Sügisene lõheporr

Peitis 15.10.18 [zdrk]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Harjumaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0
Suurus: normaalne
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Keila jõe suudmes on kalapüük keelatud aastaringselt. Erandina võib siin püüda erilubade alusel torbikutega silmusid. Oktoobri keskpaigas tulevad kuuks ajaks jõe suudmesse kudema lõhelised - meriforell ja lõhe. Koos sellega ilmuvad välja ka röövpüüdjad, kes jahivad väärtuslikku punast kalamarja. Siinsed uued aarded on üheks heidutusmeetodiks, et lasta kaladel rahus kudeda.

Käesolev aare on peidetud ühele Keila jõel olevale saarele. Hetkel viib üle harujõe täitsa kobe purre. Kui see kaduma peaks, siis kõrge vee korral võib eeldada vähe raskemat maastikuastet.

Mis asi see lõheporr aga on? Lõhe porrulauguga see nüüd küll ei ole. Saare pealt on hea piiluda kuidas see asjaajamine täpselt välja näeb. Kes ei kannata nii võikaid vaatepilte, siis teile on lühikirjeldus kuidas saab kalamarjast mõne aastaga maitsev lõhepraad su ahjus.

Lõheliste jooksuaeg on sügisel 15. oktoobrist 15. novembrini. Selleks ajaks kogunevad nad jõgede suudmetesse. Emased on 4-6 aasta vanused ja kuni meetri pikkused. Isased on nooremad ja väiksemad. See tähendab, et isaste lõheliste seas levib arusaam, et suurem ja vanem on parem. Kõigepealt valib isane territooriumi (loe: ehitab kodu), mida kaitseb suguvendade ja muud jorsside eest. Siis tuleb emane ja hakkab sabaga keldrit kaevama. Riiulitesse asetab natukene oma marja. Seejärel teeb võlukepiga isane sahker mahkerit ja ajab keldri kinni. Niimoodi kohe mitu päeva järjest. Lõpuks on emane nii väsinud, et heidab hinge. Mõned üksikud reipamad suudavad seda protsessi korrata 3-4 aastat järjest. Osad isased aga lihtsalt ei viitsi enam tagasi merre minna ja jäävad jõkke järgmist sügist ootama.

Okei aga kuidas satub maitsev lõhe meie ahju? Kalamari haudub vanemate poolt ehitatud keldris tervelt pool aastat. Selle ajaga tekib tulevase kala ümber rebukott, mille kallal saab meie kalake järgmised poolteist kuud maiustada. Jaanipäevaks või siis suviseks pööripäevaks saavad neist nunnud maimud ja hakkavad iseseisvat elu elama. Suve lõpuks on keha kaetud soomustega ja uueks nimeks saab tähnik. Järgmised 2 aastat chillivad nad jõevees ja siis lähevad 2-4 aastaks maailma avastama. Vahepeal ongi see šanss, et mõni tegelane avastab end meie toidulauale. Kui avastusretk lõpeb terve soomusega (loe: nahaga), siis naasetakse täiskasvanuna oma sünnipaika kudema ja algab uus elutsükkel. Vot mis põnev lugu!

Vihje: pole

Lingid: pole

Lisapunktid	Tüüp	Koordinaadid
P1	Parkla	59° 23.8760' 24° 17.8460'
P2	Parkla	59° 23.7119' 24° 17.7870'
P3	Parkla	59° 23.6160' 24° 17.6850'
Purre	Muu	59° 23.8776' 24° 17.1836'

Aarde sildid:

Geocaching.com kood: GC7YXYQ

Logiteadete statistika: 114 (99,1%) 1 4 4 1 0 0 Kokku: 124

18 aprill 2025 hooldas Karl ja Klaara [zdrk

]

Uus karp, logiraamat ja muu sisu. Vana katkine aare kaasa. Saarele viib nüüd lause kaks purret. Üks ühkem kui teine. Saar oli asustatud vähemalt 20 korilasega.

22 juuni 2022 hooldas Karl ja Maire [zdrk

]

GC-s ilmus värskele logile pilt, millel oli kujutatud versioon 2 logiraamatut. See tähendas, et kohapeal peaks 2 karpi olema. Läksime otsima. Purde juures kohtasime väikest nastikut ja aardepuu juures jäi koheselt silma mingi veider maskeering. Selle alt ilmuski välja eelmine karp. Kellel nii suurepärane mälu oli, et selle sinna poetas, ei tea. Tahaks loota, et keegi lihtsalt avastas karbi niisama vedelemas ja pani selle tunde järgi tagasi. Võtsime versioon 3 karbi kaasa ja panime vana karbi tagasi õigesse kohta peitu. Lõheporri ei kohanud

14 märts 2022 hooldas Karl [zdrk

]

2 järjestikust mitteleidu GC lehel panid mind veenduma, et kellelgi on aardekarpi vaja läinud. Personaalne kontrollimine andis kahtlustusele kinnituse. Panin uue karbi kogu vajaliku sinna juurdekuuluvaga. Saarel on käinud puulõhkuja. Mitu suurt küttepuu hunnikut saare peal. Õnneks aardepuu on veel alles. Purre saarele on ka veidi uue ilmega. Kevadine jää ja suurvesi on selle natukene viltu lükanud aga on jätkuvalt ületatav. Muidu park on hetkel kaunis oma üleminekul talvelt kevadele. Head leide! Loodetavasti karp elab seekord kevadise karulaugu korjajate massid üle.

Jõekunst

Küttepuud saarel

4 oktoober 2020 hooldas Karl [zdrk

]

Vabandan kaasgeopeiturite ees, et taastamisega tervelt 5 kuud aega läks. Lükkaksin süü aga oma kaelast ära, sest koheselt teavitasin koostöö partnerit EKS'i aarde kadumisest, kes lubas suure hurraaga varustada kõige vajaminevaga. Käisin kohapeal ka veendumas, et aare on tõepoolest kadunud. Järgnevate kuude jooksul oli suhtlus pigem ühepoolne. Mõne üksiku kontakti loomise järel sain vaid teada, et neil on aarde taastamiseks kõik olemas aga "viimasel ajal" kiire olnud. Olukord paistis lootusetu. Lõpuks mul kannatus katkes ja otsustasin aarde taastada oma jõudude ja nägemusega. Sellega lõppes minu koostöö EKS-ga Keila jõe ääres, mis andis tegelikult soovida juba ennem aarete peitmist.

Samasse asukohta sai uus normaalsuuruses karp. Logiraamatuks ise tehtud märkmik. Juhend ja peotäis nänni lisaks.

Saarekese enda peal on septembrikuutormi ajal rohkelt puid maha murtud. Enamus tormikahjustusi oli juba aga tükkideks saetud ja minemagi veetud. Ka aardepuu üks harudest on lataki vette kukkunud. Äkki maakeerib aaret isegi paremini.

Häid leide ja kalade kaitsmist! :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".