Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jim Corbett (1875-1955), inglise looduseuurija, jahimees on kirjutanud minu meelest ühe kõige köitvama raamatu: „ Inimesesööjad“. Eestikeelsesse raamatusse on koondatud tema kaks inglise keelest tõlgitud raamatut „The Man-Eating Leopard of Rudraprayag“ ja „Temple Tiger and More Man-Eaters of Kumaon“. Põnevat lugemist!
N 58°22.ABC E 024° 34.DEF
A Mitu inimest tappis 1918 – 1926 aastal Rudraprayagi inimesesööja?
125 inimest = 0
105 inimest = 1
135 inimest = 2
100 inimest = 3
B Mis või kes tappis Rudraprayagi inimesesööja:
Mürk = 8
Kuul = 9
Vanadus = 7
Püünisrauad = 5
Teine leopard =3
C Mitmes kuul tappis Dalla Tesi inimesesööja?
1 ja 2 = 4
3 ja 4 = 5
4 ja 5 = 6
5 ja 6 = 7
6 ja 7 = 8
D Kas Jim Corbett :
Tappis Templitiigri = 3
Ei tapnud Templitiigrit = 6
Ei kohanudki Templitiigrit = 9
E Mitu ööd veetis Jim Rudraprayagi silla vasakus tornis leopardi varitsedes?
Umbes 40 = 6
Umbes 35 = 5
Umbes 20 = 4
Umbes 15 = 2
Umbes 5 = 1
F Kes tuli lehma sööva tiigriga norima?
Isane tiiger = 0
Hunt = 8
Karu = 2
Leopard = 3
Puuma = 7
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 78/1156 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (6), soovitan (3), puugid (2), välismaa_kirjanikud (1), rästikud (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8KJ65
Logiteadete statistika:
76 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 77
Eesmärk:Teha ära Pärnu küsimärgid. Esimene tõsisem samm oli see aare. Ostsin selle lahendamiseks selle raamatu ja lugesin viisakalt iga kui viimase sõna läbi.???? Mina, kes pole üldse lugeja tüüp. ???? Nüüdseks muidugi neid ka teisi raamatuid loetud ja lahendatud. Aga osad veel ootejärjekorras, millal jälle Pärnu satub. Eks seal ole ka parajaid pähkleid, millest minu hall ollus jagu ei saa. ???? Teatud kohad jäävadki siniseks, kui just kuskilt abikätt ei ulatata. Tänud igaljuhul ja tervitused Viljandist kaabu7/ Riho
Raamat oli aastakümneid tagasi läbi loetud, aga ega kõik faktid ammugi meeles polnud. Pöördusin siis abi saamiseks kõikvõimsa hr. Guugli poole. Peale mõningat pusimist sain rohelist värvi jahiloa ning geojaht võis alata.
"Metsa läksid Sa ja metsa läksin ma, Metsa läks geojahimees ka. Karu lasksid Sa ja karu lasksin ma, Aarde leidis geojahimees ka."
Aga edasi nii lihtsalt ei läinud. Metsa jõudes oli vahepeal juba pimedaks läinud. Kuna geovarustust kaasas polnud, siis telefoni taskulambi valguses sai selgeks, et külmast kangete näppudega (külma -10° ringis ja vile tuul) sain küll aardekonteineri avatud, aga logiraamatu taha küüned ei hakanud. Mine või geovarustuse järgi, jõudsin juba mõelda. Aga "Lahendus on see, et tuleb leida lahendus". Ümbrusest leiduvatest vahenditest kombineerisin abivahendi ja mõne hetke pärast oligi võimalus oma nimi logiraamatusse kirjutada. Aitäh põneva aarde eest.
Kui esialgu peitjate lugemissoovitusi kirja panin, et neid jõudumööda läbi töötada, siis lugedes "Inimesesööjad" läksid mul ikka silmad pulka pähe. Esimene mõte oli, et nüüd peab kannibalistidest ka veel lisaks õudukatele ja ulmekatele oma õhtulektüüri tekitama, aga siis vaatasin autorit ja midagi hakkas koitma, kuigi kindel ikka veel ei olnud. Tuli välja, et oligi loodusemees ja need pahalased hoopistükis loomad. Kohe kergem hakkas. Omaenda harimatus muidugi, oleks võinud ise teada, aga noh, kõike ka ei jõua meeles pidada ja pärast meelde tuletada. Saadud koordinaadid ootasid ikka kohe jupi aega mu logima jõudmist, sest Tammiste kant oli mul mõnda aega tagasi juba paar korda läbi jalutatud ja muud aarded sealt korjatud. Täna pidime aga Katriniga Pärnus kokku saama, et homme koos Hiiumaale suunduda ja kui mina natuke liiga vara kohale jõudsin, oligi paras selle aarde juurde jalutamisega aeg parajaks teha. Vahva teemakohane lõpp-lahendus ja üldse tore mõistatus. Tänud
Seda raamatut ma kord juba lappsin, siis jäid mingid numbrid leidma ja asi jäi sinnapaika. Täna lähenesin trükisele uuesti vastused tulid kui võluväel kätte. Hea, et taskulamp kaasas oli tööl, sai päeva lõpuks see lühike matk tehtud. Aitäh peitjale inimsööjaid tutvustamast.
Raamat on kunagi põhikooli ajal läbi loetud ja väga meeldis. Muidugi praeguseks ajaks ei mäletanud midagi ja tuli asjad uuesti meelde tuletada. Otsimisel muidugi ründasime suvalisest kohast metsa, selle asemel et minna mööda teed ja õiges kohas natuke rajast kõrvale minna. Samuti õige geopeitur ei otsi õiget asja silmadega, vaid rühmab mööda padrikut telefoniga ringi ja üritab metsas täpselt õigesse punkti minna, mis nagu jänes mööda metsa ringi hüppab. Lõpuks kui telefoni ära panime ja silmadega otsisime jäi konteiner kohe silma. Täname aarde eest.
Mikil hakkas konteiner silma, sulandus poolpimedas loodusega ühte. Tänud peitjale.
See aare oli juba ammu oma aega oodanud ja nüüd oli see aeg käes. Aitäh!
Taaskord vinge aare superaardemeistritelt minu lemmikkohas! Nautisin käiku täiel rinnal, aitäh.
See oli teistel leitud, niiet vahepeal põikasime selle juurde omapead. Paavo tuli ka kaasa, et meenutada mis nullis ees ootas. Tore temaatiline teostus taas :) Tänud!
Ameerika turist külastab maoori küla Uus-Meremaal. Tahtes nalja visata, küsib ta pealikult: "Noh, vana, kas teil siin inimsööjaid ka veel on?" "Ei, enam ei ole," vastab vana pealik tõsiselt, "eile sõime viimase."
Ei ole võõras nimi ega ka võõrad pealkirjad. Ise sirvisin e-raamatuid esmakordselt antud aarde lahendamisel, kuid kaasal oli varasemalt loetud paberköitena. Mitte, et täpseid vastuseid nüüd kohe peast ette öelda oleks osatud :o) Oh aegu, oh kohti, oh ohte... Eesti on vähemalt metsiku looduse poolest üks ohutumaid elukohti maailmas. Lahe aardeteostus, aitäh!
Hea lugemine oli. Aarde otsimine võttis aega. Sai metsas ikka päris mitmele tiir ümber tehtud, enne kui leidsime selle õige. Väga lahe teostus. Ka vihje oli väga asjakohane, kuigi ei oodanud leida seda, mida mõtlesin vihjet lugedes. Aitäh!
Veidi pärast südaööd, kuid juba kahtlaselt palju oli saanud iga puu ümber ringitada, said nimed kirja. Vimkaga sai selle poolkinnikülmunud topsiku ka kätte, aitäh gravitatsioonile ses osas ja taskulambi hpidjale. Silverile jääb kogu teoreetilise töö au. Vahva teostus, aitäh.
Raamat oli loetud juba ammu, kuid nimi sai kirja alles nüüd.
Tänan peitmast.
Aare oli kenasti oma kohal, kuid logiraamatuni pääsemiseks pidi natukene vaeva nägema. Aitäh!
Raamat ammugi loetud ja seni oodanud lõpp kohale tulemist. Kaaslased uisutasid auto poole, mina tegin haagi rajalt kõrvale. Sihtisin valguskiirt objektilt objektile, ei miskit. Lund sadas ja viimaks silmasin miskit poole meetri pealt. Tänud peitjale.
Raamatikogust raamat võetud ja kodutute ilusti tehtud, mis siis, et koolivaheaeg. Kojale jõudes hakkas juba pimedaks minema ja natuke aega ikka otsisime, GPS saatis ühe ja siis teise puu taha jne.. Aga Deniss leidis... Aitäh peitjale
Hirmus lugemine oli, aga julgust kokku võttes sai raamat siiski läbi loetud ning vastused kätte. Välitöödele tulime igaks juhuks päevavalges. Tore teemaatiline konteiner. Aitäh.
Lähenesin kohale, kus viimati oli nähtud inimesesööjat täieliku ettevaatusega. Inimesesööjat ei kohanud, küll aga nägin kahte nastikut.
Kunagi ammu luges seda mu pinginaaber ja parim sõber ning tegi mulle sellest õhtusel jalutuskäigul väga detailse ümberjutustuse. Lahendamiseks poleks see vist küll enam piisav infoallikas olnud, kuid Herki teadmistega kokku pannes andsid erinevad teadmistetriibud kokku just õige eluka ja tema paiknemiskoordinaadid.
Koht oli džunglilaadne ja kurdistav linnulaul lubas loota, et meid ei varitseta. Varsti jäi silma ka enesekaitsevahend. Kuna ohtu polnud - ei kasutanud. Logitud. Äge teostus! Aitäh!
Ühtegi kiskjat ei kohanud teekonnal aarde juurde. Tagasi oli kindlam tulla, sest teadsin, et läheduses on kaitsevahend olemas. Ei hakanud ühtegi ööd metsas veetma, suundusin edasi aardejahile. Aitäh!
No oli see vast elamus! Algul raamat, mis mind öösel 3:30 üleval hoidis, sest oli põnev ja teiseks logiraamatule ligipääs. Olin mina siis teel logiraamatu poole, kui hakkas sadama nagu oavarrest, raamatus oli ka nii kui öösel kedagi valvati. Dzungel oli paks ja tihe, ülalt tilkus pähe aga lõpuks sai see õnnetu logiraamat ikka leitud. Olin just logi kirjutamas ja vaatasin maas oksasodi liigutas, inimsööjad siin metsas ei ole ju võimalik aga on. Nii väleda jalaga tigu nägin mina elus esimest korda, tegin koledat nägu kõvemat häält aga dutkit. Elajas läks lausa marru ja kiirendas sammu mina lasin kirjutusvahendil kärmelt käia. Elupäästev riistapuu oli küll käepärast võtta aga selega polnud suurt midagi teha, püssirohi oli märg. Ennem, kui aarde pessa sain pandud oli pool püksisäärt juba molluski hammaste vahel. Isa ka ei tea kas oli see unes või ilmsi aga magamata öö oli seljataga sest raamat oli põnev. Aitäh raamatut tutvustamast ja tänud ka aarde eest!
Raamatust ei tea kahjuks või õnneks midagi. Ei ole mul tahtmist piisavalt. Ei hakka ka endale valetama, et kui aega oleks, küll siis alles loeks. :)
Auto juurest valisime algul vale tee ja seetõttu sattusimegi siia esimesena, tegelikult pidi see meie jalutuskäigu viimaseks jääma, aga polnud hullu. Aare ei peitnud ennast üldse kaua ja saime nime kirja. Tänud!
Raamat ei ole just kõige lugemakutsuvam, aga ülesande lahendamiseks vajalik sai siit üles otsitud ja koordinaadid kätte saadud. Aare kiirelt leitud. Aitäh mõistatuse ja aarde eest!
Raamat koduses raamaturiiulis olemas, vist nii 35 aastat tagasi ka loetud, aga küsimustele vastuste leidmiseks tuli muidugi üle sirvida. Eile õhtul said numbrid paika ja täna peale tööd jalutasin kohale juba tuttavaks saanud kanti. Jälle tore isemoodi peidik, aitäh peitjale!
Selle raamatu sain Tallinnast Kadrioru lugemispaviljonist ja peale lugemist andsin edasi Puutetundlikule.
Minu jaoks oli see raamat natuke jõhker. Kui ikka peaaegu igal lehel mõni inimene surma saab, siis natuke karm lugemine. Muidugi oli ka põnevust, et kuidas iga järgev varitsusöö möödub. Et sellest õudsast loost kiiremini läbi pureda, sai ühe päevaga raamat loetud ja vastused leitud.
Täna aarde lähedal õnneks nii õudne polnud, päike säras taevas ja linnud siristasid puudel. Aarde leidsime kiirelt ja kõik oli parimas korras. Aitäh!
See raamat ei tahtnud mul üldse edeneda. Lugemist sai alustatud veel siis kui oli soov ühistransporti kasutada. Teel Viljandisse sai ikka omajagu peatükke loetud. Enam ei mäletagi kas lugesin lõpuni või jäi pooleli kui info käes. Polnud lihtsalt minu masti raamat. Aare jäi välitöödel ruttu silma. Aitäh!
Raamatu lugemisest oli möödunud aastakümneid, seega tuli alustada algusest. Aga jaht sai peetud ja aare logitud.
Selle Brunolt laenatud raamatuga läks meil nagu Triinulgi, seisis kuude viisi küll diivaninurgal, küll laua peal, küll tagatoas. Ei saanud meiegi vedama. Kohe alguses leidsin ma ise kiiruga sirvides paar vastust, aga edasi jäigi raamat riiulisse. Ei leia kuidagi seda lugemisaega viimastel aastatel. Prioriteetide küsimus muidugi.
Geokolleegi sõnul pidanuks saama Hanno autoga pea nulli, aga me otsustasime õnneks ikka natukene saani ja/või ATV jäljes kõndida ka. Lõpus ei läinud kaua, kui temaatiline aare meile pihku pandi. Lahe värk, nagu oleks korraks lapsepõlves tagasi olnud. Aitüma peitjapaarile väikse metsamatka eest! Aare kombes.
Päeva viimane aare. Üldse ei tahtnud enam autost välja minna Aga vedasime end kohale ja logisime Tänud
Kui seda teost visuaalselt nägin oli selge, et see on ka minu lapsepõlvekodus riiulil olnud. Hea lihtne lugemine kui mõned nimed välja jätta. Ja inglise mõõdustik teeb ikka vahemaade, raskuste kujutamise raskeks, pole ammu selles mõõtkavas pidanud toimima. Samas noorena sai selliseid tollimõõdus raamatuid ikka hulgi loetud. Aitäh ka selle eest, et sai vähe autost kaugemale, siiani pole täna veel samme saanudki teha.
Mõistatusega oli ikka tükk pusimist, aga lõpuks sai piisav kogus infot internetist kokku kraabitud ja koordinaat paika. Lõpp oli juba lihtsam, puhas jalutamise rõõm. Tänud aarde eest!
Paar tükki oli valesti lahendatud, õnneks aidati järjele, tänud :)
Raamat oli järjekordselt selline, mida ise niisama kätte võtnud poleks, kuid tegelikult oli mõnus lugemine :) Aare ise oli ka väga muhedalt temaatiline. Tänud!
Aardele lähenesime mitte matkarajalt vaid tõeliste jahimeestena läbi võpsiku!Tore peidukas! Tänud!
Aitähh põnevat raamatut tudvustamast! Algul sirvisin niisama ja otsisin vastuseid mõistatusele aga siis leidsin ennast juba lugemas ja peategelasele kaasa elamas... Tõesti huvitav lugemine. Tänud peitjale!
Raamatu olen läbi lugenud kooliajal. Loomulikult polnud sellest muffigi kadu aarde koordinaadid tuvastamisel. Ikka pidi ka Piia raamatuga tutvust tegema. Matk vihmapuhtas metsas oli lausa nauding
Raamat sai läbi loetud ja mõistatus lahendatud. Täna jälle siinmail liikumas ja sai metsas ära käidud. Täitsa asjakohane lahendus. Tänud vahva aarde eest!
See aare jäi mulle silma tegelikult juba varem oma põneva mõisatuse pärast. Vahepeal aga unustasin ära ning nüüd oli vaja juba ruttu lahendada. Enda õigustuseks võin öelda, et lugesin raamatu asemel ikka päris mitmeid erinevaid artikleid ja muid allikaid, mis mingil määral raamatu sisu edasi andsid. Ehk millalgi jõuan raamatu ka ikka läbi lugeda. Tõesti väga põnev teema ning aare ei jäänud sellele kuidagi alla. Suur aitäh!
Heitsin paar päeva enne Pärnusse tulekut kirjeldusele pilgu ja teadsin kohe, et tahan raamatut kindlasti lugeda - seetõttu jäi ka selleks reisiks kõrvale. Aga metsas olles teatas Loona, et ta peilis koordinaadid välja, võtame ära. Nujah, käsku tuleb täita ja nii need nimed kirja läksid. Raamatuga plaanin siiski lähiajal tutvust teha :) Tänud!
Võtsin tuttavate juurest kirsipuu alt 30 aastat vana Peugeot jalgratta ja sisustasin pühapäevaõhtu Pärnu aardeid otsides. 18 aaret ja 17 leidu, pole paha. Seitsmes. Vaatasin nullis ringi kuni midagi teistsugust silma jäi. Aitäh!
Madis oli Inimsööjatega lähemalt tutvust teinud ja jagas lahkelt oma kogemust ja teadmisi. Aitäh!
Paar nädalat tagasi kui oli teada, et sel nädalavahetusel on Pärnusse tulek, oli vaja see raamat ette võtta. Anna loobus sellest vabatahtlikult, seega jäi see lugemine minu hooleks. Kohati lugedes, kohati sirvides sain ühel õhtul kõik vastused kätte.
Aga need lood seal olid ikka päris õõvastavad tegelikult. Ja siis me kurdame, et meie elu on kehv. Kõik sõltub taustsüsteemist, eks. Oleneb, millega/kellega end võrrelda. Kunagise sealse raamatus kirjeldatud eluga võrreldes on meie elu nagu lill. Tegelikult on meie elu siin ja praegu väga hea võrreldes väga paljude inimestega maailmas. Seega, naudime elu, naudime suve. Chill! Täname!
Selle aarde logimine sai teoks tänu Madisele, kellel oli kodutöö korralikult tehtud. Aga mis raamatusse puutub, siis olen seda isegi kunagi ammustel aegadel lugenud, kuhugi poole peale. Võib öelda, et pool rehkendust :) Tänan peitjaid!
Küll nende loomadega sai möllatud, et sobilik koordinaat välja tuleks. Lahe teostus jällegist, suur tänu peitmast!
Koordinaate endal veel salvestatud polnud, aga raamat on tuttav. Ilmselt sai seda ka lapsepõlves uuritud. Peab uuesti vaatama! Aitäh!
Raamatut proovisin lugeda, ausalt proovisin aga no ei edenenud. Mõned vastused ülejala lugedes sain, hiljem selgus, et pooled valed. Loobusin ja koordinaadi “ostsin-müüsin-vahetasin”.
Aare lahe, ülilahe, lihtne teostus aga samas hoiab topsi kenasti varjus. Siia metsa sobis hästi, oli ka selline tume ja kõle mets, ehkki olime siin päise päeva ajal. Tänud kutsumast!
Raamat oli esimest korda läbi loetud juba niikaua aastaid tagasi, et peenemaid nüansse enam ei mäletanud. Egas muud, kui raamat jälle kätte ja peagi olid numbrid reas. Täname lugemissoovituse eest.
Mõned päevad ennem puhkuse geotuuri lahendasin mõistatuse ära. Eks ikka googeldades aga sain muudki teada inimsööjatest. Täna jätkasime Tammiste jalutuskäiku siia aardeni. Leidsime ägeda temaatilise aarde. Aitäh!
Karl oli mõistatuse lahendanud ja nüüd saime koos otsima tulla. Peale kiiret ja toredat leidu kukkusime käoga võidu, meie kaotasime.
Kui aare avaldus ja ma kirjeldust lugesin, sain aru et olen seda raamatut aastaid tagasi lugenud. Kodus leidsin teose riiulist ja otsisin sirvimis meetodil vastused üles. Nüüd tuli vaid kohale jõuda ja peidik üles leida. Suured tänud peitjale aarde eest.
Stiilne aare, kahjuks ühtegi inimsööjatiigrit ümbruses ei kohanud. Oleksime pidanud vist varitsusse jääma. :)
Varem lahendasin kõik raamatuseeria aarded ise, v.a üks Tartu pähkel. Kui googeldada ei saanud, siis lugesin raamatu läbi. Siin aga võttis Liis ohjad enda kätte ning lahendas mõistatuse ära ning sain tema järel käies logi kirja. Lahe maskeering.
Avasin raamatu ja esmapilgust jäi mulje, et pole minu tüüp. Hakkasin raamatut lehitsema ja kogemata jäid vastused näppu. Lõpus on väga lahe teostus! Tänud!
See aare pani mind üle pika aja jälle üht tööga mitteseotud raamatut lugema. Täitsa mõnus lugemine oli. Kui raamatukogust kirjanduse kätte sain, tundus et olin seda ka varases nooruses kunagi kusagil riiulil näinud. Aga lugema hakates sain selgust, et varem ma seda siiski lugenud ei olnud. Nüüd sattusin ka välitöödele, aitüma!
Raamat on mul kodus olnud ja mäletan, et ka ammu aega tagasi läbi leotud. Vahepeal olen kodus teinud raamatu riiulites suurpuhastuse ja nähtavasti on raamat makulatuuri rännanud. Igatahes kodust ma teda eest ei leidnud. Mis siis ikka,tuli teisi teid kasutada ja küsimustele vastused leida.
Samalt matkarajalt juba üks aare oli nopitud ja oli teada, et täna on siin rajal geopeitureid liikvel olnud, siis kõige lihtsam tee aardeni jõudmiseks on minna mööda jälgi, mis lumele tehtud. Kui aardeni jäi oma 30 m, märkasin rasvast jäljerada aarde poole suunduvat. Henriko jäi teele ootama ja ise võtsin verekoerana jälje üles ja nii lihtsalt ma aarde kätte saingi. Aitäh.
Selle teose lugesin põnevusega läbi kohe, kui ta ilmus, aastal 1985. Nüüd tuli raamat taaskord välja sikutada. Seda uuesti sirvides meenusid kaasahaaravad lood eksootilisest loodusest ja sealsetest elukatest. Ülesanne oli peagi lahendatud. Aga otsima kohe ei läinud, sest tegu ju kodukandi aardega ja seda tuleb õigeks päevaks hoida. Täna oligi see päev, kus mul mõistatusaarete kalendris leidu ei olnud. Ja kui täna leidu ei tule, siis järgmine võimalus on ju alles nelja aasta pärast. Hommikune jahiluure näitas, et seal on täna juba geopeitur aardejahil käinud. Seega jätsin telefoni GPS-i rahule ja otsustasin ka jahimeetodi kasuks. Peagi olid ühed jäljed leitud. Rada läks tihniku poole, vaatasin jälgi ja tuvastasin suure saapa numbri. See sobis aardejahtijaga. Verejälgi rajal ei olnud, seega jahimehe ja saakloomaga kõik korras. Lõpus selgus, et jahimees on seal looma eest nii kiiresti putku pannud, et isegi oma põhivahendi maha unustanud. Mina sellest end häirida ei lasknud ja panin logi kirja. Jätkuvalt imetlen peitja aaretepeitmise teostust, mis on iga kord uus ja huvitav. Tänan ilusa jalutuskäigu eest.
J.C raamat oli mu lapsepõlvekodus ja sai seal ka läbi loetud, aga vastuseid ma muidugi ei mäletanud. Õnneks on sama raamat olemas ka praeguse kodu raamaturiiulis, nii et null sai probleemideta leitud ja pilt tehtud. Minu raamatu vahel oli isegi sarja tutvustus alles. Tuli välja, et käeulatuses on ka kolmas variant koordinaate leida, seda kontrollin lähipäevil.
Kui juba Pärnusse tuldud sai, siis muidugi leidsime Siimuga aarde üles. Siim märkas esimesena ja jäi konteinerit vaatama. Kuna ta ei teadnud, mis aaret ma taga ajan, siis vaatas täitsa kaua, et kas see võiks äkki aare olla. Minul kahtlust ei olnud ja panime nimed kirja ning jalutasime kahtlus hinges COVIDi poole.
Kuna Marko leiab,et ma olen kaslane, siis enne hakkan veganiks kui inimliha kallake tikun! Esim.päev kui haiglasse asja polnud ja muidugi kohe aardejahile! Jaht oli edukas ja saak oli ütlemata hää! Ohh kiitused ja suured tänud! Äge mõistatus ja vägev null! :)
Enne kui ma avastasin uue aarde, pommitas Anne juba osade googeldatud vastustega. Nii saime enamus kraami kokku, aga viimaste numbrite pommitamine tulemuseni ei viinud. Tuli pöörduda digist analoogi juurde. Kuigi seda tüüpi raamatud pole üldiselt minu teetass, siis tegu siiski väga huvitava ja mõnusa lugemisega. Märkamatult olid numbrid käes ja konteollgi põhjas. Koht ka juba väga tuttav ja lõpuski läks kärmelt. Meile meeldis, aitäh :)!
Eestis on ikka hea elada. Ei ole hirmu, et õue astudes või siis kasvõi lahtise akna all magades lõpetad oma elu tõenäoliselt kellegi kõhus. Raamatu ingliskeelse teksti leidsin kusagilt netist.. Ja palju õnne neile, kes proovivad (nagu minagi esialgu) CTRL+F abil märksõnu otsides vastused leida (siia see pisaratega naermise emoticon) - aitab siiski vaid lugemine. Olin veendunud, et kohalikud kiirreageerijad on juba ammu reageerinud, kuid [FTF] tuli 20.02.2020 @ 17:29. Asjalik lugemine, aus mõistatus, mõnus jalutuskäik, nullis olevaga oli kah vaeva nähtud - peitjale tänud!