Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur laskur, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Aare juhatab otsija Meeri puhkekohta ja Elva jõe luhale, kus veetase sõltub aastaajast. Aare asub Keeri-Karijärve looduskaitsealal, kus võib õnne korral kohata omapärase häälega rukkirääku ja sookurge (III kaitsekategooria) ning näha erinevaid liiki konni. Palun enne külastamist tutvuda LKA kaitse-eeskirjaga. Aardest puudub kirjutusvahend. Peale leidmist palun taastada maskeering!!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 17.6221' 26° 26.1470' |
Aarde sildid:
lõkkeplats (2), pliiats_kaasa (2), lühem_matk (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8NDFE
Logiteadete statistika:
63 (100,0%)
0
2
1
1
0
0
Kokku: 67
Jalutasime parklast kohale, et siin pisut kaarti uurida ja peale logimist edasi Karijärve äärde suunduda.
Tänan peitmast.
Leid #54 Võru-Tartu-Põltsamaa-Pedassaare-tiiru teisel päeval. Tuttav luht, kus üle 10 aasta tagasi Karijärve aarde juurde tatsatud. Kõik tuli meelde! täna sai lõõskavas kuumas ihuüksi matkatud. Kuigi aarde juurest oli auto vaid 240 meetri kauguselt näha, siis kulus mul ikka kokku 37 minutit. Sellest tublilt üle veerand tunni püüdsin aaret kätte saada. Mina ei saa aru, kuidas seda täna enne leiti. Õigemini miks see nii nigelalt peitu sai. Tegin kättesaamise edaspidi kõigile lihtsamaks, käepäraste vahenditega kusjuures :-D Oeh, ujuda tahaks! aga mitte nõgestes. Aitäh kohta näitamast!
Täna tuli tuju siia lõpuks tulla. Kristel kaasa ja seltsis ikka vahvam. Sai võpsikus päris kaua otsida. Ma olin juba vales suunas, kui Kristel leidis. Olin otsinud samast kohast aga natuke kõrgemalt. Aitäh peitjale!
Olen seda aaret paar korda varem üksi otsinud, aga nüüd koos leidsime. Ju ma siis ei tahtnud nii võpsi üksi ronida, aga seekord ei tahtnud alla ka anda. Kõik kena kuiv, aitäh peitjale!
Kohe ei leidnud,läksime Karijärve äärde teist aaret võtma ja tagasi tulles hakkasime uuesti otsima. Õnneks saime kätte ja siis avastasime, et pliiats oli teel teise aarde juurest maha kukkunud :( ega siis midagi, läksin järgi(saime kätte) ja seni jõudis juba Hr.K kirjutada logi söetükiga :D leidlik peab olema. Koht ise mõnus, mingi loom on korralikku kaevetööd teinud nii katusealuse all kui ka lõkkeplatsi juures.
RMK lõkkekoht jah, aga vist ei ole tõesti enam aktiivne ning kasutuses. Kel soovi ja kes teab, saab siin muidugi ööbida ja end hästi tunda, aga selleks peab seda kohta teadma. Aarde endaga läks kiirelt, aitäh.
Selline siis näebki välja unustatud RMK plats. Rohi rinnuni. Leid tuli kiirelt. Peitjale tänud!
Karijärve juurest tagasi tulles otsisime ka selle topsiku üles . Tänud
Tops on tiba näritud, aga sisemine konteiner hoiab niiskust eemal. Aitäh!
Ilm oli ilus ja Külli roolis meid parklasse. Mööda heinamaal asuvat jälge jõudsime puhkekohta. Ei olnud märkigi, et hiljuti oleks keegi siin laagrisse jäänud. Tänud peitjale.
Plaanides Elvas natuke pikemat peatust oli muidugi päevakavas ka jalutuskäik Elva jõe luhale. Tänane ilm aga meie plaane ei soosinud, sest terve päeva oli vihma sadanud. Pealelõunaks olime sellega juba nii ära harjunud ja hetkeks isegi läks taevas natuke selgemaks ning otsustasime ka selle matka siiski ära teha. Kui kummikud jalas ja varbad kuivad, siis ülalt tulev märg enam väga ei häirinud. Vaatasime puhekoha rajatised üle ja läksime panime aardesse ka nimed kirja. Heigo pandud metallkonteineri lahendus on väga hea närilistekindel. Aitäh aarde peitjale ja hooldajale!
Hoiukoer hakkas töö juures kell kolm nihelema ja mind ninaga toksima, et kuule mulle aitab diivani peal magamisest ja sulle aitab kontorilaua taga istumisest, lähme õue nüüd. Väike autosõit ja selle aarde lähedasest parkimiskohast me ennast leidsime. Kohale jõudes tuhlasin mina ka oma geokoti sisu läbi, kuid ka mul polnud topsile sobivat asendust. Lisalogileht on oli ilusti kuiv ja töötas, seega aare on täpselt samas seisus nagu enne. Tänud jalutuskäigu eest!
Hiljuti oli värske lumi maha sadanud ning sel hommikutunnil olime autoga seda teed läbimad esimestena. Parkisime kuhugi enam-vähem kohta ära, et esmalt võtta Meeri aare ja siis liikuda Karijärvele. Aare leitud suht kiirelt, tänud peitjale!
Haarasin küll mõne konteineri kaasa, kuid peidukohale sobivat ikka polnud, seega jäi vana tops. Kuna logiraamat oli märg nutsak, kuhu kirjutada ei andnud, sai nimed pandud oma paberile ja see uue kotiga juurde lisatud.
Oleme siinkandis 4 aastat tagasi ühe pika matka aarde otsimise eesmärgil juba teinud. Seekord oli jalutuskäik hulga lühem, kuid oma kurvastuseks leidsime eest väga kehvas seisus konteineri - oli teine täiesti läbikülmunud. Kirjutasime oma nimed küll jäätunud logirullile, kuid ei tea, kas need püsima ka jäävad. Aitäh.
Jalutasime parklast aardeni. Päike paistis, aga tuul polnud sugugi vaibunud. Laavu sai korraliku silituskuuri osaliseks, leidsime kolm mikromõõtu augukest ka. Aga aare tuli välja ikka sealt, kuhu koordinaadid juhatasid. Aitäh!
Praegusel ajal üsna porine jalutuskäik, tasus kummikud jalga panna. Heinamaal oli jääd ja vett ja ühtlasi miski lindude kokkutulek, mis kõlas kaugele. Tops mõnusalt peidetud, kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Selle aarde lähistelt läksime kunagi aastaid tagasi Karijärve äärde ja see puhkekoht oli hästi meeles, sest juba siis tekkis mõte siinkandis veematk ette võtta. Täna autot keelumärgi ette parkides ja jala astuma hakates ei tundnud kohta enam äragi või siis oli mälestustega midagi väga nihu. Lehmakoplit enam polnud ja üle jõe asuv suvilarajoon paistis kenasti kätte, nii et ei mingit inimtühja eraldatud kohta. Koerad lõugasid ja kodanikud häälitsesid, no nagu ikka, et kõik nende olemasolu ikka tähele paneksid. Ilm oli üsna kõle, aga õnneks läks aarde otsimine ruttu. Veematka plaan kerkis taas täie hooga üles. Kaaslastes vaimustust ei kohanud, aga no küll selle saab teoks teha.
Eelmise päeva legendaarne jäävihm tegi mind natuke kahtlevaks selles osas, kuidas üldse autoga aarde lähedusse pääseb, aga õnneks selgus, et polnudki väga hull. Jõudsime ilma kraavi vajumata kohale (ja pääsesime hiljem minema ka). Kohapeal väike jalutuskäik ja kiire leid. Tänud peitjale!
Leitud, tekitasime kirjutamisvõimaluse aardesse. Mõistlik kirjutusvahend siiski kaasa võtta.
Sõitsin kuni telliskivini, vaatasin peeglisse ja küsisin, kas mul onn RMK luba? Vastust ei tulnud, parkisin viisakalt ära. Võsas ragistasin veidi, sest ei tahtnud telefoni välja võtta, lõpuks pidin ikka veidi täpsustama. Eemalt nägin üht ideaal peidukat, mis paistis tühi aga aarde leidsin selle analoogist. Oli vaja veidi kangutada ja kerida ja päras jälle kerida ja suruda ja toppida, -18 tegin sõrmedele haiget. Kuum teeb valu, külm teeb valu, miks peab see elu nii valus olema? Aga ilm oli kena ja jätkasin jalutuskäiku.
Mõnus jalutuskäik. Järjest rohkem tekib kohti kuhu tänu geopeitusele ikka ja jälle tagasi satud. Tänud!
Ilusa ilma puhul viisin motokutsika jalutama. Tee oli juba varasemast tuttav, aga ootamatult selgus 600 meetrit enne kohale jòudmist, et keegi kaabakas oli vahepela tee äärde keelumärgi installeerinud. Jätsin siis kutsika märki valvama ja jalutasin ise edasi. TÄitsa kena kohake tõepoolest. Aitäh peitjale.
Koht tundub mõnus, aardest ootasin küll miskit muud miskipärast. Kuigi siiani veel mitteleide pole registreeritud, siis potentsiaalselt ikkagi päris raskesti märgatav peidukoht, mul suht vedas, et georaja tuvastasin ja seal ka kohe õigesti oskasin vaadata. Koordinaadid peavad paika, see muidugi aitab.
Parkimistaskud olid suht täis. Õnnestus siiski üks sobiv koht enne keelumärki leida. Nulli ümbruses oli mugu-uputus. Lastele tehti siin kalastusõpet. Huvilisi oli palju. Õnneks tegelesid mugud õnge loopimisega ja saiade söömisega, nii et sain rahulikult logida. Aitäh!
Teine planeeritud geojaani järgne jalutuskäik. Auto jäi keelumärgi taha ja tegime jalutuskäigu. Pärast logimisprotseduure vaatasime ka lõkkeplatsi ja jõe üle. Vahva koht siin. Aitäh peitjale. Pidi jääma tänaseks viimaseks, aga kuuma päikese käes tagasi autoni lonkides tekkis siiski veel üks plaan, vaja sauruse elupaik ka üle vaadata;).
Igal pool Eestis lõõmas päike aga siin oli mingi sahmakas vihma maha sattunud tulema. Tee peal olid porilombid ja jalutuskäigul oli tunda märga taimestikku. Jõeäärne RMK kohta tundus täitsa mõnus. Kõik vajalik olemas. Üleliigsed olid vaid putukad. Aarde leidsime ruttu üles ja võisimegi tagasi keelumärgi suunas kõmpida. Aitäh aarde eest!
Kuna auto oli üdini must ja tolmune, siis oli siiatulek täna lausa kohustuslik. Parkisin ja päevitasin terve tee. Kohapeal oli vau effekt, nii lahe koht. Aaret otsisin kaua, oli teine ka paljas ehk nähtav. Aga ega midagi paremat ei mõelnud ma ka välja. Tänud kutsumast, mina ilma aardeta siia kindlasti ei satuks!
Jätsime auto parklasse ja tegime aardeni palava jalutuskäigu. Oma terava silmaga märkasin aaret kiiresti ja logisin sääskede ning parmude keskel. Tagasiteel pidasime plaani minna otsima Sauruse aaret.
Auto jätsime soovitatud parklasse ja hakkasime jalutama. Poolel teel kohtusime kahe päris tigeda kutsuga, kes õnneks olid omaniku rihma otsas. Peidukoha juures nägin juba kaugelt aardetopsikut. Logi sai kiirelt kirja ja tagasi panime veidi varjatumalt. Täname!
Jah, siia jõudes tekkis kohe suurem tahtmine kanuuga maabuda. Kiirteed ei kasutanud, tulime jala. Nutikas peidukas, aitäh! ps: tegime ka mõned pildid.
Jâtsime auto eratee sildi juurde ning liikusime edasi jala. Tegelikult väga ilus koht ju. See aare ajendaski rohkem Karijärve juurde minema ka, kus teadsin, et ees ootab lõkkekoht, aga ei teadnudki, et siingi nii ilus ja tore on. Aitäh!
Siia on hea maabuda kanuuga. Täiesti üllatav koht jälle, mida enne ei teadnud. Aitäh, geopeitus!
Täna plaanisime minna maale sauna. Tegime seda väikse ringiga. Auto jätsime silla juurde ja jalutasime edasi. Tõeline looduse paraad toimub praegu: metsas undas põder ja luik näitas põllule maandudes, kuidas lennukid insenertehniliselt loodud on. Aitäh!
Karijärve ääres kunagi ammu käidud, seekordne siis tunduvalt lühem jalutuskäik. Piinlik tunnistada, et isegi enamvähem kohalikuna ma jätkuvalt ei tea, kuidas jõuda ilma kellegi teise hoovi läbimata selle pagana silla Meeripoolsesse otsa, Vellavere poolt on paras ring.. Samas kohtusime tee kõige kitsamal osal kahe Keskkonnainspektsiooni pikapiga, mõlemal veel käru taga, nii et pidime taanduma jõustruktuuride ees.. kes nagu selgus, olid väga meeldivad inimesed. Aarde juures läks kiirelt.
P.S kui need reisipiirangud jätkuvad, siis tuleb suvel ikkagi Elva jõe veeteematk ette võtta.
Tuleb tunnistada, et ma natuke ohkasin kui ma vaatasin, et mikro looduses. Kohapeal muidugi selgus, et kõik on põhjendatud ja oli tore aare.
Mõtlesin, et tahaks veel loodusesse. Keerasin Karijärve poole. Jube mõnusad käänulised teed siin ikka. RMK oli mülkast kiirtee teinud, aga õnneks või kahjuks keelumärgi alles jätnud. Mis seal ikka, ega ma tulingi siia jalutama. Edasi oli puhas nauding - lind lõugas, soe tuul paitas põske ja õhtupäike tegi kõik kuldseks. Oli tore, aitäh!
Matkateelt tagasi tulles tuli õnneks meelde, et kuskil siin oli ka aare. :)
Eelmistele otsijatele vastukaaluks. Kui läheb tee, siis miks ei või sõita? Auto ei võrdu läbuga.
Oi kui huvitav koht! Nii vahva! Saime ikka omajagu otsida, kui ebatava silma jäi ja aare välja tuli.
Polnud küll plaanis Elvasse aardeid otsima tulla, aga kuna Tallinn-Tartu äärne on juba puhtaks tehtud, siis tulime siia. Mõnus rahulik koht, kuhu autoga drive-in tegijad pole läbustama saanud tulla. Pisut otsimist kuni Liis leidis.
Kajaliisile: mõtlesin pigem, et drive-in lõkkekohad on palju läbustatumad ja suurema tõenäosusega küttepuud otsas kui raskesti ligipääsetavamatel kohtadel.
Veetsime papsiga nunnu päiksepaistelise kevadpäeva Vellaveres suvekodus, õhutasime tube ja pesime aknaid, et kord kui see taas lubatud on, siia maagilisse kohta juba terve perega tulla saaks. Vahepeal saime mahti ka väikseks jalutuskäiguks männimetsas ja noppisime ka selle aarde ära. Autoga saab praegu 700m peale, võimalik et varsti-varsti saab ka pãris treppi, sest eeltöö justkui käiks. Ühtlasi kiitus seekordse peiduviisi eest, ilusas kohas, maapinnast kõrgemal ja lumega leitav, igaks juhuks lisasin omalt poolt veel ühe puutüki maskeeringuks ette. Lisaks on aarde otsimine koos isaga alati naljakas, sest papsi nimi on Aare ja kui talle öelda, et otsi aare üles, siis vastus on alati, et mis sa mind ikka otsid, ma olen siinsamas. Täna sain lausa soovituse siin lehel kuskil keset metsa uus aare avaldada ja ta lubas siis vaikselt kännu otsas istuda, kuni keegi teda ükskord otsima ja leidma tuleb :D Õhtusöök tuleb täna otse grillilt ja kell 18.20 õhtul on ikka veel +10 kraadi, imeline! Aitäh! :)
Soe päikesepaiste ja lumepilved olid täna ilma menüüs vaheldumisi. Sookured olid metsa servas oma hüüdmistega olemas. Täna olime teised leidjad, ei teagi kas eelmiste otsijatega kohtusime teel aardeni. Ühe soojaga otsustasime ka Karijärve äärde tiiru teha. Algus oli üsna vesine, paremal pool teed oli heinamaa natuke kuivem. Väga mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale!