Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on plastmassist purgis (mõõdud umbes 8*15 cm), mis omakorda mustas kilekotis. Lisaks logiraamatule ja harilikule pliiatsile on aardes järgmised esemed: mitme värviga pastapliiats, punane sõrmus, protsessor, kaelapael, termopasta, lepatriinu, auto.
Vihje: Otsi :) KAEVATA POLE VAJA!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (4), lastekäruga_ligipääsetav (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCZGPZ
Logiteadete statistika:
234 (97,5%)
6
5
3
1
1
0
Kokku: 250
Täpselt aasta tagasi käisin kaevamas, aga ei leidnud. Täna jäi kohe silma
Väga raske leida polnud. Plastik, pole tavaline kuusk, kaevata pole vaja on head vihjed. Vahetuskaubana võiks sinna poetada niiskusimaja mõnest kingakarbist.
Eriti kummardama ei pidanud. Mets on nii kuiv, et kased viskavad lehti maha. Üllatav, et siinkandis kasvab kaunis käoking. Tänud peitjale!
Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahavad saada üks aare ja otsija. On juba päris pikalt jalutatud täna - mõnus! Aitäh peitjale!
Kaevata polnud vaja. Klassikaline kuusk ka polnud. Algupärasele kirjeldusele ei vastanud. Tänud peitjale.
Peaaegu kuu on möödas, kui viimati aardeid otsisime. Plaan oli algselt hoopis teine, aga need aina rohkem " Ajutiselt kättesaamatuid" sai teha muudatus. Nüüd siis jälle järje peal, ei see karp, siin ka peitu jäänud. Meie tänane saak oli kaks mitteleidu leiuks vormistada ja tekitada juurde neli uut sinist nägu. Nii et mängu jätkub veel kauaks. Tänud peitjale aarde eest.
Korralik vanakool, aga toimib ja püsib. Aitäh peitjale ja hooldajatele!
Leid kiire. Konteiner katki, aga õnneks kott peab veel. Tänud ????????????
Nullis olid lood natuke segased, aga üles me ta leidsime. Konteiner on endiselt katki, kuid õnneks suve esimesed tõsised vihmasajud üle elanud. Eelmiste leidjate maskeering töötas ilmselt ka ilmastikule vastu ja aarde kasuks.
Käisime pojaga rattatiirul ja logisime tee peal ka mõned aarded. Sellel aardel maskeering hetkel täiesti puudus ja topsik oli ka katki. Üritasin natuke maskeeringut taastada. Aitäh peitjale!
Tänane plaan nägi ette lisaks kohustuslikule karbile ka muude topside ülevaatamist, et nädala sees pimedas oleks enam-vähem teada kus ja mis. Seekord võtsime ette Harku metsa siinpoolse nurga ning külastasime üsna mitut punkti. Nimed panime aga siia kirja, sai üsna palju jalutatud küll, tundus igati sobiv.
Karbiga kõik tipp-topp korras, meie täname!
Teine päev Tallinna Mõõga MK-etapi korraldamist. Kui eestlased olid kahjuks võistlusest välja langenud, siis oli hea endale paus lubada ja üks värske õhu tiir teha. Kena aare, aitäh!
Ei kaevanud, aga päris pikalt andis tuhnida. Ma olin juba nõus alla andma, kui kaaslane leidis.
Alguses sain infot, et kunagi pidi seda aaret välja kaevama. Õnneks mitte enam. Ehk kunagi oli mingi seos ka aarde nimega, praegu jääb igatahes segaseks.
Möödutud siit ikka omajagu - nii jala, rattal kui suuskadel. Täna siis logimas. Tänud!
See üks pika ja huvitava ajalooga vanakooli aare. Minigrippisin ja imurdasin logi, jätsin pliiatseid ja juhendi. Tänud taastajale ja pikka iga aardele!
Minu geps metsas hästi ei toimeta. SEega panin alguses kõvasti mööda. Ja hüppasin ja tatsasin, kuniks tuli söögiisu peale ja esimese rämpsu järgi käsi haaras. Sealt see aare ka tuli. Tänud.
Otsimisega läks aega, aga sai lõpuks välja nuhitud :) Tänan! Tore ümbruskant tervisespordiks.
Läks veidi aega aga leidsin. Tiirutasin õige koha ümber. Vihje maas andis kinnituse. Alguses mõtlesin, et kas tõesti kadunud, aga ei. Lihtsalt uus anum. Suurem ka ilmselt.
Leid tuli üsna kiirelt. Karbil on põhi ka katki, hetkel niiskust sees polnud.
Leidsime karbi kiirelt, oli osaliselt nähtaval. Karp vajaks vahetust, põhjas on korralik pragu sees ja sisu on niiske. Tagasi pannes katsime veidi korralikumalt.
Kui rattaga kohale sõita, siis ei olnudki aardeni nii pikk jalutuskäik. Aitäh!
Mina ja Snoopy hüppasime kraavi kallastel aga elukaaslane leidis kohe üles.
Aare jäi kogemata näppu. Tegelikult oleks siin võinud tõetruu maskeeringu tõttu üpris pikalt minna.
Nagu ikka, vahel tuled ja leiad kohe, seekord otsisin oma 40 minti vähemalt ja küsisin isegi abi. Leitud ta sai ja mitu korda vahtisin isegi tõtt sellega, tänud :D
Daymooni juurest jalutasime oste siia ja panime nimed kirja. Tänan.
Jalutuskäigul lapsega tegin väikse peatuse ja nimi sai kirja. Kiire leid, aitäh!
Kaevama ei hakanud, aga paar korda edasi-tagasi üle kraavi hüppasime küll. Tänud!
Väikese jalutuskäigu lõpus kiire aardeleid. Ja sii sai mustikaid korjama hakata. Neid on sealkandis niipalju, et 2 liitrine tops sai poole tunniga täis.
Leitud. Kilekott oli kuskile kadunud ja parem ongi.
Kuklaste suguvõsa oli aaret kaitsmas aga seegi ei takistanud meil logi kirjutamast. Aitäh!
Pärast mõningast ringituiutamist leitud. Aitäh peitjale!
Hoidsin alguses liialt nina kaardis, kui avaramalt vaatama hakkasin, paistis ka õige peidukas ja karbike :) Tänud!
Paar aastat tagasi olen seda aaret otsimas käinud, kuid pimedas ei leidnud midagi. Nüüd valges võttis siiski veidi aega aarde leidmine, kuid õiget kohta märgates paistis ka konteiner.
TFTC. There was a large bee-like creature accomodated next doors.
Metsavahelt lapsevankriga shotrcutti tehes eksisime pisut 2ra. Kui esimene plaan oli alustada NHT8 allapoole siis see j2i sujuvalt vahele ja l6ikasime hoopis otse siia. Laegas ennast kaua ei peitnud ja panime omad naerun2od sinna kirja. T2nud peitjale
Tänud Paavole taastamise eest! Aarde algne idee minuni ei jõudnud aga tore on siiski karbikesi leida.
Kui juba jalutuskäik sai ette võetud...siis sai see ka logitud. Oli kena talvine õhtu tuttavas metsas. Aare leidus üllatavalt kiiresti. Aitähh.
Oli jah täitsa suur jalutuskäik, kahekohaline arv kilomeetreid tuli täis. Leitud, tänud!
Mõnus jalutuskäik, karp omal kohal. Täname!
Plaanis oli teha pisike tiir metsas ja noppida teeraja ääres olevaid aardeid. Vahepeal oli juba pimedaks läinud ja ainuke valgustus oli telefoni taskulamp. Täpp tundus kenasti teerajale jäävat, paar sammu ainult kõrvale. Karp ei peitnud ennast kaua ja sain nimed kirja panna ning edasi liikuda. Aitäh!
Oleks see ainuke aare sel rajal, oleks suur jalutuskäik jah aga praeguseks on neid aardeid seal nii tihedalt, et kilomeetrid läksid lennates. Tänud!
Kilekotti küll polnud, aga sättisin natuke maskeeringut ette, enne paistis üsna kaugelt!
Teelt kõrvale ning veidi sai ringi vaadatud kui aare end näitas. Väga armas peidukas, ootasingi millal ma aarde taolisest kohast leian.
Hihii, tänu geopeitusele olen hakanud teatud materjalist objekte hoopis teise pilguga vaatama :D Aitäh!
Kui juba siinkandis aardeid noppida, siis ega seegi korjamata ei jää. Aitäh vihje eest. Õnneks võõrkeha reetis aarde.
Külmast ja märjast räsitud hakkasime seda aaret metsa alt otsima, aga no ei ei paista kuskilt silma. Olime juba alla andmas, kui lõpuks Helis karjus, et leidis. Tänud peitjale! :) 18/19
Pimedas oli veidi raskem juba aaret leida. Tükk aega sai ringi kõmbitud ja mõtlesime alla juba anda. Kuid just siis naeratas õnn ja leidsime ikka aarde :) Kiire logi ja viimase NHT poole :) Aitäh peitjale! 18/19
Kiirelt logi kirja ja edasi NHT jätkama. Aitäh peitjale :)
Kui nullpunkt sai paika pandud, algasid otsingud. Pärast mitmeid edutuid minuteid lugesime kirjeldust ja vihjet uuesti. Püstitasime ülesandeks musta kilekoti otsimise. Otsisime veel mitmeid minuteid ja siis otsustasin nullpunkti kalibreerida. Nullpunkt viis meid seekord natuke teise kohta, kus osutus aardele saatulikuks hoopis silmapaistev geokuhi. Aarde juures polnudki kilekotti ja kujutasime ette ka natuke teistsugust purki. :) Aitäh aarde eest!
Eelmisel korral siit möödudes oli mugusid nii palju liikvel, et ei hakanud teelt kõrvale üldse keeramagi.
Täna, 200m enne nulli, tuli mulle vastu meessoost mugu? ja teretas. Vastasin samaga ja siis kõndis kumbki meist oma teed edasi. Mainin seda siin seetõttu, et kui vastutulija juhuslikult oli siiski geopeitur, ja end siin praegu ära tunneb.. Sa saad varsti rikkaks!, sest mina Sind ära ei tundnud.
Muidu oli täna seal rahulikum. Otsimisele kulutasin veidralt palju aega, aga see on norm suurusega aarete puhul viimasel ajal mul nii tavaline. Kohti muidugi oli, kuhu saaks karbi panna ja kõik vaadatud ka korduvalt ja korduvalt. Mõlgutasin juba lahkumise plaane, kuid lugesin veel logisi ja [kivist] logi andis kinnitust, et olen ikka õigel teel. Seejärel positsioneerisin kaardi abil nulli (gps signaali ei saanud usaldada - sel oli jälle jooksuaeg) ja võisingi logima asuda. 15 minutit kulus mul seal küll uhkelt ära.
Aitäh ;)
Jalutuskäik on tõesti suur täna. Geps eksitas nulli leidmisel, aga Margo tähelepanelik silm märkas miskit kahtlast ja saigi leitud! :)
Kogenud geopeituri silm fikseeris kaugelt potensiaalse peiduka. :)
Leitud, logitud. Esimesena märkas aaret mu poja ja oh seda rõõmu :)
Kuna teistel oli see varasemast leitud, siis sain üksi otsida. Läks õnneks väga kiirelt. :)
Tänud peitjale.
Et jalutuskäik oleks pikem, sai ka see aare ette võetud. Tänud!
Uskumatult kiiresti tuli välja, kuigi kohti kuhu peita oli palju. Oli hea stiimul rattasõiduks taas.
Suur jalgrattasõit! Kiire peatus enne Daymoon aarde juurde minemist.
No mis teha pärast väsitavat kontori tööd, muidugi võtta ette kilomeetrine matk ilusa ilmaga. Mõnus jalutuskäik oli. Aitäh aarde eest, vaid sääsed tahtsid mind ära süüa.
Päris hea vanakoolikas - polegi ammu leidnud sellisest peidukast midagi, aga samas ei ole ma ka eriti aktiivne otsija olnud viimasel ajal.
Suure jalutuskäigu jätsime täna vahele ja tegime hoopis suure rattasõidu.
Mõnus on ikka päikesepaistelisel päeval siin metsas ja metsaradadel linnakärast puhata. Aarde otsimisel ma küll purki ja musta kilekotti ei leidnud, sest see on 2014 aastal muutunud karbiks. Tänan peitjat ja taastajat.
Vist oli täna kolmas kord otsida. Esimene kord oli GPS segane, teine kord oli aega vähe ja täna siis 2 minutiga käes.
Alati on tore, kui jalutuskäigul on eesmärk, kuhu jõuda. Tänaseks sihiks sai võetud "Suur jalutuskäik". Kaasa seltsiline Wanda ning metsa Eesti loodust nautima! EVEJ.
Hommikul oli ilm täpselt paras üksratta jalutama viimiseks. Nii me siis kohale sinna veeresimegi. Ülearu kiiresti just ei läinud, null jooksis ka ringi nagu kevadine vasikas. Lõpuks ta siiski välja tuli. Tagasi jõudes oli üksratas väsinud, mitu korda tuli teda veenda edasi veerema. Aitäh peitjale.
Leitud, logitud, täname. Aarde serv oli päris nähtav. Maskeerisime veidi paremini.
Väga ilus päev oli Harku metsas müttamiseks. Selle käigus sai nopitud siis ka aare.EV, J: võtmepael.
Kui ma juba selle Daymoon i täna ära võtsin, siis ei saanud ma ometi jätta võtmata seda umbes 700 meetri kaugusel olevat aaret. Aarde andis välja üks mitte sinna sobib element. Kui ma aga tagasi jalutasin. Sain ma järgmise positiivse obaduse. Peale selle, et vastu tuli sportivaid inimesi, kappas mulle vastu täis rakendis hobune. Elad linnas, aga tunne oled nagu elaksid maal. Äge. Tänud.
Ma ei tea kui suureks see jalutuskäik oleks võinud kujuneda näiteks suurvee ajal. Praegu on kraavid ja metsaalune küllaltki kuivad ja läbitavad ning täitsa soodne olukord võssi ning ajusid ragistada. Leid tuli minu kohta suhteliselt kiirelt, vaevumärgatav geokuhi oli ka abiks.
Mõnus jalutuskäik sügisvärvilises metsas. Tänud peitjale!
Otsustasime kolmekesi ette võtta Suure Jalutuskäigu.Ega siia kodulähedasse Harku metsa tavaliselt jalutama ei olegi asja eriti mul olnud, tavapärased külastused on seotud vana hea klassikaga - metsajooksuga! Täitsa mõnus oli seekord lihtsalt jalutada vahelduseks. Leitud sai suht kiirelt,logisime ja nautisime metsailu veel nii mõnedki kilomeetrid.Tänud peitjale!
Veetsime poistega siin metsas pärastlõuna palli mängides, muidu mängides ja ka aardeid otsides. Selle leidmine peavalu ei valmistanud, avaldus kiirelt. Täname.
Eks ikka sai jah suurelt jalutatud ja logisse nimed kirja :) Tänud!
Lähenesime ligi kilomeetri linnulennult läbi võpsiku kui ülla ülla avastasime et sportrada läheb teiselt poolt pm nulli (;
Kuna jalutuskäik metsas oli juba nagunii pikaks veninud, siis otsustasime ka selle aarde ära logida. Kohapääl läks asi kiirelt- tagasitee geomobiili juurde oli aga veninud üle mõistuse pikaks- tervelt 3.5 km. Aga oli mõnus- ja ka üksikud vihmapiisad ei häirinud :) Tänud :)
Logidest oli jäänud mulje, et kaardi järgi lihtsamat teed ei tasu minna kuna see pole teps mitte lihtsam. Seega olin kaval ja valisin kaardi järgi raskema tee mis loogiliselt võttes pidi tegelikult lihtsam olema. Oliver ja Elve siiski ei viitsinud terviserajalt metsa trügida kui kuulsid kui kaugel aare veel on. Ragistasin siis üksi läbi võsa lühkarite ja plätudega, endal jalad mustikatest sinised. Teel aardeni kujutasin juba ette seda ülikavalat peitmisviisi ning originaalset konteinerit ning teadsin juba ette, et tasus tulla. Nulli kanti jõudes nägin, et teine tee paistab puude vahelt ja sealt oleks lihtsamini saanud lisaks olin kergelt pettunud kui peidukat ja karpi nägin. Kuidas siis nii? Värske aare ju ikkagi (2014 või 2015 vist?). Alles nüüd GP lehte vaadates näen, et juba üle 8 aasta vanune aare, lihtsalt hiljuti taastatud - nojah, siis küll. Tänud ikkagi, sest sain ju skoorida ja mustikaid süüa, ilm oli ka väga mõnus ning lisaks läks terve päeva kestnud peavalu siin metsas ära. Tänks mään!
Käisin väikesel pühapäevaõhtusel jalgrattatiirul. Võsas krabistada oli veidi imelik, sest päris palju jalgrattureid ja jooksjaid läks mööda, ju nad arvasid et läksin pissile :)
Aarde leidsin üsna varst kenasti üles. Aitäh!
Pärast käisin ühes teises võsas veel ühe aarde jaoks mõtteid kogumas ja kulutasin seal üksjagu aega. Kui edasi sõitsin, siis mõtlesin, et oli plaanis kaks ringi teha, aga nüüd juba nii hilja, ei tea kas jõuab enne kui pimedaks läheb, ja keerasin igaks juhuks teisele väiksele ringile. Sõidan siis nina maas oma mõtetes, keeran nurga tagant välja, tõstan pilgu ja ei saa aru mis seal toimub, mingid tuled on metas. Siis panen pidurit, vaatan et mets hõõgub seal, põleb vist, aga ei saa ju olla, alles ma ju sõitsin siit... Peab vist hädaabisse helistama... ja siis tajun et kuidagi imelikult vaikne on.
Päikeseloojang paistis läbi metsa niimoodi hästi madalat, et kõik nagu hõõgus. Päris hea ehmatus ikka!
Jalad olid mõnusalt soojad peale Orineteeruja läbimist ja tegime kohe selle lihtsa ka ära.
Gps jooksis ringi puude all. Olin täitsa lootust kaotamas, aga lõpuks ikka leidsin. Aare ise pole eemalt näha, maskeering on ees.
Alguses ei jäänud õige koht mitte silma. Siis lugesime teiste geopeiturite poolt jäetud vihjeid ning aare paljastas end kiirelt!
Siin läks ikka omajagu aega, aga lõpuks ikka leidsime, tänud.
Tunnistan kohe üles, et mina otsisin aardest kohe alguses ja ka hiljem mitu korda mõne sentimeetri kauguselt ja seega Kristjan usaldas mind, et antud kohas ei ole. Seetõttu avastasime hubast metsatukka oma 10 minutit. Harku ringi pealt võis välja näha, et kaks purjakil reameest otsivad oma kaeviku positsiooni taga. Lõpuks kui Kristjan läks üle kontrollima minu objekti, siis muidugi avaldus võluväel karbike. Tänud taastamast!
Sai tänase ilusa ilmaga see jalutuskäik ette võetud. Selles piirkonnas on mitmed aarded ja nii me neid järjest noppisime. Selle aardeni tulime Väliõppeklassi juurest otse läbi metsa. Kui tee juba paistis, siis avastasime, et päris korralik kraav on ees ja vett ka ikka oli sees. Kõndisime, siis mööda kallast jupp maad kuni leidsime ühe peenikese mahalangenud puu üle kraavi. Seda mööda siis tasakaaluharjutusi tehes üle saimegi. Pärast nägime, et päris aarde lähedal on korralik sild, oleks pidanud pöörama vasakule mitte paremale. Aga siis oleks üle kraavi ronimine ja vettekukkumise hirm ära jäänud. Aare kuiv ja korras. Aitäh!
Päikeselise ilmaga sai väike rattasõit ettevõetud. Plaanis oli 6.6 km kodust aardeni ja tagasi. Kohapeal avastasime, et saame veel paar aaret võtta ning kogu ringiks sai lõpuks 13,8 km. Kristjan oli tubli - sõitis ilma virinata terve maa ning tasuks sai 2 aaret. Aare korras. Tänud.
Siin raputasin oma rooste maha. Tuli küll vaevaga, kuna kaevata ei tohtinud aga niisama silma kah ei hakanud. Ikka tuli oksake võtta ja torkida. Logiraamatut sirvides oli minu jaoks üllatus, et tegemist on nii vana aardega. Tore, et see arhiivist paksu tolmu kihi alt välja puhuti! Aitäh Paavo! Jalutuskäik jäi mul küll sedakorda ära, kuna trügisin nulli koos rattaga :)
Minu suur jalutuskäik oli seekord 18,63 km ligikaudu 5 tunniga. Selle käigus sai ka aare kiirelt leitud ja logitud. (kuigi gps eksitas algul pisut kõrvale võssa, oli õiges kohas peiduka tuvastamine lihtne).
Värske õhu võtmise päeva teine aare ja täpselt sama värske õhk ja mõnus ilm jätkusid ka selle aarde puhul. Ka aare ise oli kergesti leitav. Tänud peitjatele
Esimene sõit uue rattaga aka 15 kilomeetrit puhast rõõmu. (7/7) Tänane viimane aare. Tänud!
Selle aardega olime meie oma suure jalutuskäigu poole peal. Mõnus lihtne aare. Aitäh!
Kui ma laps olin, siis mõtlesin, et kiiruisutaja amet on igav, Muudkui liugled ja liugled. Suure jalutuskäigu ajal ka muudkui liuglesin, kuni mats-ja-maaühendus minust jagu sai.
GP 1273 / GC 1509
Järgmisena sai suure jalutuskäigu kestel seda aaret külastatud. Natukene maad enne aaret lendas lapsuliblikas siruli vastu jääd, tundus, et GPS jäi terveks. Ja seal ta siis oligi. Suur jalutuskäik. Sai kunagi omal ajal ka sellenimelist filmi vaadatud, senimaani kohtan ikka Louis Funesi kloone... Aarde juurest kaasa üks klaasist ketsupipudel, kelle õige koht kindlasti kuuse all pole.
Samal ajal, kui sai Orienteeruja vahepunkti poole liigutud jäi aare tee peale ja otsustasime ta ära noppida. Aitäh!
Suure jalutuskäigu juurde minemiseks oli meil kaks varianti: kas otse gepsu järgi mööda metsa või siis ringiga mööda “uisurada”. Valisime vahepealse variandi. Natuke mööda metsa ja siis “uisurajale”. Miski poole maa peal nägime ühte kohta, kuhu oleks hea aare peita. Tahtsime juba kontrollida, et ega keegi ette pole jõudnud, aga siis ilmus sinna üks mugu koeraga, kes ei kavatsenudki lahkuda. Egas midagi, ega meil selle asjaga nii kiire ka pole. Jätkasime Suure jalutuskäigu lainel. Mingil hetkel tabas meid juba tuttav pilt, tegime ise ka ühe seesuguse. Kui aardeni oli veel miski 300 meetrit, siis kaarti vaadates laksatasin otsaette: “Siin on ju kraav!!” “Ja selle sees on vesi!!” “Ja aare asub teisel pool kraavi!!”. Tardusime. Kas sellepärast ongi selle aarde nimi suur jalutuskäik, et kõnnid aardeni ja siis veendud, et kraavist üle ei saa ning tuleb tagasi minna, normaalsest kohast kraav ületada ja siis uuesti tulla? Ei, ei, siin peab olema muu võimalus. Maa vähenes, meie otsisime võimalusi kraavi ületamiseks. ~100 meetrit veel minna ja ei ühtegi normaalset kraavi ületamise kohta. Kuid siis märkasin paremal pool ühte normaalset puunotti. Ehee, see on meie päästerõngas (päästenott siiski)! Peaaegu oleks selle juba kraavi tassinud, kui mõtlesime, et läheme ikkagi enne nulli lähedale, äkki leiame normaalsema kraavi ületamise koha. 40 meetrit aardeni ja me pidime mõlemad naerukrambid saama: üle kraavi läks korralik tee!! Naermisest kõverad kõhud jälle sirgeks saanud asusin mina gepsu jälgima ja Liisi - tema otsis aaret. Kuna gepsule tegi minu ringijooksutamine hirmus palju nalja, siis ei lõpetanud ta seda niipea. Liisi aga võttis peidukast karbi välja ja päris, et kas mul läheb veel kaua aega. Näitasin siis gepsule rusikat ja asusin ka karbi kallale. Minu teha jäi nagi ikka paberitöö, Liisi tegeles materiaalse poolega: kaubaks läks kuul, aardesse jäi auto.
Peitjale ja taastajale suured tänud!
Suurt jalutust ma ei teinud, vaid tegin hoopis suure rattasõidu lumes. Ühe korra olin siin juba käinud, aga täna sai siis lõpuks leitud. Kurikuulsat jäätunud kivi ma eest ära tõmmata ega lüüa ei jaksanud. Tegelikult polnud selleks vajadustki, aare andis ennast juba niisama kätte. Aitäh!
Marssisin eelmiste otsijate jälgedes otse aarde juurde ja peiduka osas ei tekkinud vähimatki kahtlust. Sain minagi saapaninaga kinnikülmunud ust toksida enne kui seesam avanes. Jalutuskäik ise oleks jäänud lühikeseks kui päevaplaanis poleks olnud veel Orienteeruja, Daymoon ning muud Harku metsa huvipunktid. Tänud speedyle taastamast, koht on kena ja kindlasti jalutuskäiku väärt, olgu suur, normaalne, väike või mikro - kuidas kellelegi :)
Tänane pikim jalutuskäik. Auto jäi Tammetalu tee äärde, nii et aardeni jäi ~800 meetrit, või nii vähemalt GPS ütles. Oli see vast pikk sirge külmas jalutamiseks. Aga kohale jõudsime - kel kinnas käes, see ka otsis. Otsis ja otsis ja lõpuks jäi silma ka. Aga kätte vot ei saanud. Ja ei olekski saanud, kui Taavi poleks üht maa külge külmunud kivi eest ära saanud. Peale seda kiire logi ja tagasi teel juba tänavavalgustus põles. Aitäh! EVEJ
Tänud siis Lembitule :) Aarde konteiner jäi teisest vaadatud kohast silma. Aga kätte saamisega oli natuke rohkem vaeva, oli teine hästi pessa sättinud.
Miski aeg tagasi MOBO-tasin seal kandis, aga siis ei võtnud GPS-i taskust välja ega lülitanud sisse. Nüüd siis sain siia jälle asjatama tulla. Kohapeal kraatsisin algul valet paika, siis jäi õige asi silma. Lumi just olukorda oluliselt kergemaks ei teinud. Vähemalt sain järgmisele otsijale abiks olla:) Tänud peitjale!
Lumega on seda aaret suhteliselt raske leida, kui just ei lähe nii nagu minul. Siinkohal minu tänusõnad kolleegile, kes rajas magistraali lumme ning sellega kergendas mu otsimise vaeva. Aare heas seisus. Võtsin nööbid, jätsin tite.
Jalutuskäigu esimene leid. Parkisin auto Metsa tänavale ja hakkasin astuma, geojumal oli minu poolt ja kiiresti õnnestus leida koht, kus teelt metsa keerata. Kohapeal üle kümne minuti ei läinud, valges jäi ebaloogilisus õiges kohas seistes kiiresti silma. Jäi üle vaid laulda ja hõisata, aitäh taastajale :).
Jalutasime sinna. Asukoht jäi kohe silma, kättesaamine oli veidi ebameeldiv. Priit tegi kontoritöö, siis jalutasime tagasi. Täname aarde eest.
Vaatasin telefonis suures plaanis kaarti, kuhu punkt näitas ning jäin mõtlema, et seda teed ja kurvi oleks nagu väga hiljuti ja üsna tihti juba näinud. Kui kaardi väiksemaks tegin, nii et ka juba asukohast oli aru saada, siis ajas ikka vanduma küll - jälle see paganama Harku mets, kus Orienteeruja aaret sai u 10 korda otsimas käidud. Muidugi olid need rajad juba tuttavad. Arusaamatuks jäi, miks ma seda aaret varem üles ei ole korjanud. Igatahes seadsin sammud aarde suunas. Ühte jooksjat nägin rajal vastu tulemas vist 3 korda, kui mina ikka veel järjekindlalt aarde suunas rühkisin ja lõpuks vastutulijate üllatuseks metsa alla keerasin. Seal sai mõnda aega nulli taga aetud, kuni lõpuks käega lõin ja aarde ta peidukohast välja võtsin. Tänud aarde eest. Tagasiteel nägin sama jooksjat veel kord mööda minemas.
Kodus vihjepilti nähes, arvestasin juba, et ju tuleb suurem oja ületus ette võtta või varem metsapoolt läheneda, ent pääses palju lihtsamalt. Aare korras, jätsin minigripis uue helkuri ja klaaskuule. Hiljem eemal tuttavaga rääkides jäi silma üks võimalik teine sama aarde otsija, kes kahtlaselt rattalt hoo maha võttis ja aarde lähedal teeääres miskit uurima hakkas. Ent kuna oli vaja edasi suunduda jäigi teadmata, kas kahtlus ka tõeks osutus. Tänud aarde eest! :)
Linnaaaretele sai tsõõr peale tehtud ja jäänud oli veel orienteerumine. Mina võsaneegrina tahtsin muidugi kõikse otsemat teed võssa põrutada, kuid Alex meelitas mind ikka ära, selgitades ,et mööda laia teed saame kergemini ( et noh võsas märg ja kole ka veel või siis juba ). Nii jalutasimegi suurt ringi ja jälgisime pasknääride tiirutamist metsarajal, neid oli ikka täitsa palju täna lendamas siin. Vahin mingi hetk mina gpsi ja no null peaaegu otse kõrval, aga Alex sihib aga edasi. No siis sai prioriteedid paika, enne vaatame orienteeruja punktid üle ja siis alles on präänik arhiivist välja sikutatu näol. No metsa minek ja sealt väljatulek on ikka veel ühe punkti puhul juhuse asi kuid kindel on see , et välja jõuame alati samasse kohta :D. Orienteeruja hooldatud ja nüüd ei jäänud selle aarde juurde jõudes muud üle kui esteks vale kohta vaadata ja siis õigest kohast asi välja sikutada. Elevant seal on täitsa muhe tegelane :).
Läksime hooldust tegema orienteerujale ja mingis ristis, tekkis vaidlus:
-Lähme logime enne kah miskit täna, kõnnime otse.
-Ei, lähme paremale, aare seal.
-Ei, seal on meie hooldatav
-Krt, sikuta vahel oma navi taskust välja ja vaata seda, mitte ära oleta kogu aeg mälu põhjal...
-Naisterahvad ei vannu...oota, sateliidid ei lae üles.
-Ee...näe, sul oligi õigus suuna suhtes aga see jääb ju 160-ne sisse.
-Elame-näeme...järeldame peale kontrolli...
Nii oligi, ilusti 165m vahet, aare nullis...otsi nagu nkt-d. Vabandused kaaslase ees ja tänud taastajale!
p.s. palve Harku metsa orienteerumis fännidele: palun peitke sinna veel aardeid!
Pääsküla betoonpunkri aarde juurest jooksin isikliku spordipäeva raames siia kaema seda imeasja, mis nagu Laatsarus Betaaniast surnuist tõusnud. Või siis nagu moodsama aja zombi. Objektile jõudes trampisin veidi ringi ja jälgisin, et mõni päris-zombi külge ei hakkaks, kuni maastikuanomaalia silma hüppas. Piirkond ja õhk tundusid väga vesised, aga üllataval kombel jäid jalanõud täiesti kuivaks. Ikka midagi paranormaalset seal toimub vist siiski, NKT-tunne tuli peale, kus iga põõsa taga oli mõni sorts, vaim või mõjuagent.
Logisin ära ja väikse ringiga jooksin koju tagasi. Mõnus 9 km round-trip kokku koos punkriga. Või kuidas eesti keeles väljendudagi, praegu on nii populaarne igale sõnale eestikeelne vaste leida - pakun "ümarteekond" äkki, mitte "edasi-tagasi", nagu sõnaraamat väidab, mis ilmselgelt on jama. Tänud peitjale ja taastajale! Kui nüüd saaks aarde kirjelduse ka tegelikkusele vastavaks, siis oleks juba võit meie, seltsimehed! Või samas lääne spioonide eksitamiseks võib ta ka selline olla muidugi.
Lühikesest jalutuskäigust sai Madise kõne peale suur jalutuskäik. Olin oma harilikku koeraringi lõpetamas, kui Madis helistas, et läheks ikka täna metsa. Mis siis ikka, mõeldud-tehtud. Selline mõnus ootamatu kahetunnine käik. Koer jäi kindlasti väga rahule, mina sain kah sooja naha vahele. Aitäh!
Sooritasime nn suure jalutuskäigu õhtuhämaruse külma trotsides. Pole veel harjunud selle mõttega, et tuleb see talv jälle. Meenus kuidas mõned aastad tagasi sai seal kõvasti suusatatud. Rajavalgustus töötas, isegi paar jooksjat oli aga nulli jõudes olime üksi. Peale paari minutit jäi aare näppu ning saime nimed kirja. Aitäh taastamast
Täna ei viitsinud enam jalutada, võtsin hoopis ratta ja tegin väikese tiiru miinuskraadide saabumise puhul. Paarsada meetrit enne aaret jalutas rahulikul sammul üle tee väikese mammuti moodi loom, lähemale vändates jõudsin enne, kui ta võssa kadus, tuvastada tal ka metssea tunnuseid... ega siiani tegelikult kindel pole, kumb ta siis oli, aga õnneks läks ta aardest kaugemale, muidu poleks julgenud metsa keeratagi vist... :P. Aitähh elamuste eest! :)
Pärast Pääskülat oli see igati loogiline jätk. Minu jalutuskäik jäi õige lühikeseks, täpsemalt tee äärde jäetud rattast siis aardeni. Leid tuli kiiresti. Aitäh!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Suur jalutuskäik võib ju selle aarde nimi olla, aga mulle seondub Harku mets eelkõige treeningutega. Seega ei lubanud hing ka täna muud moodi minna kui sportides, joostes. Oi, see oli raske, õigem oleks öelda ebameeldiv, ebamugav, puine jne - viimane aeg on varasemasse elurütmi naasta! Kuna Pääsküla Rabajooks oli juba lõppenud jäi õnneks suurem moraalne pauk saamata sellest, et kõik oleks mööda tuhisenud. Igatahes aitüma taastajale minu füüsilise seisukorra teadustamise eest. Aare ronis kiirelt välja, vahetasin münte ja ähkisin tagasi, metsa teise serva, auto juurde.
Lähenesime tuttavat teed pidi (kindlasti sadu kordi on siit ratta või suuskadega mööda higistatud)olukorra muutmiseks tulime siis vastassuunast. Et raskusastet veidi suurendada, otsustasime 50 m enne aaret otsida purde mille abil oja ületada. Leidsime, vette ei kukkunud, aarde juures saime selguse selle ürituse vajalikusest. Mina loogikast ja ebaloogikast aru ei saanud, õnneks oli Piial vaistuga kõik korras ja niimoodi saime lahkuda peale logimist. Tänud uue elamuse eest tuttavas kohas
Kauguse poolest võiks see olla suurepärane ratta-aare, aga nimi nõuab jalutamist - nii ma siis täna tegingi. Nullile lähenedes viskasin korraks pilgu vihjele ja aarde parameetritele ning üllatusin: suurus "teadmata", kas tõesti polegi traditsioonilisel viisil musta kolekotti taastatud karp? Nii ma siis otsisin metsast kõiksugu kavalaid peidukaid, kuni lõpuks igaks juhuks kontrollisin ka üht loogilist. Seal see aare oli, ikka tuli tänu aastaajale veidi maskeeringut kaevata ka, ehkki musta kotti päris polnud. Nüüd muidugi loen ka kõigilt lehtedelt välja normaalsuuruse, huvitav, mis nalja mu geps siis täna tegi :) Igatahes sai otsimine põnevam. Võtsin TB ja kõik kiidusõnad saadan Paavole taastamise eest!
Lootsin, et saan täna rahu ja vaikust (vastupidiselt eilsele Rabatorni aardele). Aardele lähenesin mööda kõrvalisi radu uhkes üksinduses. Mõnus sügis ümber-ringi, langenud lehed, raagus puud.
Kuna kaardi järgi oli aare metsas, siis võtsin lisaks pseudonublule igaks juhuks ka GPS-i kaasa. Selles ma aga ei veendunud, et akud täis oleksid. Kohale jõudes juhtus see, mis Murphy seaduse järgi juhtuma pidi - akud tühjad ja nublu metsa vahel tiirutmas.
Midagi korrapäratut silma ei jäänud ning kasutasin õlekõrt "kõne sõbrale". See aitas hädast välja ning jätkasin oma teekonda Mustamäe poole. Päris pikk jalutuskäik tuli sellest lõpuks. Rongiga Pääskülla ja sealt ringiga Mustamäele jala. Aitäh aarde eest ning kiitus Paavole taastamise eest!
J: geomünt, TB
Lauldud ja hõisatud! Ringi ka tatsatud. Pisikesed ukerdasid seal nullis omajagu, nii et jälgi peaks seal praegu jaguma igale maitsele. Aga vihje tõepoolest pädeb. Mitte miskit pole liigutada vaja enne, kui see ebaloogilisus silma hakkab. Ega ta sinder kohe ju ei hakka, aga kui hakkab, siis on kohe nii ebaloogiline, et lase püssi. Võtsime siit ka ühe ränduri kaasa. Tänud, polnudki juba mitu nädalat sinnakanti sattunud :)
Ratastega sõites aga möödume sellest kohast pidevalt ja hing ju rahu ei anna, nii et läksime veel kolmandat korda ka otsima ja seekord tabas meid edu umbes 15 minutilise otsingu järel - ja seda kohast, mis mõne väiksema looma elupaika meenutas, kuhu me varem ei vaadanud ja kus ka suuremaid tuhnimisjälgi polnud.
Võtsime ninasarviku, jätsime smiley ja siiski aitäh peitjatele :)