Ristikangrumägi

„Ristikangrumäe“ kalmed said arheoloogiateadusele tuntuks 1920. aastatel, kui kolme neist uuris balti-saksa arheoloog A. Friedenthal. 1970. aastate alguses arheoloog Vello Lõugas koos kodu-uurija Oskar Raudmets tegid kalmevälja täpsema kaardistamise ja avastasid ka uusi kalmeid, üksikuid kalmeid leidis V. Lõugas hiljemgi (1970-1980. aastatel). Viimati kaardistati „Ristikangrumäe“ kalmeid enne golfiväljaku rajamist ning nende tööde käigus avastati juurde veel üks oletatav kalme, üks põllupeenar ja paar põllukivihunnikut ning asulakoht (Kadakas, V. 2003. Arheoloogilised uuringud Ristikangrumäel. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis). Peamiselt on Ristikangrumäel tegemist kivikirstkalmetega.

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem. Pronksiajal, maastikul kõrgematel kohtadel rühmiti paiknevatesse ümara põhiplaani ja keskse kivist kirstuga kivikirstkalmetesse maeti surnuid valdavalt põletamata. Samasse aega jäävad ka siinsed üksikud laevkalmed. Umbes alates aastast 500 eKr kuni ajaarvamise vahetuseni rajati kindlama struktuurita kangurkalmeid, kuid valdavalt siiski korrapärastest ida-läänesuunalistest taranditest koosnevaid tarandkalmeid. Neisse maeti surnud enamasti põletatult, kuid on leitud ka põletamata luudega tarandkalmeid. Keskmisel rauaajal kasutati matmispaikadena jätkuvalt tarandkalmeid, uue traditsioonina levis kivivarekalmete rajamine. Enamik noorema rauaaja kivikalmetest on põletusmatustega.

Kalmete vahele uudistama otse teelt hästi ei pääse, kuna need jäävad golfiklubi maale.