Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sakala nr. 4, 13 jaanuar 1936 kirjutab nii:
"Linnapää on kokku seadnud nimekirja uute nimetuste kohta Wiljandi linna osadele ning orgudele ja mägedele linna piires. Nagu kuuldub, pole nende nimede kohta linnavalitsus weel wõtnud seisukohta, mille tõttu alltoodud kawatsetawate nimede suhtes wõib tulla muudatusi, enne kui see nimestik esitatakse linnawalitsuse poolt kinnitatult wolikogule seisukoha wõtmiseks.... ...Puiestikud ja platsid järgmiste nimedega: Lossimäed, mille üksikud mäed kannawad nimesid: Esimägi endine Esimene Kirsimägi; Wahemägi (Tantsumägi) endine Teine Kirsimägi; Kaewumägi endine Kolmas mägi; Kitsasmägi, kuhu wiib Kaewumäelt rippsild; Puiesteemägi endine Filosoofia puiestee; Madalmägi Puiesteemäe ja Waluoja wahel; Tissimäed kaks terawat mäge, millest üks on suusahüppe mäeks; Tallimägi kus asub endine mõisa sõiduhobuste tall. Lossimägede orud kannawad nimesid: Wallikraaw lahutab Lossimäed linnast; Suurorg algab Esi- ja Wahemäe wahelt ja wiib rippsilla alt läbi; Wärawaorg Wahe- ja Kaevumäe wahel; Pikkorg Kitsasmäe ja Puiesteemäe wahel; Mõisaorg Puiesteemäe ja Tallimäe wahel; Sügaworg (Waluojaorg) Lossi ja Huntaugumägede wahel."
Millised nimed tänapäeval mägedel kasutusel on, seda saab igaüks kohapeal viitadelt lugeda. Mõned neist on rohkem tuntud ja käidud, teised vast vähem. Aardekarp asub ühel neist. Nullis ei ole midagi muud, kui rippsild - Viljandi üks sümboleid. Aarde leidmiseks tuleb minna ca 170 meetri kaugusele 170° suunal. Kõige otsem tee sinna võib teatud oludes isegi maastik 5 raskusastmeks osutuda. Seega, mida suurem ring teha, seda kergem on maastik ;) Talvel paksu lumega võib leidmine olla raskendatud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 67/488 |
Aarde sildid:
lumega_raske (2), vaatamisväärsus (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7PB35
Logiteadete statistika:
99 (93,4%)
7
2
1
0
0
0
Kokku: 109
Geokontroll luges seekord esimese pakkumise sobivaks.Kohapeal nii libedalt ei läinud, ei tahtnud ju kuidagi teelt ära pöörata ja orgu laskuda, et teisest nõlvast jälle üles rassida. Lõpus jamasime natuke ka gepsuga. kui geps rahunes, siis tuli ka leid. Tänud peitmast!
Mõtlesime, et patseerime veidi Viljandi vahel. Jäi see aare silma. Koordinaadi sai ju lihtsalt. Aga see oli petlik. Ilmselt oligi see selle aarde lihtsaim osa. Jätsin teised enne keerulist osa puhkama ja asusin matkama. Kui viimasest järsakust sain kuivaga üles, mõtlesin, et libedaga oleks siin küll keeruline. Leid tuli mõõduka otsimisega välja. Panin nime kirja ja hetkel, kui kaas sai kinni, avanesid taevakraanid. Varjusin puu alla ja lasin suurema saju üle. Siis meenus rada, kust üles tulin… selle asemel oli nüüd mudajõgi: variant oli ohverdada püksid või pista käed nõgestesse. Kuidagi ma sealt alla sain ja ühinesin taas teistega - selleks, et saada kaela järgmine sahmakas. Tänud meeldejääva leiu eest!
Selle aarde jätsime viimaseks oma jalutustiirul, kuna olimegi jõudnud ka autoni tagasi. Väga armas koht toredate istumiskohtadega, kus oli nii ilusa ilma kohta kuidagi vähe inimesi. Mis aga tähendas seda, et saime aarde rahulikult üles leitud. Aare polnud küll kohas, kus ma oleks seda oodanud. Aga leitud ta sai. Aitäh!
Täiesti nõus, lumega raske. Kunagi ammu sai jaanuaris turnitud. Siis ei õnnestunud leida. Täna oli palju mugavam aardele läheneda ja leid tuli ka mõistliku ajaga. Aitäh!
Ei saanudki seda geokontrolli roheliseks. Logide põhjal eeldasin, et see lihtne arvutus ikka peab paika ja torkasime paadimehe lirtsutamiste vahele ka natuke ronimist. Ronimist oli täie raha eest, aga tasuks oli logimine, seega ütleks, et tasus ära. Aitäh peitjale!
See täpp sai õigesse paika tõstetud ikka väga ammu, aga küll oli lumi maas või sadas vihma, mis kohe kuidagi ei kutsunud mägedesse turnima. Eks siinkandis on saanud ka ju sobiva ilmaga oldud, aga kuidagi on ikka õnnestunud seda külastust ootavat täppi mitte näha. Seekord siis võtsin selle osa lossimägedest vallutamise ette. Eks ma tasapisi astusin, nii et eriti võhmale ei võtnudki. Kallaku peal pidas kenasti, nii et kiirlaskumine jäi ka seekord ära. Leid tuli kiiresti ja saigi edasi suunduda. Ja nüüd juhtus see, mida ma natuke nagu kartsin, aga ju mitte piisavalt, sest ikkagi võtsin suuna otse järvele, et siitpoolt need viimased paadimehed ka üles otsida. Alla sain ilusti ja Valuoja oli ka teisele poole teed kolinud, nii et tema ületamiseks mingeid nippe leiutama ei pidanudki. Aga mingi tegelane oli jalutustee ja lossimägede vahele aia ette teinud. Saadanas küll. Ise oleksin veel üle saanud, aga kutsaga oli teine asi. Proovisin, et kas jõuan ta üle tõsta, no ei jõudnud. Seega ei jäänudki muud üle kui ragistasime mööda kallakul olevat võsa aia lõpuni. Ikkagi peaks ka kaardil olevaid teid kasutama mitte otseteid leiutama. Aga kes see ikka vigadest õpib, isegi enda omadest. Ju neid olukordi tuleb veel, tuleb leppida. Aga aarde eest tänud, täitsa tore turnimine oli.
Lahendus lihtne, olen sama harjutust seiklusorienteerumiste korraldamise juures teinud. Null sai esimese katsetusega kohe paika. Kuna oleme sellel maastikul orienteerunud nii öösel, kui päeval, siis võis juba arvata, mis meid ees ootab. Lähenesime hoopis ringiga. Nullis otsides, midagi silma ei hakanud, isegi kui veidi ringi suurendada. Lõpuks andis üks logi hea vihje, mida isegi olin aerofotolt täheldanud. Siis tuli leid kiiresti. Tänud!
Kui eelmine kord läks siin otsingutega nagu läks, siis sellel korral esimese tiiru ajal ei näinud midagi. Teise tiiru ajal ilmus ei tea kust välja rattaga mugu ja kolmanda tiiruga ilmutas ennast aare. Siin üles alla liikutes sai ikka naha päris märjakas. Tänud toreda aarde eest.
Sai ikka korralikult üles alla ronitud, kaaslase pidin poolel teel maha jätma ja lõpus oli natuke segadust, aga muidu väga lahe kogemus.
Esialgu tundus igavene nöök see, et geokontroll ei läinudki roheliseks ka otse pähe lastud koordinaadiga. Aerofoto pealt on peidukas ju näha, nagu nüüd vaatan. Aga kohapeal ei olnud üldse keeruline üles leida. Lossimägedele tulime Liivapaljandi juurest ja siis läbi lossihoovi võimalikult otse siia, aga nende vahepealse küngaste ja orgude nimesid küll ei osanud leida. Raagus varakevadel on maastik skaala kergemas otsas isegi kuueaastasele, mõni järsem nõlv ehk natuke porilibe ja siin-seal rada jääs. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Sättisin end uueautolõhnalisse škodasse ja läksime vaatama, kas saab leida või ei saa. Sai küll. Hea meel, et veel üks aare tehtud. Tänud
Meil Märteniga oli juba vaikselt kodutee mõttes, kui Yksk6ige "kõik" pool meid ka lossimägesid vallutama kutsus. Auto ajasime nii lähedale, kui vähegi saime ning rühkisime siis mitukümmend meetrit vertikaalsuunas kõrgemale. Algne kartus oli, et lund on liiga palju, kuid siinpool polnud lumest vähemalt aarde juures isegi lõhna enam alles. Kevad tuleb, tops sai leitud, meel on hea! Aitäh!
Krissuga tekkis arutelu, et kas siis lossimägesid ka vaatama. No mõeldud-tehtud. Tundus teine selline lumega raske aare, aga nagu lõpus selgus, siis oli talvel isegi päris okei logida. Kevadel ja sügisel on kindlasti mudasem see olek. Talvel lumi aitas kaasa. Kuskil kümmekond meetrit enne aaret libisesin siiski päris korralikult ja sain lähedalt oksast kinni, muidu oleks mõnikümmend meetrit allapoole suund olnud. Aga karp leidus ruttu, aitäh!
Vajalik abivahend oli kohe käepärast ja nii ma hommikusöögilauas käppelt selle lõpp-punkti välja kalkuleerisin. Kohapeal olime lähedalt möödumas ja äpi kaart näitas, et rada ka läheb sinna, seega marssisime kohale. Selle lumega ülesmäge minna oli suhteliselt okei, aga alla tulles võttis natuke junni jahedaks. Koer samas lippas korduvalt üles ja alla ja täiega nautis lossimägesid. Aitäh!
Leitud väikese abiga. Kuidagi kohe ei tahtnud GPS nii täpset kohta näidata seal, et jõuaksin aarde juurde. Aitäh peitmast!
Lossimägedes käis kibe ehitustöö - pärimusmuusikafestivali lavade kokkupanek oli täies hoos - lust oli vaadata. Kaardi järgi panime umbestäpselt paika, kus võiks aare paikneda ja rippsillal käisime üle vaatamas, mis sinna suunas jääb ja kui kaugele üldse näeb ning hakkasimegi mööda rajakesi, mis kohati üsna ära kadusid, enamvähem sinnapoole astuma. Orienteerumiskaardiga oleme siin mägedes ja orgudes mitmel korral jooksnud nii päeval kui öösel, aga täna läksime küll peaaegu et kirvega peale - oleks kodutööd kodus teinud, oleks ju mõne sellise kaardi kaasa haaranud. Aga meie suund enamvähem pidas, kaugus sillast oli koguaeg teada, nii et kui järjest künkad vallutatud, olime üsna pea ka aarde juures. Tundus endale ka uskumatu, et me selle nii kiiresti üles leidsime või et me selle üldse üles leidsime. Mäenimedest ja viitadest ei tea küll mitte midagi, huvitav, kus need veel olid...
Suur tänu siia kutsumast - sai päris korralik trenn tehtud!
Meie lähenesime aardele kõige otsemat teed pidi. Mäest üles-mäest alla. Ilmastikuolud olid soosivad ja keegi ei kukkunud ning ka jalad jäid kuivaks. karp tuli välja pärast mõningast otsimist. Vaated on siin ikka imelised! Aitäh!
Aare oli kuuma ilma kaitseks ennast korralikult pinnase sisse kaevanud. Tõin ta sealt välja ja katsin veidi halastavama geokuhjaga.
Mõnus ronimine ja mudaralli tagasiteel. Mats maha muda sisse! Aitäh!
Umbkaudse lõpu asukoha saime kätte lihtsa vaevaga. Kohapeal olime juba loobumismõtteid mõlgutamas, kui lõpuks õigesse kohta vaadata oskasime. Tänud peitjale!
Mäletan veel toolboxi eelseid aegasid kui sellised X meetrit Y suunal sai käsitsi proovitud lahendada aga enamasti see välja ei tulnud. Ka seda aaret olen käinud varem täiesti suvalisest kohast otsimas :D
Praegu olid peaaegu kõik aastaajad lossimägedes esindatud - talvist lund, kevadist jääd ja sügisesi lehti. Vahel ei saanud liikuma ja siis oli jällegist tegemist, et mitte mäest alla libiseda. Seda rada ma ei olnudki varem tammunud, mis aardeni viis :) (690) Aitäh! EV J: liblika ja kaelakee
Maas oli umbes sentimeeter lund, kuid õnneks ei olnud libe. Vastasel juhul oleks ikka päris huvitav siin see olemine olnud. Aare korras, peitjale tänud!
Eelmisel korral samas kohast otsides ei leidnud, sel korral olin hoolikam. Aitäh!
Enne Viljandist lahkumist oli vaja jalanõud ikka korralikult mudaseks ka saada. Ei tulnud lihtsalt, kuid leidmata ka ei jäänud. Kuni mina üritasin logisid lugedes pisut lisa infot hankida, siis Marko tegeles toore tuustimisega ja muidugi oli tema tegevus edukam. Tänan.
Korrastame siis unustatut, logimine ununes, diagonaalsed kallakud aga mitte, tänud
Eile õhtul pidasime seda pisut kurnavaks, sestap tuli see täna ära teha :-) Ehk viimane aare linnas enne viimaseid Paadimehi. Jätsime auto juba eilsest tuttavasse paika ning hakkasime kõmpima. Kokku saime 1.8 km edasi-tagasi jalutada, osa sellest küll omal soovil pikemat teed minnes. Teekond polnud üldse raske. Üllatama panid vaid OSM kaardil olevad rajad ja "sillad", millest üks oli kahest lauast koosneb purre. Aga OSM kaardil oli peal, ulme.
Ahjaa, geokontrolli polnud ma kunagi roheliseks saanudki. Aga enesekindla geopeiturina tahtsin siiski enda arvutatud koordinaatidel kohal käia. Seal selgus minu õnneks (muidu oleks Marje maha löönud :-D), et aare on minu saadud nullist mõne meetri kaugusel ja leitav-leitud. Kas tõesti on siin geokontroll üleliia täpne, isegi mitte 10-meetrise täpsusega? See on sellise mõistatuse puhul natukene nii ja naa.. Aga lõpp hea, kõik hea. Nautisime ilusat vaadet ja tundsime rõõmu Viljandis olemise üle. Tegime lossimägedele ja lossi jäänukitele tiiru peale. On ikka kena koht leitud lossile. Ja kuidas küll need pinnavormid siia kõik tekkisid..
Aitüma Kerstile siia kutsumast ja vaateid pakkumast! Aare meeldivalt suur ja korras.
Lõppu läheb täitsa lihtne rada ka, aga valisin selle vale lähenemistee ning sain mitu korda üles ja alla käia. Tänud!
No oli see vast ronimine. Higi voolas ojadena. Ägedad mäed ja orud. Tänud!
Olime enne jalutama tulekut natuke kaarditööd teinud ja aarde asukoha enam-vähem ära määranud. Nulli me minema ei hakanudki ja lähenesime peidukohale hoopis järve poolt. Kui tundus õige hetk korralikult teelt kõrvale astuda, siis nägime esmalt rebast oja kaldalt võssa silkamas. Asusime meiegi siis koos jahikoer Rüüdiga mööda rebasejälge võsas ragistama. Järsakud olid libedad ja loomulikult oli Rüüdil oma eesmärk, mis alati meie nägemusega edasi liikumise suunast ei tahtnud kattuda. Mingit imeringi mööda me igatahes ühe mäe otsa jõudsime, ise higist läbimärjad. Kuid nüüd oli ju vaja veel ka aardekarp üles otsida ja meil olid vaid umbkaudsed koordinaadid. Esimese vaatlusega läheduses midagi silma ei hakanud, kuid ühte logi lugedes jäi meelde üks märksõna ja just taoline objekt meie kõrval oligi. Selle uurimisel ka aardekarp silma hakkas. Võtsime päikselisel künkal istest ja logisime, puhkasime natuke, et siis juba lihtsamat teed tagasi minna. Meel oli hea aardeleiust, Rüüdil kahjuks jäi rebane leidmata. Täname selle sportliku seikluse eest!
Lõpp oli juba ammu välja peilitud kui otsimiseni jõudsin alles nüüd. No rattaga on see maastik ikka 6 vist ???? Igatahes nüüd ma istun siin mäe otsas oma rattaga ja mõtlen kuidas alla saada. Tänud siia juhatamast, vaade on igatahes vägev.
Peale korralikku vihmasadu on lossimägedes turnimine ikka paras seiklus. Aga kes ütles, et aarde otsimine ei tohi seiklus olla? Püksid läksid igatahes pessu! :)
Aitäh aardepeitjale!
Mäed, Päris jõhkrad "mäed" kui üritada laste ja ratastega neid vallutada. Appi. Jätsime rattad maha ja astusime jala oma oletatud suunda. Õnneks saab kirja Found it: 26.Aug.2020 11:31 Viljandi Lossimäed (3934)
Leitud. Alguses otsisin küll umbes tund aega asjatult aga ühel hetkel vaatan varemlogijate logisid ja üks hetk ilmub ette pilt ühe päris tuttava puunukiga. Eks ma siis vaatan... ja uurin... ja seal see oligi. Väga hästi maskeeritud! Tänud huvitava aarde eest! P.S. Kirjapulke on piisavalt. Kui maha jääb pole probleemi :)
Geokontrolli roheliseks saamine oli selle otsimise juures kõige lihtsam. Esimese katsega oli kohe põhjas. Kohapeale saamine oli aga oluliselt keerulisem katsumus. Peidukas oli nii hästi maskeeritud, et ikka mitmeid kordi oli vaja seda vaadata.
Leitud :) Muidugi otse aardeni mäest üles ja alla .aitäh petjale :)
Kodutöö oli kodus ära tehtud, kohapeal oli veel vaid logimisvaev. Täname.
Tänaseks põhieesmärgiks oli taaskord külastada Viljandi lossimägesid ja seda me tegime. Täie mõnuga koos ratastega ikka üles ja alla. Aga vaated olid ju kõike seda väärt. Logisime 10:44 Aitäh aarde eest!
Koordinaat oli mul olemas ja see meil ühtis. Kuidagimoodi saime oma kered üles veetud. Mina muidugist heitsin puule pikali puhkama ja kui Tanel ka logimisega valmis sai, toetas ka korraks perse aga puu ärvardas alla veerema hakata, no loomulikult koos minuga. Kuidagi ma sealt ikka püsti sain aga nalja sai kõvasti. Tänud, meil oli tore!
Asukoht oli ammu välja arvutatud, nüüd siis kohalemineku vaev. Kaardil tundus lihtne, aga kohapeal ikka andis seda lolli liha mäest üles vedada. Võimalik peidukas jäi kiirelt silma ja sisetunne osutus täitsa õigeks. Aitäh peitjale.
Huvitav jah, kuid nii rajalt maas ma polegi Viljandi mägedes käinud. Oojaa, oli mõnus. Väga mõnus ja ladus multi, aitäh peitjale.
Päris mägine, loomulikult sai need kõige järsemad nõlvad välja valitud. Tänud peitjale
Ma ju teadsin , et Viljandi selline "mägine" on, aga et nii sain omal nahal kogeda. Aga kui juba siin olla vaatame need varemed ka üle, pole varem siia trehvanud. Vaatasime, kõndisime rippsillal, Lotte tublilt kaasas. Suured tänud peitjale aarde eest.
Eelmisel korral Viljandis tuuritades olime küll aarde lähedal, aga seltskond otsustas siis teise aarde kasuks, mis juhtus olema veel lähemal. Seekord alustasime geopäeva Viljandi mägisest maastikust ilmselt kõike välja võttes, kes sörkides, kes jalutades, kes lõõtsutades, ei takistanud lammaste aedikud, orgaaniline väetis mida kilodega pakuti ega ka libe pinnas, kus vist kõik vähemalt korra käpa maha said. Palju ei puudunud, et üks oleks endalegi ootamatu tagasikäiguga teiste seljas lõpetanud, aga kui ühel ei pidanud, siis lükkas teine esimesele hoo õiges suunas sisse ja sellise tiimitööga me üles saime. Jalutuskäik oli nii tore, et mõnel tärkas lausa triatlonil osalemise soov, aga ilmselt tuleb enne veel üks kuni mitu mäge alistada, aga algus on tehtud ja veel paljulubav ka, meie täname! :)
Kui mägi siis tuleb ikka mäe otsa ronida. Orienteeruv koht (loe mägi/ küngas) oli teada ja seni kui mina mäge vallutasin võttis Juta juba peidikust aarde välja. Aitäh.
Tegin majutusasutuses hommikul mõned mõõdistustööd, sama tegi Martti oma meetodil teises toas. Kohapeal selgus, et minu mõõdud olid veidi täpsemad ja seetõttu hakkas mulle ka aare kiirelt silma. Aitäh üles-alla-üles-alla jne :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
....../ )
.....' /
---' (_____
.TFTC . ((__)
.......... _ ((___)
....... -'((__)
--.__(()
Toredad künkad. Teisel pool järve kohatud kummitus oli meil siin taas kannul. Vahva, tänud!
Seda aaret sobiks otsida kuuvalgel ööl :) See osa jäi meil puudu. See-eest oli meil kaasas oma kummitus. Seal peaaegu lõpus tuiskas ta meist pika sammuga mööda. Soovis "Jõudu" või "Edu", ma täpselt ei mäleta. Jättis meid pika pilguga endale järele vaatama . . no teate . . see lihtsalt oli kummaline, sellises kohas möödatuiskaja. Lisaks tundus meile mõlemale, et seda meest me oleme täna juba korra näinud. Teisel pool järve. Täpselt samamoodi meist mööda tuiskamas ja ka siis midagi mokaotsast lausumast :) See kuju lihtsalt oli nii meeldejääv. Äge kohtumine. Ja pärast möödatuiskamist ta muidugi kadus, kui meie kohale jõudsime, oli ta aihtunud :)
Et teiselpool järve sai plaan edukalt täidetud ja aega oli veidi üle, siis jõudsin viimases päevavalguses siia ka. Õnneks oli aare hea konkreetne, esimene valitud koht osutus küll valeks, aga teise katsega sain topsile pihta. Tänud aarde eest!
Ikka mäest üles ja alla, nii möödus meie teekond aardeni. Kohati oli veidi libe, aga saime ilma kukkumiseta hakkama. Edasi suundusime teist aaret otsima, mis jäi meie eest peitu, aga vaevatasuks saime puhata pingil ja kaunist vaadet nautida.
Küll oli ronimine, üles ja alla mööda lossimägesid. Polnudki siin ammu käinud, aitäh kutsumast!
...jeerum küll, justkui Viru tänaval oleks olnud...
Läks aega, mis läks, aga lõpuks oli ikka vaja siia ka jõuda. Veel selle aasta sees.
Ega siin palju teistmoodi ju praegu polnudki, kui suvel. Rohi oli küll madalam ja ehk mitte nii roheline, puulehed ei tilkunud kaela, vaid olid talla all libedad. Savine pinnas on savine ja libe nii suvel kui ka soojal talvel. Ja kes krt küll siin Viljandis on seda maastikku sedasi mudinud, et igale poole peab ronima? Ikka üles ja alla, üles ja alla, mine siis vaid poodi või ujuma või aaret otsima.
Korralik mägilamba tunne tuli juba peale. Ikka kontsad mutta ja üles mäkke. Korraks vaid panin käe maha ja valgest kindast sai enam mitte väga valge kinnas. Muuseas, riided jäid täiesti puhtaks. :)
Läksin sinna, kuhu mu kirves suvelgi lendas. Ega väga palju täpsemat koordinaati polnud ju praegugi vaadanud. Ikka sinna, kuhu loogika käskis minna.
Mäkketõusul avastasin aga "korrus altpoolt" ühe püksata mehe. :D Seda detsembri viimasel päeval. No tegelikult vahetas ta ilmselt riideid peale mägimatka, kes ta oli, jäi saladuseks, sest jõudu ma soovima ei hakanud. Kahtlustan logiraamatu alusel, et oleks pidanud saldejumsi-keelt kasutama ja seda ma ei oska.
Järgmisel hetkel oli ta kadunud ja saime omi asju ajada.
Aare oli aga seal, kuhu mu kirves suvel kukkunud oli. Seega kirves oli terav, aga prillid ilmselt suviseid sitikalaipu täis. Muudmoodi ma seda pimesiklust seletada ei oska...
Olles juba lahkunud ja aardest üpris kaugel, kuulsin mäelt hääli. Jeerum, poleks arvanudki, et Lossimägedes aaret justkui Viru tänaval otsima peab. :D Ühed tulevad, teised lähevad, justkui tramm number 11.
Tervitused eelmistele ja ka järgmistele! :)
EVEJ
Mõnusad künkad, mõnus kulgemine. Siia on ikka tore sattuda. Oleks veel ilus ilm ka olnud. Aitäh!
Ilm oli küll väga külm, kuid jalutuskäik Lossimägedes oli siiski mõnus. Leidmisele kulus natuke aega, kuid logimiseni siiski jõudsime.
Tänud peitjale!
Selle aardega oli paras segadus. Ju olin õhtuks juba liiga pehme. Igatahes arvasin et mul selle aarde koordinaate pole ja Tarmo sai kaardilugeja rolli enda kanda. Tõigi täitsa õigesse kohta kohale, aga nagu mõned hetked hiljem selgus, et oleks saanud ka palju leebemat maastiku pidi ja kiireminigi. Selgus ka see, et tegelikult mõistatus oli minulgi juba lahendatud ja punkt kaardil täitsa olemas. Aga mis sellest enam, olime ju karmi maastikku trotsides juba kohal. Otsimine oli samuti seetõttu karm, õnneks tean sarnaseid kohti veel karmimaidki. Siin kuluks vihjepilt küll marjaks ära. Suutsin isegi ühe tuusti alt hiire uru paljasta. Mõned hetked hiljem leidis Merle ka hiire enda üles. Seni kuni meie närilisega maadlesime, käis mõned meetrid eemal juba salajane logimine. Mind oleks ilmselt seekord küll üle lastud, aga vist Kaupo oli see, kes suli teolt tabada suutis. Kuna tulek oli karm, otsustasime tagasi õnne proovides ringiga minna. Kokkuvõttes tegime asja enda jaoks veelgi hullemaks. Ja kui lõpuks varemetele tagasi jõudsime, olid mahlad juba täitsa väljas.
Aga vahva oli ja meelde jääb, tänud.
No tõesti.. leidsime ikka õige aja ja koha, kus pimedas ukerdada, ilmselt tegime omale teekonna ka vabatahtlikult ekstreemsemaks, sest oli vaja ju ikka otse minna, st üles-alla-üles-alla, kahtlaseid hetki oli kohati üsna järskudel kallakutel, aga tagumikul liuglemine jäi siiski õnneks ära. Oeh, oli siin alles uurimist ja otsimist, üks hiirepoisski sai ära ehmatatud, kes end mingi nutsaka alla oli sättinud. Otsisime ja otsisime, lootusetu, kuni ühel hetkel tundus, et Tarmo on kahtlaselt kaua ühes kohas ja Kaupogi juba seisab kõrval paigal. Selgus, et nad mitte ei viitsinud enam otsida, vaid juba olid nimedki kirjas, jõudsime teolt tabada enne kui karp tagasi peitu läks. Ega tagasitee polnud lihtsam, tegime veel mõned mäkketõusud, rõõm oli ähkides taas lossi väravas olla.
ohjahh siin sai ikka kogu raha eest maastikku trotsitud. Lossimäed siis lossimäed ja orud ka muidugi vahepeal :D:D L6pus hargnesime laiali ja igayks hakaks oma nulli taga ajama. Yhel hetkel jäigi otsitav silma, aga kuna seltskond oli piisavalt hajali siis plaanisin vaikselt ära logida ja lasta siis teistel ka leida raamat kus nimed juba sees. Aga ju ma polnud piisavalt kiire ja yhel hetkel jäingi Kaupo sihiku ette :D Lossimäed muidgi v6imsad. Täname peitjat ;)
Viljandi geotuuri XXXII leid. Koordinaadi saamine oli kerge tänu programmile. Aarde leidmine oli aga keeruline. Tükk aega sai ringi kepseldud kuni märkasin, et üks meist kükitab punase valgusega. Siis sai juudile lähemale mindud ning vaadeldud, kuni ka teised matsu ära jagasid.
Õhtupimeduses on teatud eelised trajektoori valikul. Kohale jõudes tänasin, et kambaga on tuldud ning varsti võtsidki olümpialased aarde välja.
Andis siin alles ukerdada. Peaaegu alla andnuna jäi meile lõpuks pihku. Aitäh!
Saime üles ja alla, alla ja üles matkata. Lõpus omajagu pimesikutasime. Tänud peitjale.
Eeltööna läks ikka kaua,et rohelist tuld saada ja ega välitöödel ka lihtsalt läinud.Aitäh!
Kui eeltöö tehtud siis leiab ikka üles kah. Geosõbrast venna abiga. Tänud sel mäel polnudki käinud.
Esimene kord sai tuldud kirvega vehkima aga mõistlik inimene ikka nii ei tee... Tulemuseks olid mudased jalad ja korralik ajakulu. Seega inimene õpib kuni elab... Kodutöö tuleb korralikult teha, siis on hea kindel otsima mina. Seekord siis sai kodus töö tehtud ja mõne minutiga oli logi ka kirjas... Aitäh peitjale ja linna külalistele lossimägesid tutvustamast ka teisest küljest!
Navigeerimisoskus ei vedanud alt ja leid tuli suht kiiresti. Tänud
Sellist laadi mulle meeldivad aga kui punkti kaardile sain ei saanud geokontrolli roheliseks. Aga kuna olin endas piisavalt kindel sai see teekond ette võetud. Ei tulnud see leid kuskilt ja väljas hakkas ka juba pimedaks minema... Kui juba loobumise mõtted peas ja mitmeid kordi uusi arvutisi teinud tuli leid viimasest võimalikust kohast, tänud :)
Kaks korda oli see aare geotuuri nimekirja lisatud aga kuidagi moodi suutsin seda aaret otsima mitte jõuda. Kors geojaani ajal ja kord Viljandi->Viljandi rattatripi ajal. Nüüd tänaseks ma seda ei plaaninud ja vaata aga vaata.. Siin ma nüüd olen. Eks ma püüan kuidagi tasakaalustada seika, et viilisin ühest 6-tunnisest aardest ära.
Aarde nulli matkasin ma mööda radu, kuhu ma varem polnud sattunud. Lossimägede varjus oli päris mõnus tatsata. Ainult lõpuosas sain paar järsemat küngast vallutada. Aare hea tervise juures ja lihtsasti leitav. Tänan!
Eeltöö on nõrkadele :) ja kirves jäi ka koju, see-eest olid otsimisel abiks äike ja paduvihm, valged püksid, linnakingad, sada konna ja tuhat sääske. Kamba peale saime tehtud!
Hommikune virgutusvõimlemine mägedes. Poolteisttuhat sammu ja juba oli 10 korrust koormust käes! Teinekord tallad 10 korda rohkem samme maha, aga treppide koormust ei kogune üldse. Aarde leid käis nagu ikka. Üle mägede kohale, mööda siledat maad tagasi. Kindlasti on see kuiva ilma aare. Kui maa märg, siis tuleb kassid ka tagumiku külge panna, sest püsti seal ilmselt ei seisa. Mismoodi need trimmerimehed seal toimetavad? Arusaamatu! Maha jäetud taara järgi võib arvata, et tegemist on populaarse piknikukohaga. Mugud võivad teid tabada ootamatult.
Auto juurde tagasi jõudsime, siis hakkasid Jaani kiriku kellad mängima. Etskae, mööbliladu helisema pandud!
Eeltöö oli tehtud, null pihta põhja lastud. Kohapeal see leidmist ei kergendanud. Ikka väga kaua läks aega. Lõpuks leidsin õnneks kätte ikka. Aitäh!
Peale selle, et ma Bergmanite juures suusatrennis käisin, veetsime lossimägedes kõik vabad hetked. Kõik teed, orud, mäeveerud olid kas suusatatud, kelgutatud või niisama läbi möllatud. Suuremana olid siin rasked jooksutreeningud. Ehh, lapsepõlv!
Reinol olid kodus maamõõtmised tehtud ja kohapeal pidime ainuly nulli jalutama, mis osutus kergemaks, kui arvasime, kuid siiski oli üpris väsitav. Lõpus læks ka ikka aega enne kui aare end vâlja andis. Aitäh!
Kodus oli koordinaat välja arvutatud. Natuke kaarditööd tee peal ja tänu sellele õnnestus piirduda ühe suure ja mõnede väiksete ronimistega. Null hüples ringi ja selle ringi sees jäi üks ebakõla looduses silma. Seal taga karp end peitiski. Tänane viimane aare, edasi kodu poole
Hea lihtne mõistatus, millest isegi mina aru sain. Erinevalt oravaolgast või kirstuvõtmest. Kohapeal läks ka suhtkoht mõistliku ajaga, edasi kukutasin ennast järve. Aitäh!
Kui juba Viljandi ligi sattusin, siis tuli ka see vidin siin üles otsida. Geojaanil sain GK-ga jutule ning kohapeal valisin sellise tee, mis mulle ka lambaid näitas. Nulli juurde jõudes selgus, et seal on potensiaalseid peidukaid päris mitu. Ilmselt ikka mõniteist minutit läks ära, enne kui õige ka üles leidsin. Kohe kui karbi tagasi sain peidetud, olid ka pagarid kohal. Ootasin kui ka neil karp näppu jäi ja logid kirja said. Seejärel liikusime geomula saatel autode juurde tagasi. Aitüma peitjale!
Geojaanil lasi Lembit kontrolli põhja ja otsustasime järgmine päev koos otsime minna. Ju oli meie uni sügavam, sest kui kohale jõudsime, oli tal aare juba leitud. Aitäh.
Seekord juhtus nii, et minul oli kiire ja olin juba järgmise valli otsas, et järgmine kord geokontrollistatult-gepsustatult tagasi tulla. Maastikku peitunud Mikk aga vastas telefonikõnele, et juba logib. Raamatusse saime kolmandatena kirja. Aitäh!
Ei teadnudki, et Lossimägede mägedel ja orgudel nii vahvad nimed on. Enamus on küll tuttavad, kuid mõnda nime kuulsime me küll esimest korda. On tore jälle natuke targem olla. Aardeotsimiseks tegime korralikku eeltööd, kuid geokontroll polnud kordagi meie lahendustega nõus. Sisetunne aga ütles, et ega me ikka väga mööda ka ei pannud. Läksime kohale, ronisime paar korda üles-alla ja tulemust kinnitavad meie nimed logiraamatus. Hea ikka, et kõikide ilusate tunnete kõrval ka selline asi nagu „sisetunne“ olemas on. Tänud peitjale!