Kersel

Aarde on peitnud geopeitur Carmeliita, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.

Varaseimad teated Kärsa mõisast (saksa k Kersel) pärinevad 1456. aastast. Pikkadel sajanditel paljude omanike käes olnud mõisa omandasid 1840. aastal von Brevernid, kelle kätte jäi ta kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Ernst von Brevern.

Arvatavasti 1800. aasta paiku ehitatud ühekorruseline peahoone oli stiilne varaklassitsistlik ehitis.Pärimuse järgi on mõis ehitatud kunagise linnuse kõrvale.Linnusest annab märku kõrgem küngas mis on mõisa ja seal taga oleva allika vahel.Peahoone keskosal oli madal astmikfrontoon, selle ees paiknes ümarsammastele toetuv lahtine katusealune. Peahoone vastas, teisel pool auringi asetsesid teine teisel pool sissesõiduteed klassitsistlikud ait ja tall-tõllakuur.

1960. aasta paiku ehitati peahoone tundmatuseni ümber kahekorruseliseks ehitiseks, seal asusid nii korterid, sidejaoskond kui ka kohalik rahvamaja.

Hoone lagunes ja varises 1980ndate aastate paiku. Praegu on nii peahoone kui ka kõik kõrvalhooned varemeis. Kõrvalhooneid oli arvukalt, nad moodustasid koos peahoonega ühtse ansambli. Olulisemad olid:valitsejamaja, ait, laudad, rehi, tall, töölistemaja, kelder, tööliste elamu, sepikoda, hollandi tuulik.Samuti mõisa park oma väärikate puudega.Pargi servad on nüüdseks juba metsistunud ja võssa kasvanud.

Stiilse viinavabriku klombitud maakividest müürid, mis olid veel 1999 püsti, on ka nüüdseks suuresti lammutatud.

Viinavabrik oli suur ja liigendatud kivihoone, mille müürid on laotud puhta vuugiga, klombitud maakiviplokkidest, nurkadel on plokid hambuva ladumisviisiga. Hoone keskosa oli väga kõrge, ta eendus kergelt esifassaadis, parem tiib on ühekordne, vasak tiib aga kahekordne. Hoonetiibu katsid viilkatused laialt üleulatuvate räästastega . Keskmise korpuse viilkatus oli põhiosaga pikiteljele risti. Aknad olid suured 6-ruudulised, piiratud paekivist ääristega, mis seotud müüriga hambuvate plokkidena. Aknaid ja uksed on valdavalt kaetud lameda kaarega, vaid masinasaali kaks väga kõrget, läbi kahe korruse, akent omavad kõrge kaare, samuti väike viiluaken nende kohal . Korsten on kõrge , neljatahuline ja paekivist, omab ülal kitsa vahevöö , tugevalt eenduva ja profileeritud otsakarniisi.

Just korsten ongi see objekt mis on siiani ajahambale vastu pidanud ja tänu vanade müürsepade kätetööle siiani püsti. Arvatavasti seisab ta seal veel sama kaua kui just midagi ettearvamatut ei peaks juhtuma.

Nullis tasubki minna ligemalt uurima korstna soklit ja selle klombitud maakive.Kui vajalik info käes, siis see juhatab teid edasi juba mõisa juurde.