Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mädalepikuks (teiselpool järve) kutsutud puudesalus oli väike paadisild, kust auruparv käis teisele kaldale Rosenbergi tellisetehase suvekohviku „Altana“ juurde, mida pidas endine Paistu köster Schneider. Aare on selle koha lähedal, kuhu Viljandi Paadimees suvel pidutsemasjaid tõi. Võibolla on rannas olevad suured kivid veel sellest ajast… Kes teab… Ka praegu on siin KIK-i poolt paigaldatud paadisilt koos redeliga, et oleks mõnus suplema minna… Aaret on võimalik leida ka öösel, sest sellel on helkurkleebis küljes. Vajalik abivahend aarde kätte saamiseks. Leitav vaatlemise teel. Aardes on pliiats aga teritajat ei ole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ujumiskoht (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GXFK
Logiteadete statistika:
85 (81,7%)
19
4
5
1
0
0
Kokku: 114
Tänase päeva lõpetuseks hankisin endale siit järve äärest kaks mitteleidu ikka ka. Võtsin kõik ilusti abivahendi kaasa ja hakkasin astuma. Kui olin just jõudnudteele, millel kirjade järgi tohib sõita vaid kohaliku omavalitsuse loaga, tuli mulle järjest kaks autot vastu. Ju neil lubatud, aga mul polnud, mina pidin võssa taanduma ja oma kutsa ka veel sinna tirima. Teise auto juht vähemalt tänas, et ma teelt end ära koristatsin. Laskusin siis mäest järve äärde ja vaatasin veel üle õla, et tsiisas küll, siit tuleb ju veel tagasi üles rühkida, ja astusin edasi. Ja kohale jõudes, mida ma näen. Paadisild on tüdrukuid täis ja nad ikka huviga piidlesid, et kes neid seal segama tuleb. Rääkisin mõne sõna juttu, käisin korra puu alt ka läbi, aga kuna esialgu aaret ei märganud, sii lõin käega. Ega poleks tahtnud seal pealtvaatajate silma all taidlema ka hakata. Eks mõni teine kord.
Ei leidnud. Otsisime küll palju, aga kas olid silmad kehvad või aare kadunud.
Ei üritanudki kuna abivahendit ei olnud ja mugud peesitasid paadisillal.
Nii nagu teistelgi - nägime küll aga abivahendi puudumisel jäid nimed kirja panemata.
Nähtud. Kraanat polnud. Kalale lähen, siis tulen ka siit läbi.
Piilusime samuti, aga isegi aaret ei näinud.Ega nägemine polekski mingit indu juurde andnud, sest tuttavat oravat kaasas paraku polnud.Algul arvasime, et aardepuu on üldse minema viidud, aga ühest eelmisest logist selgus, et nii see ikka ei ole.
Tegime peatuse järve ääres, vaatasime ujujaid ja alustel järvel kulgejaid, korraks piidlesime puid ka,aga isegi silma ei jäänud. Tõtt öelda eelnevaid logisid ja vihjet lugedes otsimiseks me väga motiveeritud polnud. See aare ilmselt jääbki mitteleituks, sest kui juba "kraanat" vaja, siis sellega me siia küll ei tule... aga paadiga sõitma või ujuma ehk küll :)
Käisime ümber puu, millele oli koordinaat pandud ja ei jäänud üldse silma. Kuna ka kommentaarid osutasid,et aare on lootusetult kõrgel ja ise ka ei näinud võimalust sealt üles ronida siis jätsime sinnapaika. Kahju, et igaühele see aare mõeldud pole.
Visuaalne kontakt saavutatud, kuid kraana jäi seekord koju:)
Nähtud, logimiseks jäi kas vaimu või füüsist väheks.
Kõigepealt nautisin vaadet ja lasin koerajalutajad mööda, et seejärel rahus oma tegemistega jätkata. Alles siis kui hakkasin juba kahtlema nii enda oskustes kui aarde olemasolus taipasin raskusastmeid vaadata. Seejärel märkasin ka konteinerit aga sinna see minust seekord jäi.