Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
amadnehalelaepahokenim
allousakujlapbiõvtsitokoegduteõvasaak
Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 18. detsembri aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | Geokontroll 53/93 |
Aarde sildid:
soovitan (9), lahe_teostus (6), 2019_aasta_aarde_kandidaat (2), välimõistatus (2), ööaare (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GE4D
Logiteadete statistika:
59 (85,5%)
10
5
0
0
0
0
Kokku: 74
Käisime siin kokku 4 x. Lõpuks olime sunnitud omanikult tulemust kommenteerima, kuna geokontroll jonnis. Selgus, et 2 nr olid omavahel sõlmes ja kui see lahti harutada, oli lõpp käes. Seal läks juba väga libedalt. Aitäh käima sundimast.
Varustus oli nagu piisav, aga nullist kaugemale ei saanud.
Täna valgel ajal ilmus konteiner lõpuks nähtavale :) Tänud peitjale!
Katsusin olla põhjalik, aga mõne sekundiga sain paar puuki pükstele ning pidin otsingutest loobuma. Tulen ehk esimeste külmakraadidega tagasi.
Mõnus kevad juba välja aga metsa all veel piisavalt lund, et jalad märjaks saada. Alguses plaanisin mööda teed läheneda aga siis otsustasin ikkagi sirgjoones läbi metsa tulla. Telefon üles juba tükk maad varem, et olen kohal aga loogiline koht kutsus siiski vaatama ja seal ta oligi.
Õige vahend oli olemas aga ei jätkunud kannatust et lõpuni teha. Tahtsin täna veel teisigi aardeid otsida.
Nüüd võib juba auga mitteleiu kirja panna, sest täna teist korda nullis ja kui esimesel korral mitmeid kuid tagasi midagi ei jaganud, siis täna Kärt juba uskus, et teab, mida vaja ning nii kahe šnautseriga -3C külmas jalutuskäigu ette võtsime. Alguses mõtlesime, et lihtsalt laseme koertel metsavahel joosta, aga siis nad nii hoogsalt kui kuulid edasi liikusid, et auto juurest umbes 800 meetrine jalutuskäik aardeni sai ette võetud. Veidi enne aaret hargnesime - mina läksin ühte asja uurima ja avastasin, et Lacey mul sabas sibab. Kärt läks selle aarde poole ning Forte hoogsalt temaga kaasa läks. Kui olin oma kontrolli ära teinud, keerasin otsa ringi ning Lacey pani sellise hooga plagama, et korraks hirm tekkis. Helistasin veel Kärdile, et hüüdku teda, äkki jõuab sinna välja. Õnneks aga kenasti Lacey ootas mind enne kraavi ületust, kust siis koos edasi läksime ning varsti juba Forte meile vastu siblis ning nii jälle kõik kokku saime. Kärt oli selleks ajaks kiituse saanud, et õigel teel ning minu ülesanne oli loogika leida. Miskit saime kätte, aga rohelist geokontrolli veel mitte… Aga küll jõuab. Praegu lihtsalt aitäh peitjale nii heasse kohta nullpunkti panemast, et sobis ideaalselt hilisõhtuseks jalutuskäiguks meile.
Kambaga läks suht kiirelt. Vajalik abivahend ilmus kusagilt välja ja nii ta logitud sai. Täname!
Lahendasime rohkem kui aasta tagasi. Esimesel korral loomulikult polnud seda vidinat kaasas mida vaja oli. Teisel korral paremini varustatult oli huvitav lahendamine ja erinevate teooriate püstitamine. Üks teooria osutus õigeks ja kontroll läks roheliseks.
Täna projekteerisin jooksuringi nii, et rada lõikuks lõpuga. Päris vahva oli, lähedal toimus ka võistlus, millest polnud aimugi. Üllatuseks oli aardes ka lisaveerg. Lisasin siis minagi pisukese soovi - Land Cruiser. Jõuluvanal parasjagu jõuludeni aega seda värki välja ajama hakata. Mina igatahes hakkan nüüd päevi lugema. Aitäh!
Tänud peitjale!
Esialgu olin samuti liiga põhjalik ja sain rohkem numbreid kokku kui vaja. Aga õnneks olid need sellistes kohtades, kus nad ei olnud loogilised. Vahest peab vedama ka.
Viimane katse 18. advendikaga on märkamatult jäänud juba aastasse 2019. Seekord tuttavasse metsa ja viisime alustatu lõpule. Tänud aarde eest!
Mõtlesime, et mine tea mis selle aarde puhul tarvis läheb, seetõttu sai geokott päris raske. Oleks aga teadnud et...
Igatahes, veidike nuputamist veidike rattaga sõitu ja nimed olidki kirjas :)
Tänud aarde eest!
Selle advendikaga läks üldsegi nii, et sai otsitud kahes jaos. Märtsis veel lumisel ja külmal ning sobivalt pimedal ajal jalutasin kohale. Õnneks oli piirkonnast juba üks mõistatuse lõpp korjatud ja igapäevase logimise vajadus ohtu ei sattunud. Geokott oli vajalikuga varustatud ja hakkasin siis vihjes toodud kombel toimetama. Süsteem sai kiiresti selgeks, aga mis ei saanud selgeks, olid geokontrollile meelepärased koordinaadid. Ikka 4-5 punast laksasin ära, enda hoolsuses puudujääke ei näinud, kõik ju juhendile vastav. Lõin siis käega ja tulin tulema, ilgelt külm hakkas seal kükitada.
Kodusoojas mõtlesin veel asja üle järele ja küsisin peitjalt, et kuidas ma siis hakkama ei saanud. Ladusin oma lahenduse letti. Tema kirjutab, et näed, viga on siin. Mina kirjutan vastu, et aga siin tekib ju vastuolu keelenormi ja loetu mõistmisega.
Selgus, et nii põhjalik siiski ei peaks olema nagu mina oli. Säh sulle siis!
Täna vurasin siis lõpu lähistele kohale. Meeldib, et ka lõpukonteiner on igati teemakohase kujundusega. Tänan peitjat ja tegelikult eelnevast tekstist ei pea välja lugema grammigi etteheidet peitja või mõistatuse ülesehituse suunas, sest see, et mina olen teatud juhtudel üleliia kohusetundlik ning suhteliselt otseses tähenduses tähte näriv, ei vähenda laheda teostusega aarde lahendamise ja leidmise rõõmu absoluutselt.
Põhjalikkus oli ikka oluline märksõna. Peale tühja otsimist vales kohas aitas tsekker ikka õigesse kohta. Seal oli lihstam ja mõnus koht ka piknikuks lähedal. PS. Geoparklas ikka käib tohutu sagimine, taldriku viskajaid igas suuruses.
Ei teadnud ju mida vaja läheb, toppisin seljakotti igasugu kraami, õnneks ka vajalik asi sai kaasa. Edasi oli igavene ikaldus, saime koordinaadid (tšekkerit muidugi ei taibanud kasutada), matkasime kohale - ei midagi. Läksime tagasi, pusisime veel, uued koordinaadid, läksime kohale, ei midagi. Kolmas kord - siis olime vastavalt õpetusele eriti põhjalikud ja tuli ka tšekker meelde. Ja nii ta leitud saigi. Pool päevakest läinud ja mujale ei jõudnudki. Aitäh, oli tore.
Geokott oli tühjake kaasas, kaks taskunuga ja redel seekord ei aidanud. Tuleb hoolsamalt kirjeldust lugeda.
Seda Silveri kunsttükki sai möödunud aasta kevadel näppimas käidud. Täpsemini selle algust siis. Aga tol korral sai ilma abivahendita täiesti ootuspäraselt kirja pandud mitteleiulogi. Nüüd siis mõtlesin, et oleks aeg hakata kusagilt otsast oma siniseid kurblikke nägusid kaardi pealt vähendama. Või vähemalt võiks ju proovida. Sain aru küll, et oli pime ja külm ja kõik muu toredus sinna juurde aga ikka oli vaja siia tulla just nüüd. Pusisime sutsuke aega aga külmas seistes kiilub ikka päris korralikult kinni ja vantsisime autosse. Natuke soojenesin üles ja aju hakkas kohe palju paremini tööle ja peagi sain geokontrollilt rohelise tule. Tegime siis veel ühe väikese jalutuskäigu ja võiski nimed logiraamatusse kanda. Viimane lahter logiraamatus oli päris huvitav lugemine. Tänud eeskujuliku aarde eest!
Alguspunktist sain õige asukoha juba nädalakese varem välja võluda. Täna oli lõpu logimiseks sobilik päev.
Õnnestus hämaras aardeni jõuda. Proovisin ka seda värki, et ei vaata kaarti ja vaatan kahtlusaluseid aga nii lõpetasin 30 meetrit möödas. Peale ekraani vaatamist sain ka nime kirja. (560) Aitäh! EV J: roniv kujuke
Üle pika aja sain hommikul Silveri jälle lasteaeda saata ning kuna ilm oli ka täiesti okei, siis valisin jalutamist vajava aarde. Tegelikult on seal keelumärk kuskile ära kadunud ja oleks võinud ka autoga lähemale rünnata, aga ei hakanud autot piinama. Kõikvõimalikud taskud olid erinevat varustust täis, laps kõhukotti ja võis jalutama hakata. Kaua ei läinudki kui sain oma uusimat vidinat kasutama hakata. Kaspar muidugi arvas, et temal on vaja sellega samal ajal hambaid sügada. Võttis aega, aga numbrid sain kätte ning saime edasi liikuda. Aastaaeg oli igati sobilik, et lõpp ära vormistada, suvel ei oleks nii meeldiv olnud. Aitäh!
See piirkond tõmbab nähtavasti just 18-nda detsembri aardeid ligi. Eks siis tuli see ka koos kollaste torudega ära logida. Aitäh!
Nullis käisin selle aarde otsingui kohe mitu korda. Iga kord pildistasin kohapeal nähtu üles ja siis asi ununes. Kui see täpikene kaardil taas ennast meelde tuletas, siis pilte muidugi enam arhiivi sügavsutest üles ei leidnud ja käisin taas kohapeal. Nüüd siis sai lõpu koordinaat välja arvutatud ja kohal ka ära käidud.
Läksin kohale, geokott oli kaasas, igasuguseid abivahendeid samuti (kummipaati, räätsasid ja 10m ehitusredelit ei olnud!), aga nähtavasti oli ilm liiga ilus! Eks kunagi uuesti!
Nädal tagasi olime sellele aardele pilgu peale visanud, aga just siis polnud õiget abivahendit kaasas. Autosse selle järgi minna ka ei viitsinud ja nii ta paremaid aegu ootama jäi. Täna oligi õige päev väikeseks jalutuskäiguks. Natuke pidime ikka pusima, et kõik õigesti saaks, aga väikse loksutamisega andis geokontroll rohelise tule ja liikusime edasi. Lõpus pidime väheke ringi tuiama, sest olime veel eilse Keibu liivaraja aarete peitmisstiili mõju all. Üsna kiirelt saime nägijaks ja oligi aare käes. Minu 900-s leid!! Täname peitjat toreda mõistatuse eest!
Väga mitu kuud tagasi sai selle põneva mõistatusega algust tehtud, aga alles nüüd sai logima tuldud. Igaks juhuks täiendatud koosseisus. Leid tuli kiiresti ja sõpradelegi pakkus põnev konteiner huvi. Suur tänu väärt mõistatuse eest!
Nojah noh. Tsipa nagu infot saime aga edasi ma ei teagi nüüd, kas peaks tegema nimekirja millistel geosemudel millised abivahendid olemas on või kuidas seda nüüd siis kõige paremini teha. Ah tiirutasime seal kandis siis niisama lõbu pärast ringi. Metsateedel oli igatahes parem, vähem tuult ja rohkem päikest!
Korra oleme siin juba käinud, aga loomulikult oli lihtsalt kohaletulekust vähe kui õigeid vahendeid kaasas polnud. Nüüd, paar kuud hiljem, läks ladusalt, sest varustus oli taskus olemas. Geokontroll rohetas ning sammusime lõppu. Aitäh.
Geokotis sobilikku polnud, aga Õnneks polnud ka georont kaugel ja seal oli vajalik olemas. Natuke vaatasin seda asja ja äkki hakkasid numbrid jooksma. Vahva värk. Aitäh peitjale.
Kunagi mingi teise lähedusse jääva mõistatuse logimisel külastasin koos Otiga algust. Sealt saime juhised kenasti kätte, kuid teel autost aardeni suutsin ma kindad ära kaotada ja siis otsustasin kinnaste otsimise kasuks.
Täna oli lõpuks jõudnud kätte aeg see ootele jäänud mõistatus lõpuni viia. Metsa vahel on siin täitsa lumine veel. Sanna mugis lund ja mina logisin aarde. Tänan.
"Küsimärgi" päev vajas täitmist ning käisin advendist jäänud võlga likvideerimas.Õnnestus hästi,kuigi mulle nendel kohalikel radadel kruiisida väga ei meeldi.Aitüma ikka kah
Teerada oli parasjagu jäine, et paar korda kasutasin kondimootorit nelikveona. Mis teha kui ilmastikule sobivad jalanõud on kodus. Jalutasin ikkagi algusesse, natuke pusimist ja oligi aeg lõppu minna. Lõpp paistis juba enne kui nulli jõudsin. Väga tore peamurdmine. Kiitus peitjale.
Üle tüki aja oli mõni päev, kui midagi taevast alla ei tilkunud. Kerge külm oli teed ilusti tahedaks tõmmanud ja suuremad porimülkad ära kaotanud. Alguses oli veidi pusimist, aga üle aru kaua aega ei läinud. Täiesti jõukohane advendikas, ilma et ajude ragistamisest mõlgi pähe saaks. Täname! EVEJ
Esimesel korral sai seal päris aasta alguses käidud. Aga kuna siis ilma igasugu abivahenditeta ei saanud edasi, kohapel olev vahend kah ju ei toiminud.
Täna oli kõik vajalik kaasas ja peagi sai lõpu suunas liikuda. Lahe on seal kitsastel ja mudastel teedel rallida. Teinekordki võiks sinna minna.
kuna vajalikud vahendid olid kaasas siis sai ka lõpuni jõutud. Õnneks oli ka veidike nutikust kaasa haaratud
Mõnus jalutuskäik peale väsitavat tööpäeva.
Kaks pead oli aarde asupaiga tuvastamisel abiks ;)
Meie täname!
Nujh, mis siin ikka kosta kui midagi tarka ütelda ei ole, peitjat tuleb vaadata, mitte kirjeldust. Minul on olemas gutsi-mutsi käekotte igat värvi, kuid sealse kraamiga ei ole geomängus ju essugi teha. Mingit Geokotti ei ole ja praegast ei näe ka tulevat. Hakka veel seda ka tassima, hea kui iseennastki saan taritud.
Aarde idee ülilahe aa hea, et eelmisse aastasse enam peita ei saa. Mul ei jagu varsti hääli enam. Tänud aarde eest, meil oli tore!
Aarde leidmiseks kulus kolm päeva. Mul oli kindel idee, mis abivahendit läheb vaja ning ei hakanud muud kraami kaasa võtma. Sõitsime Liisiga kohale ja veendusime oma veas. Järgmine kord saime info kätte, aga kuigi idee oli õige, siis kohapeal kontrollile pihta ei saanud. Kodus sama ideega sain pihtas, põhjas ja nüüd jõudsin logima. Arvasin mõnda muud teostust, aga ka see oli mõnusalt humoorikas, mõtlema panev ja tore. Meeldib ka, et konteinerid on tehtud vastupidavad. Uued mängijad ei oska geopeiturite jõudu ettekujutada ning lähevad kas katki või märjaks, siin ei tohiks seda probleemi ette tulla.
Mis nii viga otsida, kui korjatakse kontorist peale ja taritakse äsjapestud oranži tranduletiga aarde manu. Päeva-aardeks sobis täna öö-aare suurepäraselt. Saime omaette just paraja, ligi 2 km kõmpingu teha, täitsa vahva mõistatuse lahendada, toredaid topse näha ning lõpuks veel täiskuust tontliku pildi teha. Kõik sobib ja sujus. Ja pärast premeerisime end juba teist korda nädala jooksul Järve Grillis, seekord imehea Shanghai pardiga. Nüüd sai küll kogu lugu ära räägitud ja rohkemgi kui vaja.. ;-)
Soovitav silt ja lemmikpunn külge. Silverile viis pihku toredate tükkide ning vahva mõistatusegi eest! Mõlemad potsikud parimas korras.
Eile käisime niisama maad uurimas, nüüd tulime varustuses tagasi, ainult et põhjalikkus jäi maha. Aeg surus peale ja kuigi omajagu suurepäraseid (loe: tegelikkuses mittetöötavaid) ideid sai genereeritud, siis nüüd veel geokontrolli roheliseks ei saanud.
Avamispäeval ootasime aaret kodus, mis polnukski nii halb stardipositsioon, kuid ei hakanud siiski tormama, sest tundus rohkem kui kilomeetrine matk tuleb pimedas metsas ette võtta. Esmaleidjate logisid lugedes muidugi selgus, et enamasti lausa draivinniti siia. Teine põhjus oli ka soov tõenäoliselt vahvat mõistatust ise pusida, sest suure kambaga jääb sageli siiski osa lahendamise ja leidmise võlust kogemata, samas on muidugi vahva teisi kohata ja väikesel sündmusel lobiseda.
Ootasime juba põnevusega sobivat päeva, mil saaks tulla avastama protovabriku viimast väljastust. Uue aasta esimesel päeval otsustasime ka geoaastat alustada, muidugi valisime selleks aarde, mis juba natuke kripeldaski, huvi oli suur, milline pähkel seekord läbi pureda tuleb. Teel tulid vastu geopeitureid, kuid nagu hiljem selgus, olime siiski selle aasta esimesed logijad.
Leidsime otsitava ja asusime rõõmsalt mõistatust lahendama. Vahva oli, lahendasime kohe kaks korda, saime sama tulemuse:). Saadud juhistega leidsime ka toreda konteineri, tutvusime logiraamatuga ja lisasime ühe rea juurde. Aitäh! Meile meeldis, väga mõnus aare.
Viimastest korralikest geopäevadest on nii palju mööda läinud, et jõudnud juba täitsa geoigatsus tekkida. Enamasti ei ole ilma. Siis jälle pole aega. Kui on ilm ja on aeg, siis kaob üleöö järsku tervis. Päris keeruline nii. Ennem aasta lõppu suutsime ühe geopäeva ikka välja võluda. Teel Silveri uue aarde juurde noppisime soojenduseks, kohalike kollaste torude kõrvalt, mõned Mairel leidmata aarded.
Aarde kirjeldusest ei saanud ma midagi aru aga õnneks kõrvalistuja oskas mind valgustada. Nullis olid lume sees värsked jalajäljed, kust leidsime ka ühe karbikese. Seda inspekteerides jõudsime järeldusele, et hetkel oli(d) sobilik(ud) abivahend(id) meil küll puudu. Panime kõik ideed kõrva taha ja tuleme tagasi paremini ettevalmistunult.
Ilus talveilm ja ega ei saa siis toas passida, midagi vaja ette võtta. Võtsime ette selle aarde ja õnneks oli meil sobiv abivahend ka kaasas nii, et koordinaadid tulid ludinal ja logi sai kirja. Tänan.
Enne jõuluõhtu kohustuslike osade kallale asumist oli paras aeg tiir metsas teha. Valisime selleks mõnusalt jõuluse aarde. Õnneks olid ka vajalikud abivahendid kotiga kaasas. Ühte neist polegi enam ammu vaja läinud. Väike peamurdmine viis rohelise geokontrolli ja aardeleiuni. Igati vahva aare! Tänud!
Ilmnesid mõned tagasilöögid. Vajab kõpitsemist.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tol hetkel oli kõik igatahes väga kombes ja kõpitsemisvajadust ei paistnud kusagilt. Huvitav, kas meie tegevus jäi mõnele muiduekskursandile silma...?
Nulli kanti saabudes paistis eemalt suurem seltskond rahvast ees olema. Arvasime, et ju nad siis lahendavad parajasti ja kuna Madisel olid ümbruskonna aarded käimata, siis võtsime need ette. Tagasi jõudes oli seltskond täpselt samas kohas ja asi tundus juba kahtlane. Nihkusime siis täpselt nulli ja selgus, et rahvakogunemine oli siiski õnneks veidi eemal. Passisime siis sutsu ja kuna seltskond meile mingit tähelepanu ei pööranud, siis haarasime topsi ja hakkasime lahendama. Kõik oli arusaadav ja loetud minutid hiljem saigi lõpu poole jalutama hakata. Ega sealgi teab mis kaua ei läinud, mina tuvastasin objekti, Madis topsi. Tänud aarde eest!
Päev varem läksin õhtul 11 aeg sinna. Nulli jõudes kargasid kaks kitse võpsikust välja ja panid metsa poole, peale seda oli otsimise tuhin möödas ja läksin autosse. Täna läks juba hästi, väga lahe mõistatus, suured tänud :)
Oli juba parajalt pime ja kaasas oli ka õige erivahend mis tegi selle aarde lahendamise üpris lihtsaks. Tänud
Saabusime just õigel ajal ja oli tore lahendada, meile meeldis. Tänud peitjale.
See aare meeldis mulle kohe väga. Aitäh!
Olin endale kindlaks plaaniks võtnud, et Silveri advendika juurde ei taha koos suure massiga peale lennata vaid ikka rohkem omaette pusida. 20. advendika päeval enam ei kannatanud, uudishimu sai võitu ja läksime kahekesi jahile, geopeituritele juba küllalt hästi tuttavate torude juurde. Kogu see asi sujus üle ootuste kiiresti. Alguses ei saanud õieti otsimislainelegi veel kui tops näpus. Mõistatuse osa lahenes samuti lennult - toeks aastate jooksul korjatud kogemus ning sobivalt varustatud ttokoeg :P Lõppu kohale minek oli vast kõige ajamahukam etapp, kuid loomulikult mitte seal ootuspärase konteineri näppu saamine ja tagasihoidlike suvesoovide raamatusse tähendamine :o) Hätia, duthet itsäh!
Ja ega ei läinud kaua ka selle päevaga, kui sai siis tuldud seda asja omal käel leidma. Ütlen ausalt on kahte tüüpi mõistatusaardeid. Ühed on need mis onnnii okkalised, et kui teiste abiga ja seltskonnaga leitud saad, oled õnnelik et see täpp seljatatud sai ja enam selle pärast unetuid öid kannatama. Ja siis on sellised mõistatused, mis on nii lahedalt ja hästi tehtud et lausa patt oleks neid massiga ja olin ka kaasas stiilis leida. Just nende viimaste hulka kuulub ka see aare. Tegelikult oli mul täna lausa 2 põhjust seda aaret uuesti otsima tulla. Esiteks see et ise pusida, mis oli tõeline fun. Noh eks ma avasündmusel sain pisut aimu ka mis tegema peab ;). Ja teine põhjus... juba selline sarikaotaja tunne tuleb peale. Alles nädalake tagasi kaotasin ühed elektrikutangid ära. Nüüd suutsin jälle ühed väikesed leathermanid kuhugi metsa alla potsatada. Lõpus oli neid korraks vaja ja jällegi kahtlustasin et parklas auto võtit taskust võttes arvatavasit libisesid taskust kaasa. Õnnex nii oligi ja parklast nad uuesti üles leidsin. Käisin kirjutasin igaks juhuks jõulusoovid ka ülesse, et rohkem asju metsa ei jätaks. Silverile aga tänud ja kiitused järjekordse laheda viguri eest protovabrikust ;)
Tänaseks olin enda jaoks ära lahendanud ühe teise aarde, aga kuna Jutsi kutsus mind just seda aaret korjama, siis ei saanud ju sellisest pakkumisest ära öelda. Istusime Johannesega tagapingis ja proovisin talle õhtusööki sisse kühveldada, samas Juta draivis meid kohale. Kohapeal läks punkti leidmine libedalt, natuke läks aega peitjaga õigele mõttelainele saamisega. Auto tagaistmel jälgisin Juta tööd ja millegi pärast läksid minu mõtted hoopis teise lahenduse juurde. Tegin suu lahti ja saimegi lahenduse paberile. Jutsi oli nii äksi täis, et oleks peaaegu koos vahepunktiga minema sõitnud, aga tuletasin talle meelde ja sai ka see tagasi pandud. Järgmise punktile lähenedes tuiskas Jutsi ees ja meie kolmekesi lehvisime taga. Konteiner õnneks ilmutas end kiiresti ja nii meie seiklus lõppes. Metsast tagasi aarde juurde minnes oli Sven kõige täpsem pimedas metsas liikuja. Meie panime Jutsiga ikka asimuudi mõnesaja meetriga mööda. Suured tänud peremehele mõnusa mõistatuse ja aarde eest.
Kui muidu ajab Jansi mind õhtuti ühekaupa aardeid otsima siis sedakorda pakkusin aarde välja mina. Ootasin kodus kaasa ära, krahmasin ta kaasa ning lahti läks sõit sõbra juurde. Neljakesi kulgesime juba nulli suunas.
Auto oli vääriline, saime aardele üsna lähedale. Kohapeal nuputasime alguses niisama, siis abivahendiga ning lõpeks kolisime autosse sooja. Minu mõtted olid keerulisemad, kuid Janar suutis lihtsamaks tagasi mõelda. Nii saime lõpust aimu ning kulgesime vaikselt juba sinnakanti. Lõpp tuli samuti kiirelt, aitäh vahva mõistatuse eest!
Olin just tööl kolleegidega lõpetanud jõuluõhtusöögi ja sättisin end kodu poole kui kell oli saanud 21 ja saabus kiri uue aarde kohta. Esialgu vahtisin seda kirjeldust nigu vasikas uut aiaväravat ja ei mõistnud miskit. Siis hakkasin tuttavaid tähti ja silpe nägema ning seejärel juba terveid sõnu. Nii oligi peagi selge, kuhu minna.
Ei olnud sel aastal (ega vist ka eelmisel) veel ühelegi sellisele advendiseeria õhtusele üritusele sattunud ning ega ma ei arvanudki, et ma siin üksi seda mõistatust lahendada saan. Kohale jõudes oli metsaalune masinaid täis, igas mõõdus, igasugusega veoskeemiga, aga kõik nad sinna olid jõudnud. Punt geopeitureid oli moodustanud energiaringi ja püüdsid kättesaadust koordinaati välja meelitada. Ühinesin minagi siis teistega, peitjalt sain kommi ja piparkooki ning võis mõistatamisega alata.
Seda peab nende advendiseeria sprintetappide kohta ütlema, et see on jube hea võimalus teiste najal liugu lasta. Noh, ega kümnekesi ühte mõistatust ju lahendama ei mahu ja kui nupp väga ei noki, siis hoiad taharitta, ajad niisama geojuttu ning mõistatus lahendub ise. Geniaalne idee, peaksin ise seda rohkem kasutama!
Lõpuks saime numbrid ritta ja oli selge kuhu minna. Nii võtsid kõik autod end haneritta ja liikusid ühest punktist teise, et geopeiturid saaks sealt siis jala päris lõppu suunduda. Kohapeal siis väike häma ja jälgede segamine esmaleidjate poolt, aga ega see teisi väga ei seganud. Tuli see leid ka meil ja nimed said kirja. Ühes nimedega ka kingisoovid. Mõni reaalsem, mõni täitumatum. Aga soov on ju soov, see ei peagi alati täituma.
Tänud aardemeistrile kommide, piparkookide, koogivormi ja aarde eest!
Juba paar päeva ennem pidasime sõjaplaani et kuhu see 18 nüüd tulla võib. Et kas peaks äkki peitja autole mingit sorti jälgimisseadme külge pookima ;P. Lõpuks oligi päev käes ja ilmakaarti vaadates lootsime et ehk on tegemist mõne siseruumide aardega :D Silver muidugi ütles et ilm on tõesti kehva, ehk tulete mõni teine rahulikum päev. Lisaks lubas et üksi on seda aaret palju mõnusam pusida kui massiga. Otsustasime siis et geokohtumisest tahaks sellegi poolest osa saada, et tuleme kasvõi mitteleidma ;)
Tunnike ennem üheksat palusin peitjal korraks kõrvad kinni katta et siis teistelt uurida kes ja kus võiks varitsema minna. Igaks petteks sõitsime ka peitja kodu eest läbi. Autot netu, järelikult juba liikvel. Valisime siis ooteparklaks tondi olerexi. Samal ajal kui seal aega parajaks sättisime, sõitis peitja ka sealt läbi. Tegi salaja meist pildi ja vuras siis edasi. Nac aega hiljem postitas selle messengeri. Mehh? Mis? Kus? Kuidas?.... :D Sellega ma muidugi ei arvestanud et Silver ei ole oma tavapärase geomobiiliga ja sai salaja tegutseda BD Kuna selle kuldse hetke magasin maha, siis ei olnudki muud kui oodata edasi. Piiks, kaart lahti, selge, minek. See ju nii lähedal. Googel aga arvas et 14 mknuti kaugusel. Mismõttes nii lähedal aga samas nii kaugel :) Valdeku teele lähemale jõudes nägin kuidas üks valge maastur metsa vahele keeras. Nagu oli tuttav, aga kuna põõre oli pisut varavõitu, siis ei kahtlustanud esialgu midagi. Liini alla jõudes hakkas aga toosama maastur mind millegipärast jälitama. Hoidsin kll esiteks kõvat tempot, aga kui sain aru et pääsu pole, siis võtsin pisut rahulikumalt(st autosõbralikumalt) Nullis oli juba Madise ja Silveri autod ees. Ja valge jälitaja näol oki siis tegemist Kristjani ekipaasiga ja veel Sikudega ja Kallo ja... ühesõnaga igalt poolt voolas rahvast kokku. Esimeses autos käis aga kibe mõistatuse lahendamine ja juba nac aega hiljem to esimene ekipaaz ka kaapsuga sealt minema spurtis. Meie aga nautisime minisündmust, lasime piparkookidel ja kommidel heamaitsta. Nac kll piilusin seda asjandust, aga oli siiski kindel plaan täna vaid sündmusest osa võtta ja teine kord ise pusima tulla. Kuna aga täna oli siin ühesuunaline liiklus ja olime teiste autode vahel kinni, siis ei jäänud muud üle kui et pärast kogu ülejäänud rahvaga ka lõppu sõita. Hoidsime kll madalat profiili, aga külastus läx ka seekord kirja. Nac veel geojuttu ja valgusime igaüks tuldud suunda kodu poole tagasi. Suured tänud peitjale ja teistele selle väikese trefnungi eest. Cheers
Seltskonnaga kaasa liikudes palju nuputada polnud küll põhjust, kuid aarde olemus sai selgeks ja nimi kirja. Tänud peitjale ja seltskonnale laheda õhtu eest!
Oli tavaline väsitav kontoripäev, kus aastalõpule iseloomulikult on palju lauatagust tööd ning vähe liikumist. Õhtused lonkimised värskes õhus on .. nagu sõõm värsket õhku :). Kristjaniga oli kokku lepitud, et kusagil enne kella 21 võiks minu juures pead kokku panna ning veidi aja pärast teatas Jaanika, et ta vist jõuab ka. Minu vastust, et "juba avaldus, meid ei ole enam, ainult mustad jutid on maas" ei jäänud ta uskuma. Hetke pärast kukkus kell ja käis tuttav mulks. Haa, mõistatus.. nii keeruline tekst?? Veidi aja pärast lugesin ette, mida tegema peab ning geokaaslased ütlesid ainult "MÖHH", kus tead? Mis ikka, see on ju ROT85 krüpteeritud ja nii suure roti dekrüpteerimiseks tuleb lisaks võtit kasutada. Mõlemad jäid uskuma ja mulle tekkis minutiks isegi aupaiste pea kohale. Kuniks ma ütlesin, mis tegelikult teha tuli. Kõige lihtsamad asjad paistavadki tegelikult kõige keerulisemad ning kui koba peale aru saad, siis ajab ennast ka muigama. Kohale jõudes sattusime liiklusummikusse, ees tiksus valge kaubik. Pärast tuli välja, et Tarmo. Tempo oli vist kiire, kuna igast juurikast üle sõites kiljatas Jaanika tagaistmelt "OOMAIGAAAD". Või vandus ta meie aeglast liikumistempot. Madis - Mariann ja peitja olid juba kohal. Litsusime Kristjaniga ennast esmajõudnute autosse ning panime ühiselt pead kokku, lahendasime ja lahendasimegi ära. Mäletan veel, et iga natukese aja tagant tõmbas Jaanika autoukse lahti, salongivalgus pimestas Madist ja kerge porina saatel tõmbasime ukse kinni tagasi. Kõik kordus iga 10 sek tagant. Tulemus käes, lasime Madisel ja Mariannel edasi lipata ning kobisime ise välja, et hiljem oma seltskonnaga järele tulla. Koos tulime, koos longime ka lõpuni välja. Rahvast muudkui lisandus ning lõpuks oli juba päris suur sündmus koos ja kõigil ka lahendus käes. Siis ei olnud kiiret kusagile, Silver jagas piparkooke ja 3D prinditud koogivorme (aitäh!), käis mõnus lobisemine ja lõpuks voolasime korraliku rongkäiguga finiši suunas. Väljas kusjuures lõugas selline torm, mis murdis puid ja tegi muud pahandust. Õnneks ei sadanud.
Metsast ronivad välja kurva näoga Madis ja Mariann, et nemad ei saa aru, mis teha, kohapeal ainult leht suuna ja kaugusega, kuid sellisel kujul, et suund jääb arusaamatuks. Kõik see jõuk kappas metsa, ma ei jõudnud isegi koordinaati sisse toksida. Mingi 30-40m sellest "vahepunktist" nägin vist aaret ennast taskulambivalgel. Nagu hiljem välja tuli, oli see täpne null. Okei, tsekkan. Oligi aare. Ülejäänud jõuk sumises kusagil 30m kaugusel ja arutasid, kuidas ja mida edasi teha.. ning mis välja tuli. Selle asemel, et täpset koordinaati vahtida, vahivad geopeiturid, et "Mida Miki teeb". Ei aidanud isegi saapapaela sidumine, jäin haledalt vahele, tops käes. Mariann ja Madis va suslikud olid oma nimed juba ära FTF'inud ning vedasid lihtsalt kogu jõuku ninapidi. Edukalt kusjuures. Järgnes geolobisemine kerge huumoriga ning läksimegi laiali. Järjekordne mõnus kvaliteethetk värskes õhus, aitäh!
Täna töölt koju sõites teatasin meestele, et mul ei ole aimdustki kuhupoole passima minna. Otsustasime, et lähme logime esmalt hommikul avaldunud aarde ja siis vaatame edasi.
Peale logimist hülgasime ühe auto ja hakkasime sõitma. Õige pea avalduski aare - 20 minuti kaugusel. Saime kohe aru, mis tegema peab ja nii me kogunemisele saabusimegi viienda autona. Peale meid tuli veel 1 auto.
Mõistatus oli tehtav ja geokontroll läks roheliseks esimesel katsel.
Tänud!
Vaat selline seltskond sai logilehele kirja pandud täna. Lisaks veel Madis ja Mariann, aga üle 100 tähemärgi leidjaid kirja panna ju ei saa. Alguses mõtlesin, et täna on küll viimane päev, kui õhtul tormata saan, esiteks pole aega ja teiseks tormasin juba päeval ja nii...aga mingi hetk tekkis tunne, et kui ülikiiresti teha, siis ehk jõuan pisut enne üheksat siiski Miki maja ette. Koos Kristjaniga istusid juba autos stardivalmis, kui mina sisse tormasin ja mõne minuti pärast võtsimegi juba paigalt..aardelähedusse offroadides nägime, et Tarmo auto kimab juba ees ja hakkas eriti kiire. Sündmuspaika jõudes ootas juba ees peitja, kes jagas Geopeituse piparkooke ja nende vorme (Aitäh! Väga nunnud!) Ja Madis koos Marianniga lahendasid juba aaret. Miki ja Kristjan pressisid ennast ka nende autosse ja jätsid mind akna taha kraapima. Vahepeal saabus veel palju inimesi juurde. Tüki aja pärast siis tulid välja ja loovutasid aarde meile ülejäänutele lahendamiseks. Madis koos Marianniga panid kohe kummivilinal ftffima ja mõne aja pärast kiirustasime siis ülejäänud seltskonnaga ka neile järgi. Kohale jõudes tulid vastu õnnetud näod kes sogasid midagi mingist puu külge kleebitud paberist asimuutidega, millest nad halligi aru ei saanud. Rõõmsalt juhatati meidki sinna paberitüki juurde. Sel ajal kui meie kergeusklikumad paberit vahtisime, leidsid kavalamad mõnikümmend meetrit eemalt ka päris logiraamatu üles, kus tüngatajate nimed muidugi juba kenasti ftf real kirjas olid! Mariann kirjutas ka ülejäänute nimed koos mõningate jõulusoovidega üles, lobisesime veel pisut juttu ja asusimegi tagasiteele. Osa seltskonnast otsustas veel edasi Auriku juurde minna ja ilmselt sealt veel edasi jne..nagu ikka. Igatahes väga lõbus õhtu oli nagu ikka, tänan geokaaslasi ja peitjat!
Õhtuks lubas tormi ja Silver irvitas ka Messengeris, et "Esimesed mitteleiu kütmiseks juba tulevad" ning tegime otsuse, et Jasper jääb täna Liisiga koju ja ma saan aaret otsima minna. Mariannile olin ka ammu lubanud, et võtan/võtame ta mingi õhtu kaasa ning veidi pärast kaheksat vurasingi talle järgi. Parkimiskoht sai Järve keskuse kõrvale tanklasse ning aarde avaldumise hetkel oli selge, et valik oli õige. Mööda tuttavaid teid sai aarde juurde sõidetud ning hetk enne peitjat kohale jõutud.
Vajaliku asja leidsime ruttu ning läksime autosse ja asusime uurima. Natukene aega hiljem jõudis järgmine autotäis rahvast kohale ning osad mahtusid meile tagaistmele. Kuna kõik ei mahtunud, siis lahenduse kirja saamise järgselt lasti meid Marianniga ees minema ning asuti (uuesti) lahendama.
Lõpus tõmbas meie tähelepanu korraks orienteerumise paber, mis oli puu külge kinnitatud, aga kuna see oli nullist veidi kaugemal, siis läksime ikka õigesse kohta. Logi kirja ning läksime seda orienteerumise paberit uurima ning salaplaani sepitsema, kuidas teistele tünga teha.
Mõningase ootamise järgi jalutasime tee peale tagasi ning nägime eemalt korralikku autode paraadi tulemas. Vist oli lausa 6 autot. Kurtsime enda mure ära, et näe, seal oli paber muutuva vahemikuga asimuudiga ning kaugus meetrites. Et meetrid meetriteks, aga mis värk selle asimuudi vahemikuga on. Lonkisime aarde lähistele tagasi ning näitasime puu küljes oleva paberi ette. Paljud tulidki uurima aga ega keegi väga vist uskuma jäänud.
Samal ajal läks Miki "kingapaelu siduma" ehk õigesse kohta aaret otsima ja salaja logima, kuid sellest ei tulnud tal midagi välja ja varsti oli kogu seltskond seal ja meie pisike tüng tuli välja. Mariann sai teise satsi logisid ka kirja panna, sealhulgas P. Leek nimelise geopeituri ning arutasime veidi ka jõulusoovide üle, mille jaoks oli logiraamatus eraldi lahter olemas. Kui meie enda reale kirjutasime, et soovime uut aaret, siis Miki reale soovitasin, et Miki oleks sõbralik. See pidi aga võimatu olema, nii et jah :P
Pärast logimist lobisesime veel veidi autode juures ning oligi aeg koju minna. Jasper mingil põhjusel ei soovinud magama jääda vahepeal, seega sain veel koju jõudes tema magama panna.
Oli tore otsing. Aitäh peitjale aarde eest, aitäh Mariannile seltskonna eest. Samuti oli tore teisi geopeitureid kohata!
Mul oli vaba õhtu ning kui Madis kutsus kaasa advendikat ootama, siis kuidas sa “ei” ütled. Stardipositsioon oli ideaalne ja peagi kohtusime nulli lähistel Silveri endaga. Lahendamiseks peitusime tormituulte eest, aga auto uksed ei tahtnud millegipärast kuidagi kinni püsida. Küll kollitas üks ühel pol ja siis hüppati teiselt poolt juba sisse. Järgmine punkt selge, ulatasime kogu ägeda kupatuse järgmisest lahtisest uksest edasi järgmistele pusida ja kihutasime otsima. Nimed kirjas, pidime kaua ootama, aga järgmisi ei tulnud ega tulnud. Samal ajal küpses kaval tüng. Lõpuks vantsisime juba tagasi, kui äkki uhke autode rongkäik paistma hakkas. Tüng õnnestus hästi ja lõpuks said kõik aarde leitud. Aitäh ja järgmiste kohtumisteni! [FTF] 21:29