Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 5.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Seeneküla külaplatsi kõige suurem uhkus on loomulikult uhke lipumast. Pole vahet kas kõrgub ere päike, või sajab m6nusat seenevihma. Lipumastis lehvib ikka uhke seenelipp. Kuna aga nii küla kui ka lipumast eksisteerivad paralleel kujutletavas maailmas siis ühise puutepunkti leidmiseks meie maailmaga tuleb esmalt otsida üles Seeneliste küla ja Kadunud seeneline.
Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 6. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | Geokontroll 38/107 |
Aarde sildid:
ronimine (5), soovitan (4), erivarustus (3), lumega_leitav (1), advendiseeria_2019 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8FVDW
Logiteadete statistika:
41 (82,0%)
9
2
0
0
0
0
Kokku: 52
Aarde küll leidsime aga Lauri redel osutus selle lipumasti jaoks selgelt naljanumbriks. Võrdlesime, mis saed ja kirved kellelgi autos on aga eeldasime, et siin metsas oleks raske süüdistada kopraid selle lipumasti langetamises. Pärast nägime pilti kallo otsimismeetodist, mis tundus ikka mega hull. Varsti küll aeg sealmaal, et tuleb teha korvtõstuki tuur ümber Eesti. Kui vaid pääseks sellega nende aarete kõrvale.
Saime Futoshiki #1 juures optimismi juurde ja mõtlesime, et vaatame huvi pärast selle koha ka üle. Kaasa aitas ka Kallo logi, kes käis ju redeliga ära :D Mõtlesime, et mis see ära ei ole siis. Kohale jõudes tekkis küsimus, et kas Kallo ja co käisid siin tuletõrje masinaga...saime pilte tõestuseks, et väga kaugel asi sellest polnudki :D Aga sellist varustust meil pole võtta ja üks logi nii palju riski ka ei nõua. Aga tore, et selliseid aardeid on ja kes saavad, need naudivad selle leidmist. Minusugustele on õnneks mõeldud ignoor nupp :) Peitjale siiski tänud mõnusa seeria eest!
Nägin aga kätte ei saanud.
Kirvest kaasas polnud ja sael sai aku tühjaks.
Tegelikult leidsin aga kätte ei saanud. Konteineri nägin ära aga kuna aega oli vähe ja abivahendid ehk mitte kõige paremad, siis ei hakanud isegi mitte üritama.
Ütleme siis, et tegu oli "olukorraga tutvumisega"... aga nägu jääb ikka mitteleiu värvi siniseks, mis teha, kui seda kasvu ikka antud ei ole.
Kui juba multid tehtud said, siis käisime masti all ka ära, täitsa kena mast oli, ei saa kurta.
Justkui tavaks saav komme, et lähme värskeid aardeid otsima üks päev hiljem. Hea rahulik, keegi ei jookse kellestki mööda, väljas on valge, vihma ei saja ja üldse oli kõik okoo.
Tarmo uue kolmpaki asjus sai üheskoos mõnusad 4.5 km maha vantsitud. Seega võis hommikul mitu kalamarjasepikut süüa ;-) Mul polnud enne aimugi, et siinne maastik 5.0 on. Saabusime peale kahe eelmise aarde väisamist siia ilma abivahenditeta, sest ainus T.L.S.Coop redutas geokolleegide autos. Nullis nentisime, et tore on, et seda kaasa ei tarinud. Keris hoopis mõte homme pärast lohesurfi vähe asisema isendiga naasta ja end märjal puul oimetuks turnida. No ikka pagana kõrgele on see lipp tõmmatud ja latt seatud seekord. Aitüma kodukandi aarete eest!