Rannamõisa tamm

Ranna ohvritamm on üsna kuulus puu. Seda puud kutsutakse praegugi veel Kodavere tammeks, tuhandeaastaseks tammeks või rootsiaegseks tammeks.
Keskaegsel külakalmistul kasvava 15 meetri kõrguse ohvritamme vanuseks loetakse ligi 400 aastat. Ranna ohvritamm pole säilinud oma muistses hiilguses, kuna 20. sajandi alguses pandi suur õõnes puu põlema ja enamus tamme hävis. Üks võimas oksaharu aga seisab tugede najal siiani.
Arvatakse, et tamm on kasvanud seal juba muistse iseseisvuse ajal. Seda tõendab ka asjaolu, et tamme lähedusest on leitud vanaaegseid rahasid. Mõni arvab, et tamme all on peidus rahapada. Müntide leidmise põhjus võib siiski olla selles, et tamme juures on olnud muistsete eestlaste ohverduskoht - tamme lähedal on lame kivi, mida peetakse ohvrikiviks. Rannamõisa tamme nüüd juba olematu õõnsuse kohta on rahvasuus palju jutte liikunud.
Rootsi sõja ajal olevat seal 20 soldatit varjus olnud.
Tammetüve sisse katnud Rannamõisa proua oma külalistele kohvilaua, õõnsuses olid pingid ja avausel uks ees.
Tamme sünni kohta räägib legend: vene keisrinna Katariina olevat kord sõitnud sealt mööda. Tema tõllal olevat olnud tammepuust rattad ja teljed. Rannamõisa juures murdunud tõllal telg. Telg löödud maasse ja sellest kasvanudki tamm.
Aga minge vaadake ise üle! :)

Head otsimist!
Puud puutuda ei tohi!