures

Veetasemenäidik

Peale veeületust

Idioto Topografico 2019 vandersellid

Mõnus jalutuskäik Vilsandil. Äge konteiner.

Salavalt paistis Vilsandi pidulikus riietuses tuletorn kenasti ära ja kuna paat juba istumise all ja kütust piisavalt, kasutasime juhust ja tegime tagasiteel mandri-Saaremaale väikse jonksu sisse. Tänud.

Kuna me siinkandis parasjagu lonkisime, siis piilusime ka Vilsandi MJ üle. Tuttav teostus ja aaret vääriv koht, aitäh!

Salava FTF käes, paadimootori jublakas Loonalaiul vahetatud, tekkis tuhin viia ellu varasem plaan Atla sadam - Salavamaa - Vilsandi - Atla sadam. Kohale saime mõnusa meremärgi - remondis oleva majaka järgi. Kohale jõudes alustasime võikude hävitamisest ja koogi söömisest. Peale kehakinnitust otsisime üles aarde.

Vahepeal saabus meie juurde saarevaht, kes Vellot ootas. No vat Vellot ju meiega koos ei tulnud, pettumus missugune. Atla poole liikudes tuli aga uus paat vastu, loodetavasti siis Vello oli seal paadis.

Aitäh aarde eest!

Leitud.

 1 

No vot. Aaperse telkimisalal ööbides äratasid meid kohalikud, kel oli toimumas prügikoristuspäev, lendasid masinatega telkimisalale ja mis meilgi üle jäi, kui üles ärgata. Siis tegime hommikusöögi ja jalutades pärast tuletornini, korjasime meiegi ettejäänud prügi kõik üles. Kui jõudsime tuletornini, oli seal mitmeid kohalikke, kes olid meie panusest nii joovastunud, et meie auks avati kohe õlut. Aprillikuus, 20 kraadi sooja, t-särgita isegi praadinud ja lühkarite väel õlut libistada kohalikega. No see aare jääb meelde. Kohalikud aardest kenasti teadlikult, ausalt öeldes teadsid kohalikud lapsed ka, kus on üks või teine aare. Vesiloo aarde ütlesid kadunud olevat aga see vist taastatud, sest kenasti leidsin. Igastahes, aitäh ka selle aarde eest, nüüd neid ilmajaamu juba rohkem kui 1 üle Eesti leitud.

Siin sai tõepoolest jooksujalu käidud, et jõuda paadile ja veel enne päikese loojangut ühele Vaika saarele. Aitäh petjale!

Napilt enne päikeseloojangut enne Vaika saarele sõitmist kiirelt logitud. Tänud peitjale.

 1 

Päris tore oli avastada päev enne saarele saabumist, et uus aaregi lisandunud. Tavaliselt juhtub ju ikka vastupidi, aare avaldub järgmisel päeval piirkonnast lahkudes..;) Kaupo, kes samal päeval saaretuurile tuli uuris juba varakult kaugel olen, kas jõuab enne mind..Mina alles alustasin täiesti rahulikult läbi mere sumpamist, teadmatuses ja tegelikult isegi mitte eriti huvi tundes, kas jõuan siia esimese, teise või seitsmendada..ilmselt olin juba enne Kaupole loobumisvõidu andnud..;) Tulime siia hoopis meie teisel saarematka päeval, kolm seltskonda oli juba nimed kirja saanud. Väga tore ju, et väikesaared selle aasta supersuvel aktiivselt külastatud saavad. Aare oli seeriale vastavalt ootuspärane. Aitäh!

Jõudsime Merlega 5.ndana logiraamatusse kande teha :)

Konteiner torkab tegelikult silma ja leid üsna lihtne, aga 200 leidu 2000ga ikka ei võistle. Küll aga avanes siit kõrguse tõttu pisut parem vaade ümbrusele. Aitäh! :)

 2 

Antud kuupäeval Vilsandile tulek oli planeeritud juba paar nädalat varem. Kui aga eile avaldus aare, siis hakkasid peas mõtted käima, mis feim ja sull meile nüüd sülle langeb, keegi ei jõua meist siia enne. Olin varem Merlega rääkinud, kes pidi tulema siia jalgsimatkana, aga neil läheb kauem aega kui meil paadiga tulles. Pisut enne kui sadamasse jõudsin oli juba veebis logi üleval. Sellises kohas avalduv aare ei püsi ka 24h esmaleidmata. Vilsandil olles avaldus uus aare Kihelkonnas ning siis hakkas jälle aju genereerima seda sülle kukkuvat kama.

 11 

FFTF! Ehk siis meie esimene FTF ja veel millises magusas paigas! Tuli mõte külastada Vilsandit ning nagu iga ikka, üle vaadata ka kohalikud aarded. Suur oli üllatus, kui kaardilt avastasin juhuslikult värske aarde, millel polnudki veel logisid. Olime nagunii teel siia ning leidsimegi eest tühja logiraamatu, esimene logi läks kirja 23.08.2018 kell 19.04. PS. Kogemata jäime vahele ka ilmajaama vahile, kes tuli uudistama, mis kaadervärk tema aia küljes on. Seletasime asja ära ning jäi rahule, kuna peal olid kenasti õiged kleepsud, mis talle sobisid, kiitis ka konteinerit ennast. Tänud selle elamuse eest ning pikka iga aardele!

Leitud. EVEJ